Teema: Beebi omaetteolemise aeg

Ahjaa, mida vanemaks ta saab, seda vähem ta viitsib omaette tegutseda. Praegu on ta 3,5 kuune ja tahab ikka pigem seltskonda. Kuigi jätan teda ikka aegajalt mõneks minutiks omapead, kuid nüüd ta hakkab kohe varsti mind enda juurde hüüdma 🙂

enamus kirjandusest siiski soovitab last mitte torkida, kui too rõõmsalt omaette mängib. Ükskõik kui vana ta siis on.

Minul oli esimene laps ka selline, kes vahtis esimesed kolm kuud rõõmsalt omaette ringi, vahepeal kui hakkas virisema, sisi tõstsin ta lihtsalt uude asendisse (kõhul, selili, uude kohta). Otseselt pean-koguaeg-emmet-nägema teemat polnud. 3-kuuselt tahtis juba rohkem tegelemist, sest eks uudishimu kasvab, vaja maailma avastada, aga liikuda veel ei oska. Nüüd 2aastaselt on täiesti tavaline laps, võõristamist pole tal ka kunagi olnud.

Nii et lase tal olla. Küll tuleb kätte see aeg, kui soovid, et “ole nüüd natuke omaette ka” 😀

Kui lapsel oleks midagi viga, tunneks end üksikuna – usu, ta annaks sellest märku 😉

Kui ta seltskonnast puudust tunneb, küll ta sellest ise märku annab. Kui laps on rõõmus, söönud, natuke süles olnud (palju sel 1,5kuusel ärkvelolekuaega ikka on), siis võib ta vabalt veidi omaette uudistada. Ega see iga hinna eest iga ärkveloldud minuti “sisustamine” lapsele on ka väsitav ja ülestimuleerimine, eriti väiksele. Mida suuremaks ta saab, küll ta siis hakkab tegelemist nõudma.
2kuune ei vaja veel mingi suurt arendamist, natuke silitamist, laulmist, mähe ja söök ja ongi kõik. 10 minutit rahulikku uudistamist on just umbes niipalju kui neilt nõuda võib. Ära oma lastelt oota mida nad ei saa veel anda. Varsti hakkavad naeratama, siis lheb elu lõbusamaks, mäletan ka kuidas esimesed kuud olid suht õnnetud, lapsed väljandavad rahulolematust, kuid rõõmu veel mitte. See tuleb 🙂 (kaksikute ema).

Kui lapsel gaase polnud, siis oli minu oma samasugune selles vanuses. Siis vahepeal oli mingi periood, kus pidi ilmtingimata mingi action käima kogu aeg – pidi toas ringi kõndima titega, kiigutama, hüpitama, mänguasju lehvitama jne. Aga see läks mööda. Nüüd on beebi seitsme kuune ja enam ei tule emme meeldegi ärkvelolles 😀 alles siis meenub, et oli siin veel mingi keegi kui kõht tühi või uni hakkab tulema. Ta juba roomab väledalt ringi ja terve maailm on valla ja nii huvitav temale. Mul endal süümekad, et rohkem ei tegele temaga. Aga teda ei huvitagi, tahaks kogu seg kuskile minna ja ise midagi näppida. Las ta siis toimetab ja kui natuke uni tuleb, siis otsin rahulikumaid tegevusi, mis siis asjalikud ka – vaatame raamatuid, kuulame muusikat, laulame, räägime elust-olust.