Esileht Erivajadustega laps ATH-le viitavad jooned???

Näitan 9 postitust - vahemik 1 kuni 9 (kokku 9 )

Teema: ATH-le viitavad jooned???

Postitas:

Mul on pikemat aega mure ja lihtsalt tahaks selle kirjutada siia, et keegi lugedes oskaks mulle midagi öelda.

Mul pole eelnevalt lapsi olnud ja kokkupuude pisikestega on vähene. Hetkel laps on aastane. Minu laps on hakanud kõike tegema ajaliselt, kuid samas on ta selline tõsisem beebi olnud. Võõrastele ei naerata üldiselt kunagi. Naerab häälega pigem siis kui on selline füüsiline müramine.
Mure on otsa vaatamisega. Üldiselt ta vaatab mulle otsa kaugelt, kuid süles olles väga harva. Lähedal olles silma väga ei taha vaadata. Kui lennukit teen talle (tõstan enda kohale), siis vaatab ka otsa, kuid pigem vaataks mujale, samuti on hüpitamistega kui on süles mulle vastamisi. Pudelist toitmise ajal pigem ka vaataks mujale. Ka vastamisi mängides ta pigem vaatab mänguasju ja mujale, kui vahepeal mulle otsa, kui mingeid hääli teen vmt.
Samas kui ta midagi saavutab, siis vaatab mulle otsa ja naeratab, on uhke ja tahab seda minuga jagada. Tuleb toob näitab mis ta leidis, näitab mänguasju, kui kukub tuleb lohutust otsima jne. Kui ära lähen hakkab nutma.
Imelik on ka see, et kui õhtul magama sätime siis isale head ööd soovides pigem ka vaatab mujale. Olen selle väsimuse arvele pannud. Kuigi muul ajal ka otsa vaatab ja naeratab jne.

Pigem on ta selline hästi aktiivne ja püsimatu. Nagu sipelgad püksis niheleb pidevalt. Ta rahmeldab kiiresti kõndida/joosta igale poole, et võib selle tagajärel millegi vastu käia, kukkuda.
Ta pidevalt toimetab, vaikset momenti on harva. Pikali kaua olla ei taha, ka siis on vaja olla millegagi tegevuses kas jalgadega sahmerdada, kuskilt ligidusest midagi tirida, vehkida, visata. Ühe asjaga tegeleb lühiajaliselt, jookseb järgmise juurde, siis tagasi esimese juurde.
Meeldib rohkem tagaajamine, müramine, peituse mäng, mida ise pidevalt algatab. Aga rahulikemaid tegevusi, teha ei saa. Ka nukkude toitmine käib niimoodi jooksu pealt, kus samal ajal ise kükakil kuidagi niheleb ja siis on vaja kohe lusikaga mulle süüa anda nii et kolaki pikki suud saan jne. Siis jookseb juba minema nukk käes.
Süles istub siis kui raamatut näitan või telekat näeb (kuigi telekas meil tegelikult kunagi praktiliselt ei mängi).

Ühest küljest on ka sellises eas lapsed aktiivsed, kuid minu oma tundub eriti rahmeldav ja aktiivne teiste kõrval. Selline rahutu.
Ma ei tea kas see ka eakohane, et tal on lemmik riided, mida siis tassib pidevalt, kui pesukorvis või pesumasinas näeb siis peab kohe saama need enda kätte. Üks lukuga pusa, mille lukku suhu paneb.
Saapaid ja susse tassib, pidevalt võtab neid kuigi keelan ja seletan.

Suhtleb põhiliselt mõmisedes ja näpuga näidates, samas on ka mõned sellised lastepärased sõnad ja vahel ka omaette seletab oma pudikeeles. Näpuga võib 100x igale poole vehkida. Kõike on tal vaja enda kätte igalt poolt. Terve ärkveloleku aeg on ta millegagi tegevuses ja sahmerdab, paigal võib olla vankris, kuid sedagi mitte kaua.
Ta nagu ei väsikski kunagi ära, kui uneaeg on juhtunud päeval natuke üle minema, et ei jõua magama ennem panna või on olnud natuke põnevam päev, siis on ta veel aktiivsem ja rahutum ja magama panna teda raskem.

