Vähemalt sama palju kui väärtushinnangute labastumine ja allakäik segab mind uue põlvkonna harjumuslik demagoogia. Arvatavasti nad ise selles demagoogiat ei näe, see ongi nende mõttemaailm. Kahtlustan, et poliitikud ja igasugu võitlevad ühiskonnagrupid on neid harjutanud selliselt mõtlema ja väljenduma.
Kindlasti küsitakse näidet, ja sellepärast ma toon selle kohe.
Teemaalgataja mõte oli – ja sellest EI OLE raske aru saada, see on kohe selge -, et abiellumine peaks olema kooselu algus ja tee avamine laste saamisele. See on normaalne, tervislik ja turvaline asjade kulg. Sellisel juhul on abiellumine tõesti eriline, elumuutev ja üldjuhul väga rõõmus sündmus. Kui aga on alustatud valest otsast, ehk abiellutakse alles siis, kui juba on lapsed ja tükk aega koos elatud, siis ei ole see enam tegelikult pidulik, elumuutev ega kuigi suur asi. See oleks pidanud toimuma juba ammu, see ei muuda enam mitte midagi. See on nagu lõpuks ometi ammuse võla maksmine, mis pole tähtsündmus, vaid ajab ainult ohkama, et ammu oleks pidanud. Ja sellepärast ongi eriti veel mingi kihlumine pärast kümmet aastat ühist elu ja kolme lapse saamist tegelikult ka naeruväärne.
AGA meie demagoogiakäod küsivad, silmad suured ja suukene pruntis: miks sulle ei meeldi, miks sa ei rõõmusta, et nad kihluvad ja abielluvad? See ongi demagoogia: vaadata läbi ja üle asja MÕTTEST ja imeda välja mingi täielik pseudomotiiv.
Eksite, käokesed. Meeldib küll. Aga mille puhul siin nii väga nüüd pidu pidada ja juubeldada?
Selle pseudomotiivi pani teemaalgataja ise oma teemaalgatusse. Mind tõesti hämmastab, et konservatiivse maailmavaate esindajad arvavad, et kui abiellutud ei ole “õigeaegselt”, siis neile, kes hiljem otsustavad oma kooselu registreerida, ei oleks vaja õnnitlusi ja õnnesoove, et nende otsuse üle ei peaks rõõmustama. Või et hiljem peetud pulm peaks olema tagasihoidlik häbipulm, sest mis siin nii väga nüüd pidu pidada ja juubeldada.
Vahel on mul Perekooli lugedes tõesti tunne, et ma elan mõne inimesega erinevates sajandites.
Mul on tunne, et konservatiivid pole Perekonnaseadust kunagi lugenud, ega tea ikka veel, et abiellumine ei muuda põhimõtteliselt midagi turvalisemaks ega paremaks ühe paari elus. See on lihtsalt sümboolne samm. Mõni võtab selle ette ühise nime pärast, mõni sellepärast, et see on romantiline, mõni jälle muul põhjusel.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 18.08 19:10; 19.08 09:02; 19.08 13:54;