Teema: Armastuse erinevad variandid ja inimeste tolerantsus

Nõod on ikka imelik, kuigi ajaloos on neid näited. Jane Austenil on koguni romaan “Emma” kus peategelane abiellus sugulasega. Eks neid näiteid ole veel, Balzaci “Eugenie Grandet” oli ka sellisest armastusest. Aga ikkagi tundub veider see, ei ole tänapäeval aktsepteeritud, vaadatakse kõõrdi. Muul juhul minul on isiklikult enam-vähem ükskõik, v.a kui üks asjaosaline on alaealine alla 16 aasta vana ja teine täiskasvanu või siis lapse ärakasutamisega on tegu.

Seni, kuni suhtesse heidavad vabad ja täiskasvanud inimesed, pole see minu asi, aga kui on libusid, kes oma perekonna rajavad teise naise kannatustele, siis seda ma ei tolereeri.
Võite mõelda, et minult on mees üle löödud vms – ei, seda mitte. Ise pole olnud ülelööja ega petetu rollis, aga need inimesed on sotsiopaadid, kes selliselt käituvad ning vot seda ma tõesti ei talu.

Kägu kirjutas:

Kägu kirjutas:

Olen teemaalgataja.
Küsin huvi pärast üle. Kui sa kohtad toredat inimest ja temaga suhelda meeldib, siis nii kui saad teada, et ta on oma nõoga abielus, siis lõpetas

Olen teemaalgataja.
Küsin huvi pärast üle.
Kui sa kohtad toredat inimest ja temaga suhelda meeldib, siis nii kui saad teada, et ta on oma nõoga abielus, siis lõpetad suhtluse? Kas see teeb inimese sellepärast teistest halvemaks? Kusjuures – nõbudega suhtes olemine/abiellumine on täiesti seaduslik tegevus.

Päris huvitav. Kas Eestis ka on tulnud kellelgi sellist olukorda ette? Mujal maailmas on see vist okei, aga… Ma isiklikult ei kujutaks küll ette sellist suhet. Meie pere ja suguvõsa on muidugi väga lähedased ka, ei suudaks mõelda oma nõbust midagi enamat.

Mul pole tolerantsus, vaid ükskõiksus – mul on sügavalt ükskõik, kellega keegi magab või koos elab. Välja arvatud muidugi sellised variandid, kus üks ei ole võimeline võtma oma tegude eest vastutust – alaealine jne. Kõigiga loomulikult ei suhtle, sest osad inimesed mulle ei meeldi, aga see mittemeeldimine ei tulene sellest, kellega ta magab.

Üks asi on tolereerimine, ehk mis see minu asi on kui kellelgi on seaduse piires ebastandardne kaaslane.
Teine asi on minu põhimõtted. Meil kehtib mõtte-, sõna- ja usuvabadus, ehk ma ei pea leidma, et ebastandardne suhe on õige (moraalselt) ja ma võin seda ka välja öelda. Välja öelda tuleks muidugi nii, et see ei ahistaks teise vabadusi, aga teise vabadused ei tohi takistada ka minu vabadust.

Kägu kirjutas:

Kägu kirjutas:

võivad täiskasvanud inimest üksteist maha ka lüüa, mis see minu asi on

See nüüd ka tore ei ole. Ja tõesti, ei kutsuks politseid ega hüüaks appi, kui näed et kedagi tänaval tapetakse? Nii kurb

Ei kutsuks. Nagu ma ütlesin, valib igaüks oma saatuse ise, ka selle, kellega suhtleb. Lisaks olen eugeenika pooldaja ehk mida tõhusamalt looduslik valik toimib, seda vähem rämpsu ühiskonda jääb ja seda tugevam ühiskond on.

