Olles nüüd veetnud kenakese aja ja ennast teemaga kurssi viinud, ei üllata mind eriti see, et teema autori laps on Hollandis ametnike huviorbiidis. Tundub, et teema autor nagu eitab seda fakti, et tõenäolisem on variant, et laps jääb ikkagi Hollandisse elama ja sellisel juhul on hollandi keele varajane õppimine eelduseks selles riigis hakkama saamisele.
Lapse isa on hollandlane ja laps on senise elu Hollandis elanud. Seega lahutuse korral on loomulik asjade käik see, et lapse väljamaalasest ema jääb sinna riiki. Sest see valik tehti juba enne lahutust. Autor kirjutab, et mees pole enam 18 et hakkaks uues riigis integreeruma, selle jutu põhjal ei tundu just tõenäoline et kolitakse terve perega Eestisse. Kuna lapse isa on hollandlane, siis midagi selles loos tundub kuidagi valesti, sest see on ebatõenäoline, et kui üks vanematest räägib emakeelena hollandi keelt, pakutakse et keegi käib kodus lapse keeleoskust arendamas. Mees on ehk teise generatsiooni Hollandlane, ehk siis algselt mõnest muust rahvusest sisserändaja järeltulija?
Teiseks, kas Hollandi riik on nii rikas, et igaüks saab soovi korral sotsiaalkorteri valida? Ma elan ise ühes Põhjamaa riigis ja töötan sotsiaalalal. Meil on ikka suured nõuded sotsiaalkorteri taotlejatele. Sotsiaalkorter on välistatud kui inimene on tööjõuline ja omab kindlat sissetulekut ja tal pole probleemi, miks ta eraturul ei peaks saama korterit üürida. Sotsiaalkortereid on piiratud hulk ja neile on pikad järjekorrad, tavaliselt saavad nende korterite elanikeks üksikemad kellel on palju lapsi ja väike sissetulek, ehk siis nad ei suuda eraomanikule üüri maksmist garanteerida. Lisaks muidugi terviseprobleemidega inimesed, narkomaanid jms. Tundub, et Hollandis on võimsam süsteem kui seal saab sotsiaalkorteri majanduslikult iseseisev inimene/pere kes ise sotsiaalabist ei sõltu ja pole kunagi sõltunud.
Minu elukohariigis on koolikohustus alates 6-ndast eluaastast, aga kui 3-aastane laps kes kodus kohalikku keelt ei õpi, ei käi lasteaias, sekkub lastekaitse ja hoolitseb, et laps saaks lasteaeda. Kuna selle lapse toimetulek koolis saab kehvem olema kui ta kooliminekuni kohalikku keelt üldse ei räägi. Ja see süsteem ei ole mitte välismaalaste kiusamiseks välja mõeldud, vaid lapse enda hüvanguks. Ja arvestades seda, et on olemas lapsevanemaid kes ise aru ei saa, mis tema lapsele parim on, on väga hea et olemas ametkonnad kes sellistel lastel silma peal hoiavad.
Anna andeks teema autor, aga mulle tundub et sa ise tekitad omale probleeme. Kui oled otsustanud välismaalasega lapse saada, elades välismaal, siis sa ei saa seal elades lubada endale rinnale tagumist, et sinu laps on eestlane ja jätke meid rahule. Kuna laps on olemas ja kasvab iga päevaga, võiksite teha konkreetse otsuse – millises riigis te oma elu tahate elada. Kui mees on nõus lapsest eraldi elama nii et sina ja laps elate Eestis, siis pole seal Hollandis ka seda suuremat korterit tarvis ja saate sissekirjutuse Eestisse teha. Kui ikkagi mees last Eestisse alaliselt elama ei luba ja tal endal ei ole plaanis Eestisse kolida – tunnista endale fakti, et lapse jaoks on oluline saada ka hollandlaseks, mitte jääda vaid eestlaseks. Tema eestlus on sinu kätes, võid rääkida temaga nii palju eesti keelt kui soovid, käia temaga sageli Eestis. Tema eestlus ei ole Hollandi riigi vastutus, aga see, et ta Hollandi elanikuna sellesse riiki integreerub, jällegi on Hollandi riigile oluline. Et temast ei kasvaks sotsiaalklienti.
Nii et ma ei saa tõesti aru, kuidas saab üks haritud inimene imestada selle üle, et lapse koduriiki huvitab rohkem see, et ta kohaliku keele selgeks saaks ja vähem see, et temast tuleks hea ja tubli eestlane.
Tehke mehega see otsus ära, kus te elama hakkate. Ja olenevalt teie otsusest saad lahenduse ka oma ülejäänud küsimustele.
