Kas mingitel tingimustel võib olla veebruaris sündinud lapsele kasulik minna aasta varem kooli, ehk siis 6,5-aastaselt? Tegemist on tüdrukuga, kes on enda ea kohta küpse käitumisega ja laia silmaringiga ja kooliminekut ootab pikisilmi. Kõneoskus ja suhtlemisoskus nii suurte kui omavanustega on väga head. Lugemises-kirjutamises on oma vanuse kohta tubli, aga mitte midagi imepärast. Hetkel on ta 5 saamas ja oskab veerides lugeda, 10 piires arvutada ja kirjutada mitmelauselisi (rohkete vigadega) tekste. Lugemine ja arvutamine pakuvad talle suurt huvi, sest need on nagu “suurte laste” asjad talle. Varasema alguse saab hiljem tasa teha, näiteks kui läheb kunagi vahetusõpilaseks ja lõpetab kooli lõpuks omavanustega. Kas üldse on mõeldav minna tänapäeval 6,5-aastaselt kooli? Mis on olulised kriteeriumid, mille järgi otsustatakse, kas laps on ennetähtaegselt kooliküps?
Teema: 6,5-aastaselt kooli
Lugemisest ja arvutamisest tunduvalt olulisem on sotsiaalne pool. Laps peab olema valmis tunnis kuulama ja kaasatöötama, järgima reegleid ja ise endaga hakkama saama.
Minu tütar sai 7a detsembris ja läks sügisel kooli. Nüüd 2. klassis ja ei kahetse otsust. Vastupidi – ei kujutaks ette, et ta praegu õpiks 1. klassis hoopis 2. asemel, sest tal oli isegi varem kooli minnes 1. klassis liiga lihtne. Oskas enne kooli lugeda ja kirjutada (luges väiksemaid raamatuid, kirjutas väheste vigadega, ka kirjatähti oskas enam-vähem) ning väga hästi arvutada (1000 piires kindlasti liita ja lahutada). Ei treeninud teda kunagi, vaid tal oli endal suur õpihuvi väiksest saati. Küsis ja uuris pidevalt. Lasteaias ei käinud.
Otsuse kooliks tegime nii, et panin ta prooviks eelkooli ja palusin sealsetel pedagoogidel otsustada, kas ta sobib kooli. Kui nad oleks öelnud, et liiga vara, siis poleks pannud kooli.
Soovitan teilegi sama varianti, kui tõesti soovite kooliminekut kaaluda. Las läheb eelkooli ja siis pedagoogid vaatavad, kas sobib.
Ps. Tema klassis on osad temast tõesti aasta vanemad täpselt, kuid on ka suvelõpu ja sügise lapsi, kes temaga enam-vähem sama vanad. Mida aasta edasi, seda vähem need mõned kuud mõjutavad. Pisikestel tõesti mitu kuud vanuse vahet suur, kuid 8a me enam ei räägi, kes on 8a ja kes 8a3k vana 🙂 Sõpru leidis nii nende nooremate kui ka klassis vanimate seast.
Aga miks ometi? Minu vend sai veebruaris 7 ja läks kooli kuueaastaselt. Oli samuti selline agar ja tubli ja oskas kõike,sest mina mängisin temaga aastat kaks juba kodus kooli. Kõik kulgeski suurepäraselt, keskkooli lõpuni. Alles nüüd, täiskasvanuna, räägib vend, et oli ikka täitsa titt. Mõnest klassikaaslasest oli ta ju pea poolteist aastat noorem. Eriti andis see tunda keskkoolis, sest teised olid juba peaaegu täiskasvanud ja tema alles selline poisike. Oma lapsed pani ta igatahes kooli pigem aasta hiljem. Mõlemad on väga tublid õpilased.
Seega vanem, kelle laps on alles 2. klassis võibki hõisata. Tegelikult saavad teemas kaasa rääkida need, kelle lapsel kogu koolitee on läbinud.
