Kas on neid emasid, kes oma beebile ei anna d-vitamiini ja mis pòhjusel? Oma esimesele lapsele ei andnud, kuna tekitas gaase ja allergiat. Nüüd ei suuda otsustada, kas hakata äsja sündinud beebile andma või mitte ja milline oleks parim d-vitamiin, võimalikult vähe kõrvalmõjusid.
Eks ma nüüd jälle saan siit sugeda nende käest, kes ilma reaalset vajadust kindlaks tegemata oma lastele seda sünteetilist hormooni sisse ajavad.
Igatahes minu lapsed ei ole seda saanud. Rahhiiti ei ole kellelgi.
Eelmise käo lapsed on üldse imelapsed. Liha pole vajalik, d-vitamiin pole vajalik jne…Ära kuula seda eelmist kägu, ilmselgelt on tegemist täiesti asjatundmatu emaga.
D-vitamiin on beebile vajalik, seda rõhutavad kõik lastearstid ja ämmaemandad. Soovitan Gefiluse d-vitamiini, see on probiootikumidega, seedimisele hea.
Ei ole õnneks imelapsed. Täiesti tavalised lapsed on ning mina ei ole mingi ekstreem-ema, kes hoiab oma lapsi vati sees või toidab neid vaid öko-mökoga.
Ja liha on vajalik, kuid mitte raudpolt 6-kuusele sisse toppida.
Kui rauavarud ja hgb on korras ning laps ilmselgelt veel ei soostu liha sööma (lapsed on targad!), siis ei peaks seda väevõimuga neile toppima.
D vitamiini üledoos on toksiline. On ammu teada, et tegelikult saavad rinnapiimalapsed seda ka emapiimast ning päikesest täiesti piisavalt. Pisike vereproov näitab ära, kas on vaja lisaks või teeb see beebile pigem kahju kasu asemel.
Seda pisikest vereproovi pead siis pidevalt tegema (iga paari kuu tagant). Senised uuringud pole D2 ja D3 vitamiinide tarvitamisel mingeid negatiivseid tulemusi näinud. D-vitamiin avastati siis, kui hakati uurima, mis tekitab lastel luuarengu häireid. Nimelt prooviti leida, mis puudub neil lastel organismis.
Miks nimetate sånteetiliseks ainet, mida organism ise toodab (päikesevalguse toimel suvisel ajal) ja mida organismil endal on vaja paljude mikro/makroelementide ainevahetuse tagamiseks? Sånteetilise keemia all moistetakse ikkagi selliste molekulide valmistamist, mida looduses ei leidu….
Meie kliimas on äärmiselt keeruline saada d-vitamiinist üledoos. Eriti talvisel ajal. Vanasti olid kõik asjad teistmoodi, kuna siis polnud teadmisi. Vanasti alustati lisatoidu andmist ka kohupiimast, tänapäeval on uuringutega selgeks tehtud, et kohupiim sisaldab palju valku, mis beebile on ohtlik jne.
Teemaalgataja, soovitan sul sel teemal aru pidada arstidega, mitte perekooli kägudega. Nagu näha siin on arvamusi seinast-seina.
Mulle meeldib siinsete inimeste statistikaalane teadlikus: mul pole olnud, järelikult pole kellelgi. Teate, mu tutvusringkonnas pole kellelgi gangreeni olnud, järelikult haava hooldus ja gangreen on ravimifirmade väljamoeldis.
D-vitamiini defitsiit saab soltuda ju sellest, kui palju laps oues on, kas ta såndis kevadel, suvel, talvel, sågisel, kas ta ema sööb palju rasvast kala ja viibib suvisel ajal oues, käib talvel päikesereisil, solaariumis, kui tundlik on lapse organism d-vitamiini puudulikkuse suhtes, kui kaua saab laps rinnapiima, kas ema tarvitab toite, mida on rikastatud d-vitamiiniga, kas ema tarvitab midagi, mis viib paigast ära d-vitamiini imendumise, kas ema organism on eriti voimekas d-vitamiini tootja jne jne. Seda koike tuleb arvesse votta, kui hakkate siin åldistama. Vene ajal said lapsed juba 1 kuuselt lehmapiima, see sisaldab ka d-vitamiini.
