Teema: 10 a kooselu, lapsed ja KIHLUMINE – naeruväärne!

Kägu kirjutas:

Kes ütleb, et PEAKSID juba ammu abielus olema?
Kes ütleb, et abielu PEAKS andma sõnumi, et hakatakse peret looma?
Kust sa tead, et siiani ei ole abielu tähtsustatud?

Võib-olla on algusest peale VÄGA tähtsustatud. Liiga palju, et minna lihtsalt registreerima. Võib-olla on tegu paariga, kes tahavad unistuste pulmapidu ja 10 pikka aastat selle jaoks säästnud ja kogunud on?

Säästupulm on üks kurvemaid asju üldse. Kurvem kui 10a hiljem imeilus pulmapidu maha pidada.

Ja KES ütleb, et säästupulm on üks kurvemaid asju üldse?? Armunud inimeste pulm on igal juhul ilusam kui 10 aastat koosolnute, ükskõik kui palju raha sinna viimasesse ka sisse ei taotaks.

Kägu kirjutas:

Ma täiesti aktsepteerin arvamust, et abielluda võiks enne laste saamist, aga see väide, nagu ei oleks 10 aastat ja mitu last hiljem abiellumine rõõmustamist väärt, on tänapäeval lausa õõvastav. See näitab, et arvamuse omanikku ei huvita asja sisu, vaid mingi väljanäitus.

Hm, esimestel koosolemise aastatel abiellumisel on sisu ja hiljem abiellumine on väljanäitus? Mis loogika järgi?

Mul on tunne, et sa oled lihtsalt elus kibestunud ega talu seda, et on paare, kes on ka pärast 10 a kooselu on enda suhte ja pere tugevuses nii kindlad ja armastavad üksteist endiselt, nii et otsustavad abielluda. Tahaks ju nii hirmsasti, et teistel läheks halvasti – et selle aja peale oleks suhe lagunendud ja saaks näägutada, et vot sellised need kooselud on 😀

Kägu kirjutas:

Noorkäod jätkavad demagoogiat.

Jah, katsu leppida, et noored on üldjuhul avatumad, julgemad, eksperimenteerimisaltimad, kui viktoriaanlikud mutid, kes mingil tingimusel ei helista ise meesterahvale, ei alusta juttu esimesena, “käib” kaks aastat enne, kui musi julgeb “anda” jne. Sorry nüüd, aga sinu kibedus noorte ja julgemate inimeste suhtes on lausa veider.

Kägu kirjutas:

Kägu kirjutas:

Selle pseudomotiivi pani teemaalgataja ise oma teemaalgatusse. Mind tõesti hämmastab, et konservatiivse maailmavaate esindajad arvavad, et kui abiellutud ei ole “õigeaegselt”, siis neile, kes hiljem otsustavad oma kooselu registreerida, ei oleks vaja õnnitlusi ja õnnesoove, et nende otsuse üle ei peaks rõõmustama. Või et hiljem peetud pulm peaks olema tagasihoidlik häbipulm, sest mis siin nii väga nüüd pidu pidada ja juubeldada.
Vahel on mul Perekooli lugedes tõesti tunne, et ma elan mõne inimesega erinevates sajandites.
Mul on tunne, et konservatiivid pole Perekonnaseadust kunagi lugenud, ega tea ikka veel, et abiellumine ei muuda põhimõtteliselt midagi turvalisemaks ega paremaks ühe paari elus. See on lihtsalt sümboolne samm. Mõni võtab selle ette ühise nime pärast, mõni sellepärast, et see on romantiline, mõni jälle muul põhjusel.

Sul on selle koha pealt õigus, et sa kirjeldad olukorda adekvaatselt. Kuid mina kui põhjusega ja täie teadmisega konservatiiv leian, et käesolev asjade seis ei ole ei õige ega turvaline. Nii ei peaks need asjad käima lihtsalt, kehtima peaks vana hea vanaaegne mudel, kus asju tehti õiges järjekorras.
Täna jah ei muuda abiellumine enam midagi turvalisemaks sest moraal ja inimeste inimväärikus on niivõrd alla käinud. Aga ega see ei peaks nii olema.

sellel, et sina isiklikult leiad konkreetse vanaaegse mudeli ainuõige olevat, ei ole mingit seost siin ja praegu eksisteeriva objektiivse reaalsusega.
sinu isiklik arvamus ongi vaid sinu arvamus, ei enamat.