Klassiõpetajana olen näinud mitmeid kuueseid 1. klassis. Üks mamma tahtis isegi oma viiese tuua (tavaline maakool, lihtsalt oli oma väga nõrgast seitsmesest vennakesest natuke tublim). Minu soovitus on igal juhul oodata. Kuhu te ometi nii kiirustate? Jah, enamasti läheb hästi, aga võib minna ka teisiti. Ümberkorraldusteks tegelikult mänguruumi hiljem ei ole.
Meie kool nõuab näiteks Rajaleidja spetsialistide otsust lapse kooliküpsuse kohta. Eripedagoogina näen et laps, kes üks-ühele Rajaleidjas koolikõlbulikuks tunnistati, seda suures klassis teps mitte ei ole.
Vaatamata vanema otsusele soovin lapsele ilusat kooliteed!
6,5 on juba peaaegu 7. Tüdruk ka veel, ei näe probleemi 😉 paljud lapsed lähevad ju mõned kuud enne 7 saamist kooli. kui laps valmis, tuleb vajalikud dokumendid taodelda.
Mul ka tütar 5. oskused u samad. tema saab 8 päeva enne 7, kui koolinekuaeg. Päris kuueselt ei julge panna, kuigi püsvust ja tahtmis on 🙂
Ps. Tema klassis on osad temast tõesti aasta vanemad täpselt, kuid on ka suvelõpu ja sügise lapsi, kes temaga enam-vähem sama vanad. Mida aasta edasi, seda vähem need mõned kuud mõjutavad. Pisikestel tõesti mitu kuud vanuse vahet suur, kuid 8a me enam ei räägi, kes on 8a ja kes 8a3k vana Sõpru leidis nii nende nooremate kui ka klassis vanimate seast.
2. klass on veel liiga vara sellist asja hinnata, sest esimesed klassid ongi väga lihtsad. oota 4-5 aastat, alles siis saad hinnata, kas oli õige otsus või mitte. siis, kui tulevad füüsika ja keemia jm nende mõistmiseks teatud arengutaset nõudvad ained.
paljud sellised tublid mudilased on 6. klassis viielistest kolmelisteks muutunud, sest nende vanusest tulenev areng pole veel nii kaugele jõudnud.
Ps. Tema klassis on osad temast tõesti aasta vanemad täpselt, kuid on ka suvelõpu ja sügise lapsi, kes temaga enam-vähem sama vanad. Mida aasta edasi, seda vähem need mõned kuud mõjutavad. Pisikestel tõesti mitu kuud vanuse vahet suur, kuid 8a me enam ei räägi, kes on 8a ja kes 8a3k vana Sõpru leidis nii nende nooremate kui ka klassis vanimate seast.
2. klass on veel liiga vara sellist asja hinnata, sest esimesed klassid ongi väga lihtsad. oota 4-5 aastat, alles siis saad hinnata, kas oli õige otsus või mitte. siis, kui tulevad füüsika ja keemia jm nende mõistmiseks teatud arengutaset nõudvad ained.
paljud sellised tublid mudilased on 6. klassis viielistest kolmelisteks muutunud, sest nende vanusest tulenev areng pole veel nii kaugele jõudnud.
Mu laps ootab juba väga keemiat ja füüsikat, muide. Tema lemmiksaade teles on Rakett 69. Ära muretse, küllap ei valmista ka need ained talle raskust tulevikus. Kui lapsel on enne kooli juba loogika väga heal arengutasemel, miks tal peaks see areng siis järsku seisma jääma? Kas kõik, kellel on füüsikas ja keemias raskused, on nooremalt kooli läinud? 🙂 Raskused tulevad ikka neil, kellel tulevad… Tihtipeale võibki jama tulla sellest, kui lapsed just vanemad, poisid/tüdrukud löövad just selles pähe ja enam ei õpita nii usinalt. Nooremal võivad just eelised olla õppimise juures püsimisel, kui tal puberteet hiljem tuleb.
Mul on just vastupidine näide ka tuua ühele siin. Üks mu tuttav mees läks ka nooremalt kooli omal ajal ja ütles just, et tal oli väga chill olla keskkoolis, kuna oli teistest noorem – kõik pigem imetlesid teda, et ta on nii noor ja juba nii kaugele jõudnud.