Kägu kirjutas:

Kägu kirjutas:

Küsin huvi pärast üle.
Kui sa kohtad toredat inimest ja temaga suhelda meeldib, siis nii kui saad teada, et ta on oma nõoga abielus, siis lõpetad suhtluse? Kas see teeb inimese sellepärast teistest halvemaks? Kusjuures – nõbudega suhtes olemine/abiellumine on täiesti seaduslik tegevus.

No tere ütlen ikka. Minu õigus on valida, kellega ma suhtlen. Viisakalt teretan, edasisest suhtlusest loobun.

See, et see on seadusega lubatud, on okei. Ega ma neid keelama ju ei lähekski, aga lihtsalt mina ei soovi nendega suhelda.

Nagu ma ka põhimõtteliselt ei vaata selle režissööri filme (nimigi ei meenu), kes oma kasutütrega naise teadmata sebima hakkas ja sellega ka lõpuks abiellus. Kasu- või mittekasu (jah, ma muidugi tean, et lapsendatud), aga riista oma lastest võks siiski eemal hoida. Imestan alati neid naisi, kes selle režissööri filme naudivad, ise omades last ja elades mitte lapse isaga. Nagu tõsiselt aktsepteerid seda käitumist, et kasutütrega võib seksida?

MEENUS – Woody Allen on see tõbras.

Ohsaa vaeseke, sul on ikka raske elu!

Mitte ükski nendest kategooriatest ei häiri mind. Ma ei kuulu küll ise mitte ühessegi neist, aga mind ei häiriks, kui mõni tuttav peaks kuuluma. Tema eraelu ei puutu minusse ja kõiki neid kategooriaid oleksin ma võimeline ka mõistma. Nõbude omavaheline suhe on neist vist kõige keerulisem – suhtes võivad nõod ju olla, aga lapsi ei ole neil soovitav saada. Lugesin just klassikalist vana inglise romaani “Vihurimäe” ja seal abiellusid küll nõod omavahel – paistab et tol ajal oli see normaalne.
Hoopis häirivamad on aga need inimesed, kes oma valikuid ka teistele peale üritavad suruda – olgu siis tegu mingite uskklikega, nt jehoovatunnistajatega või kasvõi veganitega.

Kägu kirjutas:

Kägu kirjutas:

Kägu kirjutas:

Kellega ma neist suhtleksin?
Neegrid ja moslemid minu koduuksest naguinii edasi ei tule.

Siiralt küsin – miks?
Moslem moslemiks, aga kui sinu lapsele tekkiks mustanahaline sõber – ma ei mõtlegi mingit intiimsuhet, vaid lihtsalt tavalist sõpra, kellega koos mängitakse ja aeg-ajalt miskit ette võetakse. Kas sa siis ei laseks teda oma koduuksest sisse? Ja kui ei laseks, siis mis oleks selle põhjus?

Lihtsalt ei soovi. Minu kodu on minu kindlus ja sinna tulevad inimesed, keda ma soovin, et nad sinna tuleks.
Aitäh muretsemast laste pärast, mu mõlemad lapsed on õnnelikes kooseludes ja mitte kumbki neist pole iial isegi mõelnud eelnimetatud rassigruppidest inimestega suhtlemise peale. Tütar pidi Rootsis mitmel korral üle elama olukorra, kus teda neegrid ahistama hakkasid ja tema jaoks on mõte neegriga lähemast suhtlusest vastuvõetamatu. Poisilt kunagi küsisin, kui ta Amsterdamis käis ja punastest akendest muljetas, kas oli huvi ka neegrit proovida? Ta vaatas mulle otsa ja ütles: “Emps, see oleks minu jaoks nagu loomaga magamine”.

Ei ma ei muretse sinu laste pärast, lihtsalt küsisin.
Inimesed on erinevad. Minu heade tuttavate hulgas on ka mitu mustanahalist inimest. Kui vahepeal välismaal elasime, siis oli ka poja parim sõber mustanahaline. Kõik väga toredad ja intelligentsed inimesed, kelle ainus erinevus valgetest on nende nahavärv. Pätt on pätt ja ahistaja on ahistaja, sõltumata nahavärvist – minul on küll tulnud ette ebameeldivaid kogemusi valgete meestega (jah, olen kohanud ka mustanahalisi pätte), sellegi poolest elan ühe valge mehega koos.
Pole iial selle peale tulnud, et võiks olla mingi põhjus, miks peaks oma tutvusringkonda nahavärvi järgi valima – ikka valin selle järgi, milline inimene keegi on.

