Teema: 3-aastase ja 6-aastasega kevadises Itaalias

Praegu veel rannas ei ole ja ujumisega ööbimiskohad jäävad veel samuti kõrvale, muidu soovitaks 5-tärni kämpinguid (veepargiga puhkekülad).
Meie tegime sellise tiiru: Lennukiga Bergamosse, sealt läänerannikule – cinque Terre, sealt edasi Toscanasse, väikelinnad ja Firenze. Firenzest sõitsime Veneetsiasse (kõige pikem sõit, kuus tundi kiirteel), Veneetsiast dolomiitidesse ja edasi Como ja Garda järve piirkond.
Meil võttis selline ring 2 nädalat. Iga päev oli kavas üks linn või piirkond, et liiga kirjuks ei läheks. Kavas oli nii loodust, kultuuri kui ka lastele lõbustusi (köisraudteega sõit, Garda ääres Gardaland, akvaarium jne)

itaalia oli minu jaoks kultuurireis

mina olen 3- ja 6-aastasega Põhja-Itaalias käinud 😉

Alustasime Veneetsiast ja lõpetasime Milanos. Nende vahel käisime Como ja Garda järvede ääres (ka seal lõunaküljes olevas lõbustuspargis Gardalandis), Veronas, Monte Baldo köisraudtee oli ka plaanis, aga ilm oli udune. Tegemist oli palju ja igalepoole ei jõudnudki (Firenzesse nt ja sellest on kahju).
Plaanid olid umbmääraselt paigas ja jooksvalt arutasime, kuhu tahaks minna. Liikusime rendiautoga. Öömajadest broneerisime ette ainult esimese ja viimase (peale ja enne lennukit), muidu otsisime jooksvalt ja leidsme igast ägedaid kohti, mida veebis polegi. Peate ainult uurima, kui paljud kohtadest on kinni enne hooaja algust. Samas aprill-mai võiks neil juba hooaeg avaneda, et kohad lahti, aga ülerahvastatust veel pole ja ka hinnad veidi madalamad.

Meil oli muidugi seiklus ka oma öömajaga – õhtul leidsime 3 järgmiseks ööks öömaja. Hommikul kargasime autosse ja panime plagama. Aadressi igaks juhuks ei salvestanud (internet polnud siis nii popp ka veel ja nutitelefonid ammugi mitte). Õhtul oli tükk aega mõtlemist ja uurimist-puurimist, enne kui öömaja mägede vahel asuvast külakesest uuesti üles leidsime. 🙂

Äge reis oli. 🙂

Kägu kirjutas:

mis te sinna üldse lähete väikeste lastega, kui isegi täpselt ei tea kus olete või ööbite? mingi plaan või kava peaks ikka olema ja mingi eesmärk. Nii väikeste lastega mööda kirikuid ja muuseume ei käi ju. Me käisime ikka rannapuhuksel, linnades hakkasime ringi sõitma kui lapsed olid 10 ja 13, et said ikka asjast aru ka.

Kui 13-aastasele esimest korda öelda, et nii, nüüd läheme kunstimuuseumisse või katedraali, siis saadetakse sind suure tõenäosusega kukele. Need ainult veeparkide ja lõbustusparkidega harjutatud lapsed ei hakka iial kunsti ja kultuuri hindama.
Lapsi tuleks just maast-madalast igasuguste kogemustega harjutama hakata. Vabalt saab kolmese ja kuuesega kirikus ja muuseumis käia. Valdav osa Euroopa muuseumitest on lastesõbralikud ja lastele huvitavad. 3-aastast ei pea muidugi päev otsa muuseumis ringi käima, ikka tasa ja targu, eale vastavalt.

Oma 6-aastase pojaga käisin hiljuti Napoli kandis, Pompeij oli talle suur elamus. Põhja-Itaalias on minu lemmiklinn aga Siena, see pole Firenzest eriti kaugel.