Tegelikult on need vanuse ja suhtlemise asjad ikka kõvasti isiksuses kinni. Väga paljud kooli minevad lapsed ei ole kooliküpsed ka siis, kui on juba oktoobris 8a saamas kohe.
Mina leian jälle, et kooliminek sõltub kindlasti konkreetsest lapsest. See on ka õudne, kui laps peab aastate kaupa istuma esimestes klassides nii, et tal midagi uut õppida pole. Sellised asjad tekitavad ka käitumisprobleeme ja huvi õppimise vastu kaob.
Eks see ole kahe otsaga asi, võimegi arutama jääda. Igaüks peab lähtuma oma lapsest selle otsuse juures ja kindlasti kaasama ka pedagooge.
taodelda
Taotleda.
Kindlasti on vahe ka viielisel ja viielisel. Mõned tambivad igal õhtul kodus ja saavad viisi. Minu laps ei ole pidanud kahe aasta jooksul praktiliselt midagi õppima juurde kodus. Samas on klassis paljudel aga juba ka 2. klassis raskuseid, eriti matemaatikas – ei saaks öelda, et algklassid lihtsad on lihtsalt.
Ja tegelikult ei hirmuta mind isegi see viite ja kolmede jutt, sest mu laps teab, et ta ei õpi hinnete pärast, vaid teadmiste pärast. Mõne kooli kolm on tugevam sisult, kui teise kooli viis. Kui ta oma koolis peaks ka kolme saama, siis ma üldse ei muretse, sest neil on väga tugev kool.
Minu poeg, kes oli 5-aastaselt õige pisut ehk arengus kaugemalgi, kui teemaalgataja oma, läks kooli 7,5-aastaselt ja mul on ikka kogu aeg olnud tunne, et ta käib seal koolis põhiliselt taandarenemas. Praegu käsil kuues klass – sõbrad kipuvad tal vanematest klassidest olema, inglise keeles ja matemaatikas hakkab tal põhikooli osa juba läbi saama, eesti keeles pole tal kunagi midagi õppida olnud. Ta pole mingi imelaps, aga lahtise peaga lapse jaoks on see koolis istumine ja liiga lihtsa materjali “õppimine” üsna nüristav. Lapse tungival nõudmisel kaalusime ka ühe klassi vahele jätmist, aga koolivahetuse tõttu jäi see projekt õigel ajal pooleli ning suuremates klassides päris sellist hüpet ei julge teha (kuigi võibolla peaks – õpiks laps vähemalt natukenegi pingutama).
Kui teine laps peaks paari aasta pärast enamvähem samal tasemel olema, mis esimene, siis panen kindlasti 6,5-aastaselt kooli. Ise läksin 6-aastaselt kooli ja ei mäleta, et midagi keerulist oleks olnud esimeses, teises või kaheteistkümnendas klassis. Ometi sai keskkooli lõpuks läbitud isegi rohkem materjali kui tänapäeval.
Mina olin ise see tubli tüdruk, kes läks väga noorelt kooli ja oli klassi noorim. Ütlen ausalt, et mul oli vanuses 13-16 tõeliselt raske. Olin oma arengult ka selline, kes tahtis pikalt mängida, mitte varaküps (ja seda ju kunagi ette ei tea, kas lapsel on varajane puberteet või mitte). Tundsin ennast üsna ebakindlalt teiste hulgas ja jutud ka ei klappinud. Keskkooli lõpuks olin alles üle saanud. Ma oleks kindlalt eelistanud hiljem kooliminekut. 5ndas ja 6ndas klassis oli veel kõik super hästi. Vahe tuli just teismeeaga. Veebruaris sündinud laps on ikka palju noorem teistest. Ma laseks täiesti rahus olla tal kodus, kui just ei ole ülimalt andekas laps, siis tal hakkab tõesti igav, aga selle kirjelduse järgi tundub areng lihtsalt ühe väga tubli lapse kohane. Ja sotsiaalne pool on tõesti väga oluline – jälgi, kuidas ta kollektiivis hakkama saab, kuidas enda eest seisab, kuidas on lood enesekindlusega jne.