Kägu kirjutas:

Lugesin just klassikalist vana inglise romaani “Vihurimäe” ja seal abiellusid küll nõod omavahel – paistab et tol ajal oli see normaalne.

Ma küll täpselt ei tea seda sugupuud, kes seal Vihurimäes abiellusid, aga üldiselt on inglise keeles sõna “nõbu” (cousin) laiema tähendusega ning tähendab ka näiteks neid sugulasi, kelle vanemad pole sulle mitte onud või tädid, vaid vanaonud või vanatädid ja kaugemalegi. Võimalik, et see koht on “tõlkes kaduma läinud”.

Kägu kirjutas:

Ei ma ei muretse sinu laste pärast, lihtsalt küsisin.
Inimesed on erinevad. Minu heade tuttavate hulgas on ka mitu mustanahalist inimest. Kui vahepeal välismaal elasime, siis oli ka poja parim sõber mustanahaline. Kõik väga toredad ja intelligentsed inimesed, kelle ainus erinevus valgetest on nende nahavärv. Pätt on pätt ja ahistaja on ahistaja, sõltumata nahavärvist – minul on küll tulnud ette ebameeldivaid kogemusi valgete meestega (jah, olen kohanud ka mustanahalisi pätte), sellegi poolest elan ühe valge mehega koos.
Pole iial selle peale tulnud, et võiks olla mingi põhjus, miks peaks oma tutvusringkonda nahavärvi järgi valima – ikka valin selle järgi, milline inimene keegi on.

Mul oli ka üks sõber, kes tundis ühte sõpra, kes omakorda tundis ühte toredat neegrit. Mis siis?
Mine ja kooserda getodes valge naisena ja räägi siis seda juttu edasi. Millegipärast pole ükski valge mees iial ei mind ega tütart sellise agressiivsuse ja jubeda pläraga rünnanud. Kord küsis üks neeger, kellega ma ei soovinud suhelda, “kas sa ei taha mind, kuna ma must olen?”. P…sse sellist lollust ja labasust nagu neegrite seas, pole ma isegi poolearuliste valgete keskel kohanud. Kindlasti on nenede hulgas toredaid inimesi, ma ei kahtlegi, aga suurem mass on vastuvõetamatu lumpen.

PS Lisaks, ma pole iial kuulutanud, et ma olen tolerantne või pole rassist. Olen rassist ja ebatolerantne ja olen selle üle uhke. Tolerantne on minu jaoks pigem sõimusõna, sest diskussioonides nendega on selgunud, et nad on minust veel mitu kraadi sallimatumad. Nii et võta kinni.

Kägu kirjutas:

Kägu kirjutas:

Üks asi on tolereerimine, ehk mis see minu asi on kui kellelgi on seaduse piires ebastandardne kaaslane.
Teine asi on minu põhimõtted. Meil kehtib mõtte-, sõna- ja usuvabadus, ehk ma ei pea leidma, et ebastandardne suhe on õige (moraalselt) ja ma võin seda ka välja öelda. Välja öelda tuleks muidugi nii, et see ei ahistaks teise vabadusi, aga teise vabadused ei tohi takistada ka minu vabadust.

Jah, kõik on õige! Aga kui näiteks Sinu lähedane tuttav/sõber/töökaaslane teatab ühel päeval, et näiteks abiellub oma nõoga (või mis iganes muu “ebatavalise” kaaslasega), kas sellest muutuks sinu suhtumine sellesse inimesesse?