Vitamin D from the diet or dermal synthesis from sunlight is biologically inactive, activation requires enzymatic conversion (hydroxylation) in the liver and kidney. Evidence indicates the synthesis of vitamin D from sun exposure is regulated by a negative feedback loop that prevents toxicity, but because of uncertainty about the cancer risk from sunlight, no recommendations are issued by the Institute of Medicine, USA, for the amount of sun exposure required to meet vitamin D requirements
Päikesest kåll toksilist doosi ei saa!
Muidugi päikesest ei saa. Kes seda väitis?
Aga kui selle vitamiini tase veres on juba niigi ok või pigem kõrgegi, siis lisaks antav tõstab taset veelgi ning kui ei kontrolli, siis võib saada üledoosi.
Sinu enda mõttekäiku kasutades- kui kellelgi Sinu tuttavatest pole olnud d vitamiinist üledoosi, siis ei saagi seda kellelgi kusagil mujal olla?
Minul on d vitamiini tase veres ülemise piiri lähedal. Ma ei ole kunagi umbropsu midagi lisaks tarbinud ja kuna mul on päikeseallergia, siis ei viibi ka eriti õues. Arstide sõnul oleks lisaks võetud d vitamiin võinud mulle toksiline olla.
Mitte ühtegi toidulisandit ei tohiks tarvitada ilma reaalset vajadust kindlaks tegemata.
Täpselt sama probleem oli mul kaaliumiga. Olid südameprobleemid, mille vastu perearst ja pereõde tungivalt soovitasid manustada kaaliumi. Panangini siis. Õnneks oli mul juba selleks ajaks veidi meditsiinialaseid teadmisi ning lasin teha vereproovi. Selgus, et südameprobleemid olid põhjustatud just hoopis üleliigsest kaaliumist veres. Südamearsti sõnul oleks lisakaaliumi umbropsu tarbimine võinud lõppeda fataalselt.
Eks igaüks õpib enda vigadest, mitte ei pea teisi kuulama. Ma ju ei ole mitte kunagi mitte kellelegi siin soovitanud d vitamiini mitte anda. Olen soovitanud uurida, kas konkreetsel lapsel on lisavajadust. Sest beebist on ju kahju, kui ema on ebapädev ja ei oska oma lapse eest seista.
Ja kontrollida tuleks iga 4k tagant umbes, nagu teadusuuringud näitavad.
Ma nii kartlik, et ei tuleks pähegi mitteanda 🙂 Ja meil oli esimestel kuudel retseptiga D-vitamiin. See peask vähem gaase tekitama.
Praegusel ajal saab vahetada arsti pädevama vastu. Vähemalt Eestis.
Samuti saab igaüks oma raha eest minna laborisse suurema haigla juures ning teha kõik teda huvitavad analüüsid oma raha eest.
Quattromedi hinnakirja järgi on d vitamiini taseme analüüsi hind 8.22€. Ma leian, et see ei ole kohutav summa paar korda aastas välja käia oma lapse tervise nimel.
Raud 1.61€, ferritiin 8.22€.
Vastuste peal on kirjas normaalse taseme vahemikud. Viid paberi arstile ja las tõlgib, kui ise ei saa aru 🙂
Minu laps oli kergelt enneaegne, aga muidu tubli (võttis rinda) ja 100% rinnapiimal esimesed 6 kuud (kokku sai rinnapiima 1,5 aastat). Oli lastearsti jälgimise all ja tehti ka D-vitamiini analüüsi verest (iga paari kuu tagant).Kuigi oli suveaeg ja ma ise päevitunud (tegin vankriga pikki jalutuskäike), siis ometi lapsel oli D-vitamiin madal. Alguses andisn tavalist doosi, siis käskis lastearst suurendada doosi 2x ja kui laps oli paar kuud 2x doosi saanud, siis oli D-vitamiini sisaldus paranenud ja võisin jätkata tavalise doosiga.