Mina olin ise see tubli tüdruk, kes läks väga noorelt kooli ja oli klassi noorim. Ütlen ausalt, et mul oli vanuses 13-16 tõeliselt raske. Olin oma arengult ka selline, kes tahtis pikalt mängida, mitte varaküps (ja seda ju kunagi ette ei tea, kas lapsel on varajane puberteet või mitte). Tundsin ennast üsna ebakindlalt teiste hulgas ja jutud ka ei klappinud.
Väga sarnast juttu on rääkinud mu varakult kooli pandud tuttav. Tal oli veel lisaks hilisem puberteedi algus. Tulemuseks see, et ta oli füüsilises arengus teistest ikka mitu aastat taga. Õppimisega polnud jah kunagi probleeme, lõpetas edukalt nii keskkooli kui ülikooli. Aga ise ütles, et oleks eelistanud aasta noorematega koos olla.
Minu tütar õppis lugema 4-aastaselt ja ilma õpetamiseta, ka kõike muud haaras lennult. Sotsiaalselt oli samuti igati küps, väga hea püsivuse ja koostööoskusega. Kuna lapse andekus torkas silma, sai ta lasteaiast suunamise psühholoogi juurde IQ testi tegema, ja tunnistati ametlikult andekuse erivajadusega lapseks. Ikkagi panin ta kooli seadusega ettenähtud ajal ehk 7 a 10 k vanusena, mitte aasta varem. See otsus oli väga õige.
Fakt on see, et koolilapsed saavad lasteaialastega võrreldes oluliselt vähem liikuda ja õues viibida. Praegu on mu tütar 3.klassis ja tavaliselt jõuab ta koju alles pimedas. Nende koolis algavad tunnid kl 8.45, mis tähendab et kogu koolipäev nihkub tunni võrra hilisemaks. Lisaks on 3.klassis juba päris palju tunde- näiteks esmaspäeviti on tunniplaanis 7 tundi. Pärast 7.tundi toimub koolis veel üks huviring, mis on nende klassis väga populaarne ja kus enamik käivad. Seega lõpeb 9-10-aastase lapse koolipäev osal nädalapäevadest veerand viie paiku õhtul. Ja koju jõudes on vaja ka õppida, seda antakse iga päev. Mu lapsele ei ole õppimine raske, aga pikk koolipäev väsitab temagi ära- pärast koolist kojutulekut tahab ta kangesti lihtsalt istuda tunnikese voodis patjade najal ning rahus raamatut lugeda. Saan aru, et see on temale oluline rituaal, osa päevast. Oleks julm hakata last nüüd üles peksma ja kuskile õue jooksma kihutama, kui ma ise ka tema asemel ei tahaks seda teha 🙂
Aga jah, paraku liikumine ja õuesviibimine sellise päevakava sisse eriti ei mahu. Trennis käib laps küll, ent trenn on 3 tundi nädalas ja siseruumis. Minu jaoks oli argument panna laps kooli seadusega ettenähtud vanuses seotud lapse füüsilise arenguga. Oleks ta läinud kooli 6-aastaselt, oleks ta pidanud juba siis hakkama oma päevi veetma siseruumis ning enamasti tundide kaupa ühe koha peal pingis istudes. Kuulekas laps teeb seda, sest nii peab, kuid on see juba 6-aastase puhul ilmtingimata vajalik?
Fakt on see, et koolilapsed saavad lasteaialastega võrreldes oluliselt vähem liikuda ja õues viibida. <img draggable=”false” class=”emoji” alt=”????” src=”https://s.w.org/images/core/emoji/2/svg/1f642.svg”
Kas eestis ei saa siiamaani lapsed olla vahetunni ajal õues? Koolides pole ühte pikka vahetundi mis veedetakse õues? Samas ega ma ei imesta ka eriti, omast ajast tean, et kooliõues ju pole midagi muud peale staadioni ja mida need lapsed seal 30min järjest teeksidki…
Mul laps käib soome koolis 2.klassis. Alguses ka olin hirmul, sest ma ei teadnud kuidas siin koolipäev ja õppimine välja näeb aga minu üllatuseks saab laps väga palju aega veeta värskes õhus.
