Teema: Aastane laps ja uuesti rase

veidi teemaväliselt: ma ei tea, mis mu ämmaemandal viga on – ma teavitan teda, et mul on rauaprobleemid ka teise rasedusega, ma palun tal kontrollida depood ning hoiatasin eelseisva sünnitusjärgse tõsise aneemia eest (ei jaksa püsti ka seista) ning too oma suures tarkuses kirjutab mulle jälle välja ribaanalüüsi (hemoglobiin). ferritiini mõõtmist pean jälle minema perearstilt eraldi küsima. kas nad ei tea, et depood (mille titt mul enne sünnitust tühjaks teeb) indikeerib ferritiin?!?

Seekord ma selle kuramuse aneemiaanalüüsi saatekirjata ta kabinetist ei välju, no kurat küll… perearsti ees juba häbi.

Aga teemasse: ma oleks soovitanud küll pikemat taastumisperioodi… imetamine võtab ju samamoodi kehalt ressursse.

Mina jäin teise lapse ootele siis, kui esimene oli 10 kuud vana. Rasedus kulges väga kergelt ilma igasuguste kaebusteta. Ei olnud mingite ainete puudust ega midagi, kuigi eks kehale oli see kurnav ilmselt tõesti, sest imetasin ka kõik need 10 kuud kahe raseduse vahel ja pärast teist last imetasin aasta. Sünnituse kohta ei oska kommenteerida, sest teine laps tuli erakorralise keisriga.

1.) Raseduse kulg sõltub minimaalselt (kui üldse) sellest kui suure vanusevahega lapsed on.
2.) Sünnituse teeb raskeks ema ettevalmistamatus ja jällegi pole vahet mitmenda sünnitusega tegu on või kui pikk on sünnituste vahe. Kui on naine, kes esimese raseduse algusest juba käib korralikult joogas, õpib hingama, teeb vaagnapõhjalihaste harjutusi ning valib enda sünnituse juurde pädeva tiimi end toetama, siis tema jaoks on juba esimene sünnitus nauditav kogemus. Samas mõni teine naine läheb ka kolmandale sünnitusele “mütsiga lööma” ja räägib pärast kui hirmsa asjaga tegu on. Kusjuures kõikide puhul võib tegu olla normaalselt alanud sünnitusega, mis piisava eeltöö korral poleks lõppenud komplikatsioonidega. Samas hea ettevalmistusega on võimalik ka riskantsem sünnitus sooritada loomulikul teel nt mitmikrasedus või lihttuharseis.
3.) Aneemia on loomulik nähtus raseduse teisest trimestrist kuni ca 3 kuud peale sünnitust. Rauadepood peavadki alla minema, et vältida infektsiooniohtu. Lisaks tõuseb kehas oluliselt vedelikukogus, mille arvelt veri läheb veidi lahjemaks. Arst või ämmaemand, kes tänapäeval rasedale või äsja sünnitanud naisele selle vastu lisandeid kirjutab, on ilmselt viimaste aastate täiendkursustelt puudunud või seal millegi kõrvalisega tegelenud. Ei ole olemas rasedat naist, kel poleks raseduse ajal rauanäidud madalad. Nii see peabki olema. Peale sünnitust on naise keha loodud taastuma mõne kuu jooksul, mitte nii nagu tänapäeva moodsal naisel kombeks, et nädala pärast käiakse juba linna peal asju ajamas. Loodus ei kohane nende muutustega nii kähku.

Ämmaemand ja 3 lapse ema.

Kägu kirjutas:

Kägu kirjutas:

