Teema: 8a tagasi vana arm..

Mehed sõeluvadki pidevalt, sest see on nende jaoks põnev. Testosteroon ajab ka riske võtma. Rumal naine, kes seda ei tea.

Millegipärast mõni inimene jätab enda jälje sulle kuidagi nii sisse. Mul on enam-vähem sarnane lugu oma esimese “armastusega”, kellega olime samuti koos ca 4-5 kuud, aga see oli pubekaaja lõpus ja mingit tõsist suhet seal polnud. Mingi omavaheline keemia meil aga tekkis, midagi sellist, mida mul ei ole kellegi teisega olnud. Nüüdseks on meie suhtest möödas juba 6 aastat ja me ei ole enam 3-4 aastat üldse suhelnud, aga viimase poole aasta jooksul olen teda päris mitmeid kordi linnas või klubis kohanud ning kuigi ma ei mõtle temast, ma ei tahaks temaga suhet, ei ole mingeid tundeid ega midagi, siis siiski iga kord teda nähes käib mul kõhust mingi jutt läbi, käed hakkavad värisema ja süda peksma. Viimati, kui ma teda klubis nägin, tuli ta minuga rääkima ka. Temaga rääkides läks see ärevus kuidagi nagu üle, aga teda nähes siiski alati nagu ehmatan vms.
Ei oska öelda, mis see on, aga ilmselt mingi klapp, mis kahe inimese vahel tekib see on ja ei tea, võib-olla peab tõesti paika, et selline asi tekib elus ainult ühe inimesega. 🙂

on teatud tyypi mehi,kes käivad sedasi oma ego upitamas. või ilmuvad igakord välja siis, kui kuulevad , et sul uus suhe käsil on.

saada pikalt p… selline

Kui naine on kõõm, siis ta meenutabki oma 8a vanuseid asju.
Kui tuleks uued peale, siis ju poleks need vanad nii olulised. Ju siis ei tule.

Miks see mees asja elus hoiab?
Olemasolevas suhtes on igav, naudib seda, et keegi vana kõõm teda tahab, misiganes põhjusel…Ka nagu ei ole seda saavutanud, mida päriselt tahaks.
Paras paar.

Kõrvaltvaatajane ma ütleksin kah, et mis sest vanast supist üles soojendada, aga olin ise kunagi sarnases olukorras. Keska-ajal olin mitu aastat armunud, tema minusse ka, suudlemisest kaugemale ei jõudnud. Temal oli veel austajaid, lõpuks jäi kokku ühe teisega, mina elasin ka oma elu ja sain kaks last. Omavahel ei suhelnud ega puutunud me kokku u 7 aastat. Hiljem aga tuli välja, et mõlemad olime üksteist igatsenud kõik need aastad, nüüdseks oleme pea 6 aastat koos olnud ja elu on parem kui kunagi varem, oleme tõesti hingesugulased ja siiani armunud – parim otsus üldse, et ma temaga ühendust võtsin.

Kägu kirjutas:

Viimane kägu.. kas oled nõus oma loost mulle kirjutama ? Huvitav

Viska oma meiliaadress ja küsi, mis huvitab 🙂

Naised on ikka üllatavate olukordadega rahul, mulle küll ei sobiks mees, kes igavatel hetkedel mind üles otsib, et veidi ameleda ning siis taas ära kaduda.
Et mis ja miks? Küsi temalt, kui tõesti soovid teada. Võibolla on ta sedasorti, kellel lihtsalt pole seda pikaaegse suhte soolikat. Sina sobid hästi suhtlemiseks, alati valmis ja päris käes veel ka pole ehk tagaajamise rõõm.
Kui vähegi suudad, pea see jutuajamine ära enne, kui te seksite (mis ilmselt tulemas on)

Kägu kirjutas:

Kägu kirjutas:

Viimane kägu.. kas oled nõus oma loost mulle kirjutama ? Huvitav

Viska oma meiliaadress ja küsi, mis huvitab

ja pärast loed seda juttu õhtulehest

Kägu kirjutas:

Kägu kirjutas:

suhtest möödas juba 6 aastat ja me ei ole enam 3-4 aastat üldse suhelnud, aga viimase poole aasta jooksul olen teda päris mitmeid kordi linnas või klubis kohanud ning kuigi ma ei mõtle temast, ma ei tahaks temaga suhet, ei ole mingeid tundeid ega midagi, siis siiski iga kord teda nähes käib mul kõhust mingi jutt läbi, käed hakkavad värisema ja süda peksma. Viimati, kui ma teda klubis nägin, tuli ta minuga rääkima ka. Temaga rääkides läks see ärevus kuidagi nagu üle, aga teda nähes siiski alati nagu ehmatan vms.
Ei oska öelda, mis see on, aga ilmselt mingi klapp, mis kahe inimese vahel tekib see on ja ei tea, võib-olla peab tõesti paika, et selline asi tekib elus ainult ühe inimesega.

Jee, kle, sinu tekst on mingi ühepoolne armuvalu, teine pool ilmselt sind isegi mitte ei tunne/mäleta. Milleks romantiseerida ja üldse teemaks võtta mingeid ühepoolseid tundeid(mis on ju alandav).

Ei ole armuvalu. 🙂 Olen juba 3a suhtes, armastan oma meest väga ja ei vahetaks teda kellegi teise vastu. Temaga on aga klapp kuidagi hoopis teine, ei ole olnud pead segi ajavat kirge, nagu oli kirjeldatud mehega, aga temaga on koos hea, meil on austus, usaldus ja mõlemapoolne armastus, aga see kõik on alati kuidagi rahulikult läinud. Me oleks nagu algusest peale juba ammusest ajast koos, mitte selles mõttes, et omavahel ei suhtle ja seksime korra kuus, aga kõik on läinud kuidagi tasa ja targu. Selline tunne nagu oleks pöörase armumise asemel tekkinud kohe tasakaalukas armastus. Sellist tunnet polnud aga eelmise mehega.