Koolipäev hakkab kell 8:30 ja õues viibimine on neil niimoodi lahendatud, et päevas on nö pikk vahetund mis kestab 1 tund. Pool tundi õues ja siis nad lähevad peale seda kohe sööma mis samuti kestab 30min.
Koju õppmist ei anta või siis vahel on mingi 1 väike ülesanne teha või väike tekst lugeda.
Trennidega on jälle keerulisem. Väga kallid on ja nö. harrastusrühmad tegutsevad vaid 1x nädalas. Nii mul laps käibki ka võimlemas 1x nädalas ja võtsin talle ka ujumistrenni mis ka 1x nädalas. 1 trenni hooaeg kestab enamasti 3-3,5 kuud ja võimlemine maksab 1 hooaeg 117€ ja ujumine 178€. Seega trennid on siin väga kallid. Olen vaadanud ka neid linna pakutavaid mis on palju soodsamad aga kahjuks täituvad seal kohad nii kiiresti ja enamasti asuvad treeningkohad meie kodust ka päris kaugel.
Minu laps saab novembri alguses 7, aga ikkagi otsustasime ta “hiljem” kooli panna. Vastab küll teemaalgataja lapse arengule, st et 5-aastaselt luges täitsa soravalt, kirjutades eksis tugeva/nõrga hääliku ja häälikupikkustega, arvutas ka. Aga ikkagi me teda kooli ei pane veel. Lasteaias talle meeldib, magab mõnuga lõunaund ja on üldse väga rahulik. Kõik meie ümber avaldavad survet, et lollid olete, miks te ei pane last kooli. Aga kuna oleme mehega mõlemad tavakoolis õpetajad, siis näeme piisavalt neid lapsi, kes oleksid võinud veel oodata kooli tulekuga. Sotsiaalne küpsus on kõigest tähtsam ja meie laseme oma lapsel veel aastakese “laps” olla.
Kusjuures ma saan aru, kui laps saaks okt-nov 7-aastaseks, aga veebruarilapse koolipanek on minu hinnangul liiast.
Ei paneks!
Mu tuttava laps on andekas (see ka HEV ehk siis hariduslik erivajadus). Läks aga nii kooli, et sai detsembris 8, seega õigel ajal, AGA tõsteti jaanuarist 2. klassi. Sõbranna meelest poleks ta emotsionaalselt, sotsiaalselt aasta varem kooliküps olnud.
Las laps mängib veel lasteaias 🙂
Ikka sotsiaalsest poolest oleneb. Ise läksin kuueselt kooli, sain paari kuu pärast seitse ja polnud kõige noorem klassis: ühel poisil oli veel täpselt järgmisel päeval sünnipäev. Olin ka hilise puberteediga ja mida kõike veel, aga pigem ikka meeldis mulle see, et varem kooli läksin. Sain 17-aastaselt juba koolist tulema – see oli minu jaoks tõsine boonus. Lasteaeda ma keeldusin niikuinii viimastel aastatel enne kooli minemast, sest vihkasin päevast magamist ja üldse oli seal mulle titekas ning liigselt piiratud režiim. Seega olin enamasti vanaisaga kodus ja tilbendasin niisama. Lugeda oskasin soravalt juba ammu, arvutada vist ka mingi saja piires rahulikult. Igatahes viiselt hakkasin ise paarisaja meetri kaugusel poes käima ja siis me arvutasime vanaisaga, kui palju mingi summa eest midagi saab. Koolis ma õppimisega eriti ei tegelenud kunagi, ei algklassides ega keskkoolis. Polnud vaja, niisama sai ka häid hindeid.
Tütar läks kuueselt kooli, saades veidi enne aastavahtust seitse. Eelkoolis ei käinud, lasteaia viimases rühmas ka mitte. Sotsiaalne pool oli väga tugev ja staažikad lasteaiaõpetajad ei leidnud põhjust, miks teda mitte kooli panna. Samas lugemisega oli temal kehvasti, vaevu veeris. Matemaatikas on kogu aeg tugevam olnud. Ainult viisi pole kunagi taga ajanud, aga täisti edukalt saab hakkama. Praegu viiendas klassis ja ei saa küll öelda, et kahetseks. Õppimine läheb pigem aasta-aastalt üha paremini. Viljelen arusaama, et õppimine on iga lapse enda asi ja nii suur laps vastutab ise oma koduste ülesannete tegemise eest.
