Teema: D vitamiin

Arsti nõusolekul ei anna, kuna mõjub lapsele halvasti. Kõige pimedamal ajal sai paaripäevase vahega. Vereproovid näitavad, et tase püsib normis.

Annan kindlasti, sest minu esimene laps põdes rahhiiti. Kõik läks õnneks hästi ja midagi hullu ei olnud, aga kuna selle diagnoosiga seoses uurisin põhjalikult seda rahhiidi ja d-vitamiini võtmise/puuduse/üledoosi asja ja nüüd kindlasti annan lastele (1a ja 5a) ja võtan ka ise ning mees võtab ka.

Kägu kirjutas:

Kuidas see lapsele halvasti saab mõjuda?

Nahalööbed, villid, sügelemine, atoopiline nahk, gaasid, puhitused, kõhuvalu. Kaasnevaks probleemiks rahutus, viril olek, ahastav nutt.
See ei ole sugugi nii haruldane, päris paljud lapsed ei talu d-vitamiini. Aga seda teada saab ainult ja ainult katseeksitusmeetodil. Mul läks peaaegu aasta, enne kui sain täie kindlusega väita, et just d-vitamiin lapsele vaevusi põhjustab. Enne seda välistasin ka muid võimalikke allikaid – pesuvahendid, hügieenivahendid, toit, lemmikloomad.
Hoolega jälgides nägin seost. Kaks nädalat d-vitamiini, hiljemalt nädalaga tulid mured seedimisega, edasi juba hädad nahaga. Kui vitamiini andmise lõpetasin, siis nädalajagu sai nahamuredega edasi vaeveldud, edaspidi muutus olukord iga päevaga paremaks. Paar nädalat oli ilma, siis andsin katseks uuesti, jälle sama jama. Eesti apteekides müüdavatest ei sobinud ükski. Apovit mõjus eriti hullult, laps pidi end segaseks sügama ja kõhuvalu tekitasid ka. MiniSun põhjustas väheke leebemaid gaase ja kerget löövet.
Praegu annan ka, aga Soomest toodud Jekovit D3-e. Nahk on korras, aga seedimise koha pealt ei julge kindlalt väita, kas vahel väljalöönud mured on põhjustatud vitamiinist või siis toidust.
Väidetavalt võib d-vitamiin häirida und, soovitatakse võtta pärastlõunal, õhtul pigem mitte.
Rahhiidi kartuses ei julge ma oma väikelapsel d-vitamiini päris ära jätta, arsti nõusolekul annan kaks nädalat ja siis kaks nädalat lasen lapsel “puhata”. Need vitamiinivabad kaks nädalat on laps oluliselt rahulikum, rõõmsam ja magab paremini. Perearst alguses mu mõtteid ei jaganud nüüd on hakanud nõustuma. Ma pean lapse kohta pea igapäevaselt päevikut, sealt on hästi näha, mis kuidas mõjub.
Jah, päris ära ei julge jätta, aga d-vitamiini andes on kogus aeg näriv kahtlus, et kui see jälle lapse olemist halvendab, kas ma teen seda andes ikka õigesti?
Üsna sama seis, nagu ka vaktsineerides – teha ei taha, tegemata jätta ka ei julge. Kannatad koos lapsega lühiajalisi vaevuseid, lootes, et pääseb hiljem kestvast murest. Kahtlus aga jääb.
Osadele lastele muidugi ei paista halvasti mõjuvat, ei vitamiinid ega vaktsiinid.

Loomulikult annan, igapäevaselt. Ja võtan ise ka d-vitamiini pärleid.

Siin soomes soovitatakse lastele ikka aastaringselt D vitamiini juurde võtta. Ja need 10 mikrogrammi mis on siis nö. standardannus, on meie kliimas ilmselgelt liiga vähe.
Minu 9-aastane laps saab sügisest kevadeni 2000IU pärleid ja ma ise võtan 5000IU pärleid ja 3-aastane saab 50 mikrogrammi päevas.
Näiteks mul ämm on terve suve läbi alati kõva päevitaja, liigub väga palju värskes õhus ja D vitamiini juurde ei võta. Eelmisel kuul ta käis arstil vereproove andmas ja ta D vitamiini tase oli nii madal, et arst oli öelnud, et tal polegi seal veres eriti midagi. Kui kukub siis on luumurrud ilmselt ka kohe. Et ei aita see suvel päike ja värske õhk ka midagi talve üle elada.

Annan beebile ja kahele vanemale lapsele, samuti võtame ise mehega. Tellime iHerbist.