Minu suhtumine on seotud põhimõtetega. Kui ma tean selle inimese põhimõtteid varasemast, et need on sellised, mis ei näe probleemi “ebatavalise” kaaslasega abiellumises, siis ei muutu. Kui ta varasemalt oli teiste vaadetega ja siis äkki “ebatavalise” kaaslasega abiellub, siis tähendab, et ta on oma põhimõtteid muutnud ja selle alusel mu suhtumine temasse tõesti muutub. Üldiselt on mu ümber nagunii pidevalt inimesi, kes ei jaga minuga samu väärtusi, ometi oleme seni suutnud kenasti koos eksisteerida, nii et erinevused põhimõtetes ei takista normaalset suhtlust, küll aga sügavamat lähedust.

PS. nahavärv on keskkonnaga kohanemise tulemus: kui eestlased Aafrikasse viia, muutuksime meiegi põlvkondade jooksul tumedanahalisteks. Kultuur on see, mis muurahvuseliste puhul tegelikult lõhesid tekitab.

Kägu kirjutas:

Seni, kuni suhtesse heidavad vabad ja täiskasvanud inimesed, pole see minu asi, aga kui on libusid, kes oma perekonna rajavad teise naise kannatustele, siis seda ma ei tolereeri.
Võite mõelda, et minult on mees üle löödud vms – ei, seda mitte. Ise pole olnud ülelööja ega petetu rollis, aga need inimesed on sotsiopaadid, kes selliselt käituvad ning vot seda ma tõesti ei talu.

Nõus. Ja sellega täpselt samal pulgal, kuigi teises kategoorias on homod. Ebaloomulikkuse pärast
Ülejäänud tehku, mis tahavad, mina aktsepteerin iga loomulikku ja ausat suhet.

Kägu kirjutas:

Kägu kirjutas:

Kägu kirjutas:

Üks asi on tolereerimine, ehk mis see minu asi on kui kellelgi on seaduse piires ebastandardne kaaslane.
Teine asi on minu põhimõtted. Meil kehtib mõtte-, sõna- ja usuvabadus, ehk ma ei pea leidma, et ebastandardne suhe on õige (moraalselt) ja ma võin seda ka välja öelda. Välja öelda tuleks muidugi nii, et see ei ahistaks teise vabadusi, aga teise vabadused ei tohi takistada ka minu vabadust.

Jah, kõik on õige! Aga kui näiteks Sinu lähedane tuttav/sõber/töökaaslane teatab ühel päeval, et näiteks abiellub oma nõoga (või mis iganes muu “ebatavalise” kaaslasega), kas sellest muutuks sinu suhtumine sellesse inimesesse?

Minul muutuks. Nagu muutub ka siis, kui keegi abiellub silmatorkavalt rumala inimesega.

Kägu kirjutas:

Kägu kirjutas:

Kägu kirjutas:

Üks asi on tolereerimine, ehk mis see minu asi on kui kellelgi on seaduse piires ebastandardne kaaslane.
Teine asi on minu põhimõtted. Meil kehtib mõtte-, sõna- ja usuvabadus, ehk ma ei pea leidma, et ebastandardne suhe on õige (moraalselt) ja ma võin seda ka välja öelda. Välja öelda tuleks muidugi nii, et see ei ahistaks teise vabadusi, aga teise vabadused ei tohi takistada ka minu vabadust.

Jah, kõik on õige! Aga kui näiteks Sinu lähedane tuttav/sõber/töökaaslane teatab ühel päeval, et näiteks abiellub oma nõoga (või mis iganes muu “ebatavalise” kaaslasega), kas sellest muutuks sinu suhtumine sellesse inimesesse?

Minul muutuks. Nagu muutub ka siis, kui keegi abiellub silmatorkavalt rumala inimesega.

Nõo pärast ei muutuks. Aga kui selguks, et on homo või abielulõhkuja, siis muutuks kindlasti. Eriti viimasel puhul. Ei sooviks enam suhelda.