Nii et vaadatagu parem lapse üldist valmisolekut kooliks.
Väga sarnast juttu on rääkinud mu varakult kooli pandud tuttav. Tal oli veel lisaks hilisem puberteedi algus. Tulemuseks see, et ta oli füüsilises arengus teistest ikka mitu aastat taga. Õppimisega polnud jah kunagi probleeme, lõpetas edukalt nii keskkooli kui ülikooli. Aga ise ütles, et oleks eelistanud aasta noorematega koos olla.
No ma ei ole kindel, kuivõrd see aasta siia-sinna oleks aidanud. Mina olin klassis üks vanemaid, aga hilise füüsilise arenguga, vastassugupoole vastu hakkasin üldse väga hilja huvi tundma, mingeid sõbrannasid koolist ma ei leidnud, kuna huvid olid erinevad. Leidsin sõprussuhted ülikoolist sarnaste huvidega inimeste seast. Nii, et ka vanemalt kooli minek ei pruugi aidata.
paljud sellised tublid mudilased on 6. klassis viielistest kolmelisteks muutunud, sest nende vanusest tulenev areng pole veel nii kaugele jõudnud.
Ma kord pikemalt vestlesin sel teemal ühe psühholoogiga ja olime mõlemad nõus, et 5-7. klassis äkki kolmelisteks muutumine ei tulene varasemast koolitee algusest, vaid hoopis sellest, et siis vahetuvad äkki pea kõik õpetajad, tuleb uus klassijuhataja ja hakatakse õppima teistmoodi kui algklassides. Algklassides tihti nämmutatakse üht teemat pikalt-pikalt, kuni kõik on teema selgeks saanud. Aega on ja eks esmased teadmised ole tarvis omandada. 5. klassis tulevad aineõpetajad, kes annavad tunde teistmoodi kui algklasside õpetajad. Neil on kiirem tempo, neil on tarvis õppematerjal läbi võtta ja eeldatakse, et õpilane suudab juba iseseisvalt töötada. 6-7. klassis lisandub puberteet, pikemad koolipäevad ja keerulisemad õppeained.
Algklassides lihtsalt ongi lihtne olla viieline, teises kooliastmes alles selgub kui võimekas õppija laps on. Aga mitte seoses sellega kas laps läks kooli aasta varem või hiljem. Liiga varane kooliminek avaldab muidugi mõju, sest kui mitte-kooliküps laps kooli pannakse, ei saa ta algklassides piisavalt korralikku alust edasiseks õppimiseks ja kuvand koolist võib samuti halb olla. Aga arvan, et see ilmneb ikkagi juba esimese kooliaasta jooksul kas laps sai liiga vara kooli või sai õiges vanuses kooli.
Ise läksin 7-aastaselt, aga keskkoolis olid mu klassis pooled 6-aastaselt kooli läinud. Ei olnud neist keegi titem kui aasta vanemad. Õde läks samuti 6-selt kooli, ent pubekaiga algas tal klassikaaslastest hoopis aasta varem. Ka mõistus jõudis tagasi aasta varem ja keskkoolis oli ta juba nagu täiskasvanud inimene, minust igatahes hulga küpsem.
Aga see kõik oli ammusel ajal, kui eksperimenteeriti 6-aastaste koolipanekuga.
Mina oleksin 6-aastase koolipanekuga ikkagi ettevaatlik. See ei tähenda, et mõnel juhul ei võiks olla tegu õige otsusega, aga lapsevanema arvamusele kõrvale oleks kindlasti vaja spetsialistide arvamust.
