Teema: 1.klassi ja 2.klassi klassiväline lugemine

1. klassis oli vist 5 raamatut, kõiki enam ei mäleta, aga kindlasti olid “Jussikese seitse sõpra”, “Peep ja sõnad” ja “Sipsik”. Nüüd teises klassis oli 6 raamatut. “Londiste”, “Tobias ja 2B”, “Kaka ja kevad”, “Nublu”, “Noorpagana lood”, “Vahtramäe Emil”.

1. klassis lugesime koos, st et ta luges ette ja kui mul oli tunne, et ta ei saanud aru, siis küsisin küsimusi. Lõpus lasin tal veel mõnikord loetu ümber jutustada, et tal tekiksid seosed ja saaks aru, mis on tekstis oluline ja mis mitte.

2. klassis alustasime ka samamoodi, aga teise raamatu luges juba ise vaikselt läbi. “Vahtramäe Emiliga” aitasin natuke, seal palju (vanamoodsaid) sõnu, mille tähendust ta ei teadnud.

Lisan veel, et tegu poisiga, kes üldiselt lugeda ei armasta ja sellevõrra ka tööd rohkem.

Meil lugesid kogu algklasside vältel nii umbes 1 raamat kuus – esimeses klassis õhukesed raamatud nt. “Jussikese seitse sõpra”, “Nukitsamees” jne. Teises olid nt. “Londiste”, “Vahtramäe Emil”, “Veel üks Lotte” jne.
Luges ise, koolis tehti lugemiskontrolle ja nõuti ka lugemispäevikut. Klassis oli ka lapsi, kes lugesid koos vanemaga aga meie pere lastel on kooliasjad algusest peale nende enda teha-vastutada olnud.

Kägu kirjutas:

mul oli selline, kes luges ise (nüüd ei loe, nüüd on nutitelefon kahjuks). Nii et see 5-6 raamatut kohustuslikku 1. klassis oli murdosa sellest, mida ta aasta jooksul kokku luges. Koos lugesime vist viimati 3-aastaselt.

Ka 6-7aastasele lapsele siiski soovitatakse veel ette lugeda – kuigi mõni neljane saab juba ise trükitähtedes raamatute lugemisega hakkama, siis ettelugemisest loobudes jäävad tal siiski saamata lugemiselamused juba pikematest ja keerukamatest juttudest. Samuti annab arengule palju kaasa ilmekas ettelugemine, lisaks tugevdab see lapse ja vanema vahelist suhet. Algklassilapse kodune lugemisvara on talle enamasti jõukohane, aga mõni laps kindlasti vajab alguses ka abi. Selle abiga peab muidugi ette vaatama, et laps laisaks ei läheks. Aga ettelugemiseks sobivad 6-7aastasele juba nõks keerulisemad raamatud kui kohustuslik kirjandus. Eks sealt edasi, kui lapse lugemiskiirus juba suurem on, eelistab ta ise lugeda, sest see läheb rutem. Ilmselt sinu lapsel oli see aeg esimeses klassis juba käes. Mina sellise lapse puhul võibolla teeks vahel selliseid koduseid lugemislavastusi, kus loeks lapsega kordamööda valjusti eri tegelaste teksti – just ühise lugemiselamuse nimel.

Meil on kohustusliku kirjandusega meeletu trall ja jama. Laps keeldub raamatuid lugemast ja kõik. Sama on ka koolitükkidega. Tegelikult oskab lugeda ja vahel enda valitud raamatuid ning asju loeb huviga. Näiteks pidi koolist tooma kohustusliku raamatu, aga selle asemel tõi koju igasuguseid teisi raamatid lugemiseks. Lõpuks suure hädaga tõi õige raamatu ja keeldub seda lugemast. Laps esimeses klassis ja kohustuslikest raamatutest on väga vähe suutnud lugeda. Ei kujuta ettegi, mis teises klassis toimuma hakkab.