Võib selline aastase lapse käitumine viidata ATH-le?? Mis on oluline sellise lapse puhul? Rutiinid peavad paigas olema, mis veel?? Kuidas õpetada puhkamist või rahulik olemist, kuidas rahustada?

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 21.12 11:34; 28.12 15:01;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Tundub absoluutselt täiesti tavaline laps! Ära muretse ja ära raaamatute tarkusest üle mõtle. Sinu lapsel ei ole minu meelest mitte ühtegi kindlat tunnust, mis viitaks ATH-le.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Huvitav, kas naeratamine, naermine ja võõraste inimestega silmsideme loomine näitab midagi lapse tulevase iseloomu kohta? Oma lastega on kogemus, et lõbusast ja suhtlevast imikust ei pruugi saada ülisotsiaalset suurt inimest. Üks laps oli näiteks bussis sõites rahul ja õnnelik siis, kui mõni täiskasvanu talle naeratas ja nägusid tegi. Teisest lapsest ei ole vist kolmandast elukuust alates ühtegi fotot, kus tal suu kõrvuni poleks. Nüüd on nad täiskasvanud ja pigem tõsisema loomuga.
Ja väga harjumatu on mulle üks väike kolmeaastane sugulane, kes on küll tubli, eakohase arenguga, viisakas, suhtlev – aga suunurgad veab ülespoole ainult käsu peale. Lihtsalt ei naera ega naerata vist kunagi.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Teema algataja olen.
Ikkagi paneb muretsema, et laps nagu tornaado kõigest üle paneb. Lehvitab tekiga, jookseb sellega ühest kohast teise, siis üritab lahti teha vist, patsutab korra koera, vehib jälle tekiga. Paneb muusikat mänguasja pealt muusikat tantsib korra, pistab klotsisorterisse ühe klotsi suvalisse auku ei vaata ka kas sisse läheb paneb edasi raamatu juurde teeb koera häälitsust ja jälle vehib tekiga. Seda põhimõtteliselt sekundite vältelt. Seistes või istudes niheleb. Vehib lihtsalt kätega vastu kõhtu, raputab nukul kõndimise pealt kleidi seljast, teeb nägusid. Mingi hetk suudab rahulik olla potil ja söögitoolis. Umbes 20-30 minutit ka vankris. Siis tõstab kisa.

Lihtsalt seda siiberdamist on raske vaadata ja tekib küsimus kas midagi on valesti et ta niheleb nii palju.

Tekib ka küsimus kui pikka aega võiks ma temaga toimetada mängides tegevusi ette näidata jne ja kui kaua peaksin laskma tal ise toimetada?

Ka uni on rahutu tal. Ärkab paar korda, võib nutta, niheleda.

Magama jääb ōhtul pikalt ja nutuga tihiprale. Ei taha pikali olla, ajab end püsti.

Kuidas teda rahustada või harjutada et ka suudaks paigal püsida.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 21.12 11:34; 28.12 15:01;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Su kirjeldus vastab täpselt minu ADHD diagnoosiga lapsele, kui ta oli aastane. Jälgi veel lapse kõnearengut: kui 3aastaselt ei suuda veel 3sõnalisi lauseid teha ja kui 4aastaselt veel öösiti alla pissib, siis on kindel värk. Kui lasteaias sõpru vähe on ja selle üle kurdab, siis on veelgi kindlam ADHD.

Seni hoidke last stressist, ärge näägutage ja karistage, olge nõudmistes järjekindlad. Iga stress ja kulutatud närvirakk süvendab ADHD-d ja ägenenud vormis on see üsna kohutav vaimuhaigus.

Alates 8. eluaastast kirjutatakse ADHD lastele välja ka Concertat. Mida varem seda ADHD lastele andma hakatakse, seda normaalsem täiskasvanu sellest lapsest saab.

Kui ka asju hakkab ära unustama, siis nõudke arstilt ADHD diagnoos välja. Eestis kiputakse haigusi aladiagnoosima, kuid hiljem on juba hilja asju muuta või parandada.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Alla 3-aastaseid lapsi ei diagnoosita ja seda põhjusega.
Põhjuseks on see, et laste individuaalsed arenguiseärasused ja väikelapse loomulik käitumine võivad olla niivõrd erinevad ja kõik teemaalgataja kirjeldatud omadused võivad täiesti tõenäoliselt iseloomustada üht täiesti-täiesti tavalist 1-aastast.