ka kunagi tavapärase, vanemate poolt kokku lepitud abielu kohta võiks ju mõni arvata, et kehtima peaks vana hea vanaaegne mudel, kus asju tehti õiges järjekorras. 😉

Kägu kirjutas:

Vähemalt sama palju kui väärtushinnangute labastumine ja allakäik segab mind uue põlvkonna harjumuslik demagoogia. Arvatavasti nad ise selles demagoogiat ei näe, see ongi nende mõttemaailm. Kahtlustan, et poliitikud ja igasugu võitlevad ühiskonnagrupid on neid harjutanud selliselt mõtlema ja väljenduma.
Kindlasti küsitakse näidet, ja sellepärast ma toon selle kohe.
Teemaalgataja mõte oli – ja sellest EI OLE raske aru saada, see on kohe selge -, et abiellumine peaks olema kooselu algus ja tee avamine laste saamisele. See on normaalne, tervislik ja turvaline asjade kulg. Sellisel juhul on abiellumine tõesti eriline, elumuutev ja üldjuhul väga rõõmus sündmus. Kui aga on alustatud valest otsast, ehk abiellutakse alles siis, kui juba on lapsed ja tükk aega koos elatud, siis ei ole see enam tegelikult pidulik, elumuutev ega kuigi suur asi. See oleks pidanud toimuma juba ammu, see ei muuda enam mitte midagi. See on nagu lõpuks ometi ammuse võla maksmine, mis pole tähtsündmus, vaid ajab ainult ohkama, et ammu oleks pidanud. Ja sellepärast ongi eriti veel mingi kihlumine pärast kümmet aastat ühist elu ja kolme lapse saamist tegelikult ka naeruväärne.

AGA meie demagoogiakäod küsivad, silmad suured ja suukene pruntis: miks sulle ei meeldi, miks sa ei rõõmusta, et nad kihluvad ja abielluvad? See ongi demagoogia: vaadata läbi ja üle asja MÕTTEST ja imeda välja mingi täielik pseudomotiiv.

Eksite, käokesed. Meeldib küll. Aga mille puhul siin nii väga nüüd pidu pidada ja juubeldada?

Kui vana sa oled, et pole siiani märganud, et normaalse, tervisliku ja turvalise kooselu tagavad inimesed, mitte riigi antud abielutunnistus? Heida veelkord pilk abielulahutuste statistikale. Selles valguses on muuseas aastaid vabaabielus elanud inimeste ametlik abiellumine suurem põhjus pidutsemiseks ja tähistamiseks, kui noorte inimeste puhul – pikaajaline kooselu on tõestus edukast partneri valikust, teineteisele pühendumisest ja tarkusest. Mida tähistavad ja mille üle tunnevad rõõmu abielluvad noored, kes õieti teineteist ei tunnegi ja ei tea, kas suudavad teineteisele pühenduda ja teineteisega sedavõrd elus arvestada, et pikalt koos elada, jääb küsitavaks.

Kägu kirjutas:

Kägu kirjutas:

Säästupulm on üks kurvemaid asju üldse. Kurvem kui 10a hiljem imeilus pulmapidu maha pidada.

Veel kurvem on, kui peale seda uhket pulma, mis toimubki kümmekond aastat peale kooselu algust ja laste sündi, poole aasta pärast lahku minnakse. Mul on au tunda kahte sellist peret. Kellele sellist tsirkust vaja on? Näitame sõpradele-sugulastele, et nüüd on meil raha ja saame paarkümmend tonni süldipeoga maha laristada, samas ilmselgelt on suhe juba mäda ja ollakse teineteisest tüdinetud?

Me oleme kaaslasega 14a koos olnud, abielluda ei taha kumbki. Just seetõttu, et teame nii palju neid paare kes on väga kähku peale pulmi lahku läinud. Milleks see näitemäng siis? Vahet siinkohal polegi, kaua varem koos oldud on. Neid, kes kolme aasta jooksul suudavad armuda, kihluda, abielluda, lapse saada ja lahutada on meie tutvusringkonnas rohkem kui pikaajaliselt koos olnud paare kes peale abielu järsku lahutavad. Aga leidub ka viimast varianti.