<a
Trennidega on jälle keerulisem. Väga kallid on ja nö. harrastusrühmad tegutsevad vaid 1x nädalas. Nii mul laps käibki ka võimlemas 1x nädalas ja võtsin talle ka ujumistrenni mis ka 1x nädalas. 1 trenni hooaeg kestab enamasti 3-3,5 kuud ja võimlemine maksab 1 hooaeg 117€ ja ujumine 178€. Seega trennid on siin väga kallid. Olen vaadanud ka neid linna pakutavaid mis on palju soodsamad aga kahjuks täituvad seal kohad nii kiiresti ja enamasti asuvad treeningkohad meie kodust ka päris kaugel.
<strong>Ei tundugi need Soome trennid nii kallid, meil siin Eestis lapsel tennis 100euri/kuu ja ujumine 60eurot/ kuu, paraku aga keskmised sissetulekud Eestis Soomest tunduvalt väiksemad.
Mina vaatan oma üsna arenenud lapse pealt, et peamine asi, mis puudulik noorematel on, on see iseseisev otsuste vastu võtmise oskus, kriisilahendamise oskus. A la näiteks mulle tuli üllatusena, et meie koolis koolilapsed sõidutati kusagile Lotemaale vm. ja esimese klassi lapsele anti väravas teada, et nüüd olete vabad ringi liikuma ja kokku saame värava juures kell see ja see, lõunasöögi ostate ise vanemate poolt kaasa antud taskuraha eest. Kas sinu laps on selleks valmis? Teine asi, et vahetunnis üldiselt lapsi ei jälgita, seega peab ta olema võimeline ka suhtlemisprobleemidega ise hakkama saama.
Ei tundugi need Soome trennid nii kallid, meil siin Eestis lapsel tennis 100euri/kuu ja ujumine 60eurot/ kuu, paraku aga keskmised sissetulekud Eestis Soomest tunduvalt väiksemad.
Mitu korda nädalas su laps ujumas käib? Minu omal oli selline hind 3 korra eest nädalas. Soome hind on sama 1x nädalas. Ehk siis mulle tundub Soomes 3 korda kallim olevat.
Ja tennis ongi kallimat sorti trenn.
meil oli sama otsus vaja vastu võtta ja otsustasime lapse 7.5a vanuses kooli panna…
oskustega probleemi poleks olnud, aga erinevad õpetajad viitasid lapse väiksele kasvule ja kergele kaalule (ta ei ole mingi erakordselt pisike, aga tõesti on pikkuselt viimaste hulgas rühmas, 7a vanuses 120cm ja 19kg), nad arvasid, et tal on füüsiliselt kurnav koolisolek, kui on veel võimalus kasvada, miks mitte seda kasutada… ja tegelikult ega tal poleks ka püsivust aasta tagasi olnud, ka praegu pole piisavalt (saab oma ülesanded kõik kiiresti valmis ja siis on tal igav…mis siis ajendab uusi väljakutseid leidma, lobisema-keerutama)…koolitundides vastupidamiseks on just püsivust vaja 🙂
et ühesõnaga käib praegu eelkoolis, see on talle meeldiv ettevalmistus kooliks… hetkel on kõik rahul 🙂
Mina läksin kooli siis kui olin just saanud 6 ning sõbranna läks kooli olles ise 5,5. See oli 25 aastat tagasi ja ju siis sel ajal olid sellised asjad võimalikud. Olime alati klassis ühed kõige targemad ja tublimad. Võib-olla just sellepärast, et nii noored olime, oli ka vajadus ennast tõestada nii suur.
Mingeid probleeme kunagi otseselt ei tekkinudki aga alatest vanusest 12 ja edasi tundsin ma, et ei sobi oma klassikaaslastega kokku. Me sõbrannaga mängisime ikka veel kodus omavahel nukkudega (hästi hoitud saladus!) samal ajal kui klassikaaslased juba alkoholiga tutvust tegid ja üldse käis mingi pidude ja kampade teema. Meie olime kuidagi liiga tited oma olemuselt ja ei sobinud sinna. See tekkinud lõhe klassikaaslastega jäigi püsima. Sõbranna oli 17,5 kui ülikooli läks ning seal tekkis tal tõsine motivatsiooniprobleem. Esimese aasta sügisel on palju igasuguseid pidusid ja üritusi ning ei ole üldse tore olla ainus alaealine kambas. Ülikool jäigi tal esimesel aastal pooleli. Hiljem ta küll hakkas teises kohas uut eriala õppima ja lõpetas siis ka kooli.