1.) Raseduse kulg sõltub minimaalselt (kui üldse) sellest kui suure vanusevahega lapsed on.
2.) Sünnituse teeb raskeks ema ettevalmistamatus ja jällegi pole vahet mitmenda sünnitusega tegu on või kui pikk on sünnituste vahe. Kui on naine, kes esimese raseduse algusest juba käib korralikult joogas, õpib hingama, teeb vaagnapõhjalihaste harjutusi ning valib enda sünnituse juurde pädeva tiimi end toetama, siis tema jaoks on juba esimene sünnitus nauditav kogemus. Samas mõni teine naine läheb ka kolmandale sünnitusele “mütsiga lööma” ja räägib pärast kui hirmsa asjaga tegu on. Kusjuures kõikide puhul võib tegu olla normaalselt alanud sünnitusega, mis piisava eeltöö korral poleks lõppenud komplikatsioonidega. Samas hea ettevalmistusega on võimalik ka riskantsem sünnitus sooritada loomulikul teel nt mitmikrasedus või lihttuharseis.
3.) Aneemia on loomulik nähtus raseduse teisest trimestrist kuni ca 3 kuud peale sünnitust. Rauadepood peavadki alla minema, et vältida infektsiooniohtu. Lisaks tõuseb kehas oluliselt vedelikukogus, mille arvelt veri läheb veidi lahjemaks. Arst või ämmaemand, kes tänapäeval rasedale või äsja sünnitanud naisele selle vastu lisandeid kirjutab, on ilmselt viimaste aastate täiendkursustelt puudunud või seal millegi kõrvalisega tegelenud. Ei ole olemas rasedat naist, kel poleks raseduse ajal rauanäidud madalad. Nii see peabki olema. Peale sünnitust on naise keha loodud taastuma mõne kuu jooksul, mitte nii nagu tänapäeva moodsal naisel kombeks, et nädala pärast käiakse juba linna peal asju ajamas. Loodus ei kohane nende muutustega nii kähku.

Ämmaemand ja 3 lapse ema.

Tänan põhjaliku vastuse eest. Mul on siiski mõned vastuväited nii omast kogemusest, kui ka teiste jagatutest:

1) võimalik, aga kui enne rasedust ennast vormis hoida, on ka raseduse ajal tervis parem. Koormatud kehale kohe otsa rasedaks jääda on hoopis teine tera.

2) päris nii ikka ei ole, et valmistas ette ja naudid kogemusr. Mina näiteks olin nii valmis kui vâhegi sain ja nautimisest oli asi kaugel. Sõbranna aga läks mütsiga lööma ja lõigi mütsiga! Minu meelest on alatu niiviisi üldistada, et kui raske sünnitus, siis naine on ise “süüdi”, et pole valmistunud.

3) minul pole kordagi raseduse ajal raud madal olnud, niiet jällegi üldistus.

Kokkuvôtteks ma ei taha vaielda, aga sellised seisukohad on ebaõiglased ainult enda vaatevinklist.

Tänan tähelepanu eest ????

Minu väited ei pärine pelgalt enda ja jagatud kogemuste najal, vaid ligi 20a staažist ämmaemandana siin- ja sealpool piiri.

1.) Ka väga heas vormis rasedad on hädad väga raskesti kulgeva rasedusega. Sh isegi tippsportlased, kellel on iga rakk kehas kontrolli all olnud lapseeast saadik.

2.) Kui naine on sünnituseks ette valmistunud, siis on sünnitus nauditav. See tähendab ettevalmistust nii vaimsel kui füüsilisel tasandil. Alateadvusest hirmude välja juurimiseni välja. Selliseid naisi tuleb võrreldes varasema ajaga sünnitama üha rohkem, suuresti tänu aktiivsemale doula-liikumisele.

3.) Kui sinu hgb pole raseduse ajal vähemalt 20punkti võrra (pigem isegi rohkem) langenud, toimib su keha loodusseaduste vastu. Usun, et sa pole pigem päris täpselt analüüsidega kursis või üritad tõestada midagi, vassides oma rauataseme kohta. 🙂

Kui ma olen ämmaemandat juba esimesel visiidil hoiatanud, et oodata on raskekujulist aneemiat, siis ma ikka nagu eeldaksin, et too ka veidi oma ajast selle jälgimisele pöörab. Ei ole nagu kusagilt kuulnud, et peale sünnitust paar nädalat püsti seista mittesuutmine kuidagi normaalne oleks, hemoglobiini ja ferritiini näidud alla igasuguste miinimumide.

Aga kui räägitakse sünnitamisest kui nauditavast kogemusest, tuleb alati irve näkku. Jaa – menstruatsioonikrambid on NII nauditavad… Seda saab rääkida ainult selline inimene, kes enesesugestiooni alal meister. Mul on krampidega kogemust juba teismeliseajast saati, seega on sünnituse esimene pool mu jaoks täiesti harjumuspärane, piisavalt juba aastate jooksul harjutatud (TÄPSELT sama valu).