*
Näitan 9 postitust - vahemik 1 kuni 9 (kokku 9 )
Teema: *
26.10.2016 00:02
To report this post you need to login first.
26.10.2016 00:30
Olen üks nendest, kes teadlikult loobus aastaks ajaks alkoholist.
Minul kogemus vastupidine- ei tögatud, ei sunnitud. Pakuti küll, ega inimestel ei seisa meeles ju, et ma ei joo, aga seda ma ei pane küll pahaks.
Mingi hetk avastasin hoopiski, et lähem sõpruskond on hakanud koosviibimisi ilma alkoholita pidama. Andsin vist nii mõnelegi mõtte, et ilma saab ka. Tulid uued traditsioonid- veini asemel alkoholivaba glögi või tee. Eks ma ise algatasin, sest sõpradega koos istuda meeldib mulle ikka. Ja Sinagi ära keeldu mehe poolt pakutavast veiniõhtust, vali lihtsalt endale teine jook.
Mul nüüd aasta möödas ja natuke üht-teist olen juua proovinud. Maitse on muutunud- sobib midagi väärikat ja head, odav vein ja siider on täiesti vastu. Alkoholist keelduda edaspidi ei ole plaanis, aga pidudel ringi hängida, õllepurk või koksiklaas peos, ei ole lihtsalt enam vajadust. Sobib ka “käed vabad” tehnika;)
Põhiline muutus, mis selle aastaga toimus- unevajadus vähenes ja une kvaliteet paranes. Nahk läks ka ilusamaks. Ja ise muutusin palju enesekindlamaks.
Soovitan kõigile.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 26.10 00:30; 26.10 01:14;
To report this post you need to login first.
26.10.2016 01:07
Aga kuidas alustasite? Kas kohe kõigega lõpp või järk-järgult?
Mul ka suuremad peomöllud möödas ja enam ei vaja sellist “viina laksamist” ja tralli, aga veinitada ikka mõnikord mõnus ja natuke auru all olla.
Kuid mõtlen isegi, et tegelikult on see nii mõttetu.
To report this post you need to login first.
26.10.2016 01:14
Aga kuidas alustasite? Kas kohe kõigega lõpp või järk-järgult?
Mul ka suuremad peomöllud möödas ja enam ei vaja sellist “viina laksamist” ja tralli, aga veinitada ikka mõnikord mõnus ja natuke auru all olla.
Kuid mõtlen isegi, et tegelikult on see nii mõttetu.
Minul käis klõps ja otsustasin võtta selle alkoholivaba aasta kohe ja tingimusteta.
Ei tarvitanud enne eriti palju, aga põhjused tundusid valed. Enne otsuse tegemist oli elus raske periood ja mitmel õhtul jõin lihtsalt üksi alkoholi. Mõtlesin, et kas tõesti nii hakkabki olema…
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 26.10 00:30; 26.10 01:14;
To report this post you need to login first.
26.10.2016 13:28
To report this post you need to login first.
26.10.2016 19:30
ma olen eluaeg selline olnud. küll mitte täiskarsklane, aga alkohol mõjub mulle halvasti, seepärast ma pigem väldin või tarbin ainult moepärast. mul on vist mingi ensüüm vms puudu, no mitte mingit positiivset tunnet ei teki, ainult iiveldus ja pearinglus. milleks siis vaevata ennast.
seltskond on alati olemas olnud, pole vist sattunud sellisesse, kus alko omaette eesmärk on.
To report this post you need to login first.
26.10.2016 23:27
Mina üldse ei jooks aga mehe perekonnal on mingi alko tarbimise kohustus igal üritusel, näiteks kui ma ütlen veinist ära, siis näiteks mehe õde võib ironiiliselt küsida,et oled autojuht või ,teadmiseks mul pole lube. Või siis mehe vanemad tulevad sünnipäevale siis kui pakun veini, siis äi demontstraatiivselt ütleb, et noh ära nüüd tema pärast küll pudelit lahti tee kui keegi muu ei joo.
Mul mees ka alkot ei armasta aga talle selliseid märkusi ei tehta. Mehe öde viimane kord oli shokeeritud, et meil polnud erinevaid likööre kapis. Mehe õe lapsed hakkasid juba 16a tarbima alkot perekondlikel üritustel, jne.
Igatahes, kui ikka seltskond kellega läbid on samasugusef siis jah tekitab neis ebamugavustunnet kui keegi ei taha koos nendega juua. Ise väldiks sellist seltskonda kui tahad loobuda, ei teki kiusatust ja ei pea ennast õigustama.
To report this post you need to login first.
02.11.2016 14:25
karsklaseks ei ole plaan hakata, aga mul on vanusega see vajadus kõvasti vähenenud, mõni kuu läheb ilma napsuta mööda, teisel kuul 2- 4 pokaali veini näiteks. Enam nagu ei isutagi ja samuti ei meeldi enam pohmas peaga ärgata ja aega joomisele enam raisata 🙂 Ühesõnaga aastatega muutud ise ikka ka nõrgemaks ja vaevused järgmine päev suuremad, olgu see minu puhul pits viina või paar pokaali veini, vahet enam pole, kehv on nagunii olla.
To report this post you need to login first.
02.11.2016 20:41
Mina armastasin veini juua siis, kui lapsed olid väikesed. Kusagile välja ei saanud, elu käis rattas töö-lasteaed-töö-lasteaed. Õhtul kui lapsed magama said, siis mehega tegime kohe veini lahti.
Aga kui mõlemad lapsed said nii suureks, et sain ka noorima juba üksi koju jätta, hakkas alkotarbimine vähenema. Varem oli see ainus võimalus auru välja lasta. Nüüd saab minna kinno, teatrisse, näitusele, ükskõik kuhu.
Aga mul ei ole kunagi hommikul paha olnud, nõrkust ei tunne, udune pole. Ju mul on see ensüüm olemas. Kehv pole üldse.
Aga mul on ka üsna paigas mingi x punkt, millest edasi juua ei suuda. Ma ei ole mingil juhul see tüüp, kes võtaks veel peale ja peale.
Aga tõsi on see, et mida aeg edasi, seda vähem ja harvem tarbin. Karsklaseks hakkamise plaani pole, aga kui nii edasi läheb, siis võib kogemata juhtuda, et kujunen selleks ise. 60-ndaks eluuaastaks näiteks?
To report this post you need to login first.
Näitan 9 postitust - vahemik 1 kuni 9 (kokku 9 )
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
