Mul on pikemat aega mure ja lihtsalt tahaks selle kirjutada siia, et keegi lugedes oskaks mulle midagi öelda.
Mul pole eelnevalt lapsi olnud ja kokkupuude pisikestega on vähene. Hetkel laps on aastane. Minu laps on hakanud kõike tegema ajaliselt, kuid samas on ta selline tõsisem beebi olnud. Võõrastele ei naerata üldiselt kunagi. Naerab häälega pigem siis kui on selline füüsiline müramine.
Mure on otsa vaatamisega. Üldiselt ta vaatab mulle otsa kaugelt, kuid süles olles väga harva. Lähedal olles silma väga ei taha vaadata. Kui lennukit teen talle (tõstan enda kohale), siis vaatab ka otsa, kuid pigem vaataks mujale, samuti on hüpitamistega kui on süles mulle vastamisi. Pudelist toitmise ajal pigem ka vaataks mujale. Ka vastamisi mängides ta pigem vaatab mänguasju ja mujale, kui vahepeal mulle otsa, kui mingeid hääli teen vmt.
Samas kui ta midagi saavutab, siis vaatab mulle otsa ja naeratab, on uhke ja tahab seda minuga jagada. Tuleb toob näitab mis ta leidis, näitab mänguasju, kui kukub tuleb lohutust otsima jne. Kui ära lähen hakkab nutma.
Imelik on ka see, et kui õhtul magama sätime siis isale head ööd soovides pigem ka vaatab mujale. Olen selle väsimuse arvele pannud. Kuigi muul ajal ka otsa vaatab ja naeratab jne.
Pigem on ta selline hästi aktiivne ja püsimatu. Nagu sipelgad püksis niheleb pidevalt. Ta rahmeldab kiiresti kõndida/joosta igale poole, et võib selle tagajärel millegi vastu käia, kukkuda.
Ta pidevalt toimetab, vaikset momenti on harva. Pikali kaua olla ei taha, ka siis on vaja olla millegagi tegevuses kas jalgadega sahmerdada, kuskilt ligidusest midagi tirida, vehkida, visata. Ühe asjaga tegeleb lühiajaliselt, jookseb järgmise juurde, siis tagasi esimese juurde.
Meeldib rohkem tagaajamine, müramine, peituse mäng, mida ise pidevalt algatab. Aga rahulikemaid tegevusi, teha ei saa. Ka nukkude toitmine käib niimoodi jooksu pealt, kus samal ajal ise kükakil kuidagi niheleb ja siis on vaja kohe lusikaga mulle süüa anda nii et kolaki pikki suud saan jne. Siis jookseb juba minema nukk käes.
Süles istub siis kui raamatut näitan või telekat näeb (kuigi telekas meil tegelikult kunagi praktiliselt ei mängi).
Ühest küljest on ka sellises eas lapsed aktiivsed, kuid minu oma tundub eriti rahmeldav ja aktiivne teiste kõrval. Selline rahutu.
Ma ei tea kas see ka eakohane, et tal on lemmik riided, mida siis tassib pidevalt, kui pesukorvis või pesumasinas näeb siis peab kohe saama need enda kätte. Üks lukuga pusa, mille lukku suhu paneb.
Saapaid ja susse tassib, pidevalt võtab neid kuigi keelan ja seletan.
Suhtleb põhiliselt mõmisedes ja näpuga näidates, samas on ka mõned sellised lastepärased sõnad ja vahel ka omaette seletab oma pudikeeles. Näpuga võib 100x igale poole vehkida. Kõike on tal vaja enda kätte igalt poolt. Terve ärkveloleku aeg on ta millegagi tegevuses ja sahmerdab, paigal võib olla vankris, kuid sedagi mitte kaua.
Ta nagu ei väsikski kunagi ära, kui uneaeg on juhtunud päeval natuke üle minema, et ei jõua magama ennem panna või on olnud natuke põnevam päev, siis on ta veel aktiivsem ja rahutum ja magama panna teda raskem.
Võib selline aastase lapse käitumine viidata ATH-le?? Mis on oluline sellise lapse puhul? Rutiinid peavad paigas olema, mis veel?? Kuidas õpetada puhkamist või rahulik olemist, kuidas rahustada?