Laste temperamendid, iseloomud on erinevad. On väga rahulikke tittesid ja on hirmsaid rahmeldajaid. On uudishimulikke, on pelglikke. On sotsiaalsemaid, on omaette hoidvamaid. See, et laps aastasena paigal ei püsi, ringi tuulab, millegi juures ei püsi, on absoluutselt eale vastav käitumine, mis siis, et osa aastaseid seda kõike teisiti teeb. Laps on äsja avastanud, et suudab ise niivõrd paljusid asju manipuleerida, mõjutada, kruttida, uurida – loomulik, et ta seda teebki. Ära võrdle oma last teistega, ammugi mingite netistloetud sümptomitega, anna talle aega. Kui laps kahese-kahepoolesena ikka veel huvipakkuvatele tegevustele 10 minutiks keskenduda ei suuda, sõnu ei ütle ja hetkekski paigal ei püsi, siis alles hakka uuesti muretsema. Seni naudi oma väikest maailmaavastajat. Lapse üldisele arengule tuleb kindlasti kasuks, kui talle tekitada kindel päeva- ja unerutiin, mitte ülestimuleerida, hoida eemal liigsest mürast ja telerivaatamisest, püüda ise lapse rahutule loomusele vaatamata olla väga rahulik, püsiv. Väikelaps õpib küll ise tegutsedes, aga eeskuju on siiski ülioluline. Räägi lapsega palju, rahulikus tempos, igapäevastest ümbritsevatest asjadest. Ja katsu mitte liialt muretseda, sest keegi nii väikest ei diagnoosiks niikuinii ja ravi vm teraapiat nii väikesele ka niikuinii ei oleks.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Tundub absoluutselt täiesti tavaline laps! Ära muretse ja ära raaamatute tarkusest üle mõtle. Sinu lapsel ei ole minu meelest mitte ühtegi kindlat tunnust, mis viitaks ATH-le.

Tundub absoluutselt hüperaktiivne laps.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Logisin kohe sisse, et vastata. endal 3 last ja sugulastel-tuttavatel ka rohkem ja pole mina näinud veel pisikest last, kes vahepeal niisama istuks ja mõtleks. ikka tegutsevad, ikka võetakse midagi ette ja uuritakse, sorditakse, tühjendatakse, täidetakse, kisutakse, ronitakse, proovitakse juua kõikidest pudelitest ja imeda emme näokreemi nagu lastetoitu. ja ikka on tuttavad asjad lemmikud, sest nad on tuttavad, ta juba teab, mis nendega teha saab ja see tunne on uhke. otsavaatamisele ei osanud oma laste beebieas üldse tähelepanu pöörata, aga mingisuguseid pikki, unistavaid, läbitungivaid pilke ei meenu.
magama minnes ei lesi ka tavaline laps liikumatult und oodates. kusjuures mul tegelikult üks selline on, aga kui ta ei hakanud kohe rääkima ja igaks juhuks logopeedi juures käisin, siis logopeedi ei ehmatanud tema kõne areng, vaid rahulikkus, et nii rahulikku last pole näinud ja ilmselt hakkasid kohe võimalikud diagnoosid peas keerlema. ja just selle rahuliku saatis perearst ka neuroloogile, aga on osutunud tavaliseks, terveks, kuid rahulikuks lapseks. kuid ta hakkas silma arstidele, ju siis tavaline laps ikka rahmeldab.

puhkamist hakkab laps nautima siis, kui koolistress on tal ajud krussi keerand, sinnamaani tavaline, uudishimulik laps ei oskagi puhkamist hinnata.
ühesõnaga, ma pole arst, et välistada probleemid, aga mina ei näeks siin põhjust ka muretseda.
vanuse lisandudes kasvab ka lapse suutlikkus keskenduda ühele tegevusele ja virrvarri jääb vähemaks.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Puudulik pilkkontakt on üks autismile viitavatest teguritest, muidu on autiste erinevaid, rahulikke ja rõõmsaid, rahutuid ja hüsteerilisi.
Oled tubli ema, loodan et kõik on korras, aga parem karta kui kahetseda. S.t mida kiiremini jaole saab, seda paremad on tulemused tulevikus.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Näitan 9 postitust - vahemik 1 kuni 9 (kokku 9 )


Esileht Erivajadustega laps ATH-le viitavad jooned???

See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.