Olid gaasid. Lugesin neid jutte, et gaasid võivad olla D-vitamiinist (andsin Minisuni). Jätsin siis omaalgatuslikult katseks Minisuni-i D-vitamiini 2 nädalaks ära. Et mine tea -äkki on tõesti D-vitamiinist, või siis on vaja Minisun mingi teise preparaadi vastu välja vahetada? Midagi ei muutunud – ikka gaasid. Kui laps sai 3,5 kuuseks, lõppesid gaasid iseensest. D-vitamiini andsin ikka edasi.
Nii et tegelikult jah, lihtsalt väita,et “kui laps saab rinnapiima ja eriti suvel, siis D-vitamiini puudust kunagi pole” ei saa. Vabalt võib olla. Ja kui tahad teda, kuidas asi tegelikult on, siis tõesti – tuleks teha paari kuu tagant vereproove. Kui tahad teada, kas konkreetne D-vitamiin tekitab/ei tekita gaase, siis tuleb proovida – vitamiin ära jätta ja siis uuesti “tagasi panna” – muidu võib juhtuda,et D-vitamiini ärajätmine langeb juhuslikult kokku ajaga, mil lapse soolestik arenes edasi -aga tekib vale mulje,et just D-vitamiini ärajätmine päästis gaasidest.
Esimesele lapsele andsin kõike nii nagu arst rääkis ja soovitas. Olin väga noor ja ei teadnud midagi ning täitsin kuulekalt korraldusi. Andsin esimesele lapsele alates 2.elunädalast iga päev 5 tilka apovit d-vitamiini.
Laps kisendas ööd-päevad nutta, mitu korda käis kiirabi, sest laps lihtsalt röökis hingetuks ennast. Olime lõpuks ka haiglas kus tehti kõikvõimalikud analüüsid-uuringud, kuid midagi ei tuvastatud. Arst ütles ainult, et lapsel on pidevad soolekrambid ja sellepärast ka kõhuvalud ja nutt.
Nüüd 6.aastat hiljem sündis teine laps. Nüüd ma katsetasin mõne päeva kui laps oli saanud 2.nädalaseks ja täpselt sama jama, laps nii närviline, tõmbas ennast pidevalt kägarasse ja nuttis täiesti meeleheitlikult. D vitamiini vabadel päevadel sellist janti polnud. Iga kord kui laps jälle nuttis ratta peal siis mees kussutas teda ja muudkui pahandas minuga, et krt sa oled jälle talle d-vitamiini andnud… raske oli vaadata-kuulata kuidas laps vingerdab valude käes ja ainuke mis meie teha saime, oli kussutada ja kõhtu masseerida. Hakkasin lapsele d-vitamiini korrapäraselt andma uuesti 5 kuu vanuselt. Siis ei tekitanud see enam talle selliseid vaevuseid.
Olen oma beebile sünnist saati D-Vitamiini andnud. Alguses olid gaasid nagunii, kas andsin vitamiini või ei.. küll vahetasime Apotheka vitamiini välja Tervisepüramiidi oma vastu, mis on oliiviõli baasil. Seda annan iga päev ja laps nüüd 7 kuune. Teeb ise suu ilusti lahti ja võtab tilka hea meelega. Ei näe küll et see lapsele vaevusi tekitaks. Arst iga kord toonitab, et andke ikka D-vitamiini ja võtke ise ka.
Kuidas te teate, et need gaasid on just D vitamiini süü?? Alguses võivad need gaasid olla ükskõik millest.. lihtne on seda D-vitamiini pähe ajada.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
