Olen ka sinuga ühte meelt- tervislikkus ning õige toitumise harjumus tuleb maast ja madalast ning see on vanemate teha ning kontrollida, mida lapsed söövad. Kujundamine varajases eas, et õiget toitu süüa.
Alati on väikeseid erandeid.
Minu vanemate söögisedel oli alati väga õige, ema hoolitses selle eest. Vend läks õige toitumisega kenasti kaasa, sõi kõike ja kehakaalult oli ta normaalne, pigem kleenuke. Mina nokkisin toidu seest endale meelepärasemad osad välja, mida tervislikum – seda kindlamini ma selle söömata jätsin. Näkse, maiustusi ja niisama jama meie toidulaul polnud kunagi, ka mitte poolfabrikaate, aga ometi suutsin mina süüa nii, et näiteks suur osa köögiviljadest jäi menüüst välja. Ema nägi minu toitumisega kurja vaeva, hea tulemus puudus. Halb tulemus on see, et olin ülekaaluline. Nii kui koduse söögilaua tagant pääsesin, läks asi täiesti üle käte. Olingi oma pere ainuke ülekaalus liige, aga selles pole süüdi mu ema, ikka ise olen, kuigi alguses tahtmatult. Kui toit ei olnud üldse meelepärane, siis võisin ka paar päeva nälgida, sellest sai alguse kergekujuline söömishäire. Ema pakkus küll muid tervislikke alternatiive, aga kui minul oli peas mõte, et tahan saada ainult mitteolemasolevat mannavahtu, siis pigem olin näljas, kui oleksin söönud midagi muud, kuigi tegu võis olla söögiga, mida ma tavatingimustes muidu sõin. Ma ei leia süüd oma emal, midagi oli nihkes minus endas.
Õnneks oli mul piisavalt palju oidu oma laste puhul käia ema rada. Ja samamoodi õnneks ei ole minu lapsed minu moodi. Pisemate laste kõrvalt ma veel sõin igasugust jampsi endale sisse, nüüd enam mitte, sest ei taha, et lapsed näeksid ja selle kombe minult üle võtaksid. Teen lastele söögi praktiliselt ainult algsest toorainest, ei mingeid valmistoite, limonaade, saiakesi, karastusjooke. Ise tunnen küll mõnest asjast väga puudust, aga ei murdu. Hea on näha, et mu lapsed on normaalkaalus, söövad rõõmuga igasugust köögivilja ja muud kasulikku, ei pirtsuta millegagi. Nendele kõige paremat tahtes tegin head ka endale. Enam ma paks ei ole. Normakaalu ülemises otsas, seda jah, aga kuna toidulaud on tervislik, siis suund on jätkuvalt tasapisi kaalu languses hoida.
Nii et minu puhul ei kasvatanud teadlikku toitumisharjumust mulle mitte toidu suhtes õige käitumisega ema, vaid hoopis mu lapsed ja minu mure nende pärast. Õpetused on küll tõesti pärit lapsepõlvekodust, seda ma ei salga.
Teadlikult lastele jama sisse söötmine on muidugi kurjast, pole mõtet vaieldagi.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 19.03 09:21; 20.03 09:29; 20.03 13:41; 22.03 09:41;