Minu tütar luges 5-aastaselt läbi mutu Lindgreni raamatut, lahendas ristsõnu jne, aga ma isegi ei tulnud selle peale, et ta varem kooli panna(ta oleks olnud siis 6a5kuud). Nüüd läheb sügusel kooli ja eks ma olen mõelnud nüüd, et äkki oleks pidanud varem panema, sest ma tõesti kardan, et tal võib igav hakata koolis, samas, kui ma vaatan kui pisike ta on, ta poleks sügisel kottigi jaksanud kanda ja tal pole siiani ühtki hammast ära tulnud, siis ma saan aru, et hea, et mul see mõte pähe ei tulnud???? Nii et kindlasti vaata lapse muud küpsust, mutte ainult oskusi ja siis on kindladti vastus kerge tulema.
Minu laps saab novembri alguses 7, aga ikkagi otsustasime ta “hiljem” kooli panna. Vastab küll teemaalgataja lapse arengule, st et 5-aastaselt luges täitsa soravalt, kirjutades eksis tugeva/nõrga hääliku ja häälikupikkustega, arvutas ka. Aga ikkagi me teda kooli ei pane veel. Lasteaias talle meeldib, magab mõnuga lõunaund ja on üldse väga rahulik. Kõik meie ümber avaldavad survet, et lollid olete, miks te ei pane last kooli. Aga kuna oleme mehega mõlemad tavakoolis õpetajad, siis näeme piisavalt neid lapsi, kes oleksid võinud veel oodata kooli tulekuga. Sotsiaalne küpsus on kõigest tähtsam ja meie laseme oma lapsel veel aastakese “laps” olla.
Kusjuures ma saan aru, kui laps saaks okt-nov 7-aastaseks, aga veebruarilapse koolipanek on minu hinnangul liiast.
Kus teil laps lugema õppis ,kas ise õpetasite ja kuidas ? Olen selle lugema õpetamisega lapsele juba ise hulluks minemas ,kas siis alguses veerib üksikud sõnad kokku või kuidas ? Palun andke nõu ?
Aga ise ütles, et oleks eelistanud aasta noorematega koos olla.
Mina küsisingi lapselt, et kas ta tahab olla koos endast pisut nooremate või vanemate lastega? Lasteaias segarühmas käies ta teadis väga hästi, mida vanusevahe tähendab. Laps tahtis noorematega ja nii jäigi. Tuttava sama vana laps (kasvult pikem ka) läks aasta varem kooli. Ema sõnul nägid esimese aasta kurja vaeva. Laps väsis ja oli näha, et seda kõike oli liiga palju, aga pingutasid, muud ei jäänud üle.
Mis puutub imetlusse, et keskkoolis nii noor ja juba nii kaugele jõudnud, siis see on ju nali. Imetleks imelast, kes 12-selt ülikoolis käib.
Mina ei paneks.
Läksin ise kooli nii, et sain 7 alles 1.klassi lõpus maikuus. Jah, algus polnud raske. Probleemid tekkisid põhikooli lõpus ja gümnaasiumis, kus õpitav mulle üle jõu käis. Väga raske õli ikka kohati. Pool klassist õli rohkem kui aasta vanemad minust.
Lõppkokkuvõttes muidugi lõpetasin gümnaasiumi ja ülikooli ning töötan riigiasutuses võtmeisikuna, saan head palka. Aga siiski oleks võinud aasta kauem mängida.
Omal on laps samamoodi mais sündinud, väga andekas on pealegi (lasteaia õpetaja sõnul). Aga 6-aastaselt kooli panna ei tulnud pähegi. Las mängib veel, käib eelkoolis ja õpib 2.klassis käiva venna kõrvalt uusi asju.
Ära kiirusta, õppida jõuab terve elu veel, lasteeaeda tagasi ei saa kunagi!
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
