Kas kellelgi on kokkupuudet, mida saad seadusandlusega teha, armastava Eesti isa kaitseks, et ta oma last näeks?
Kohtulahend on, elatist isa maksab, oma aegadel on kogu aeg olemas, lapse avalikel üritustel käib. Avalikud üritused on siis ka ainuke koht, kus laps isaga saab olla. Muul ajal kokkulepitud kohas, kas ei olda üldse, või laps vaatab emale otsa ja ei julge. Avalikel üritustel kallistab veel laps isa.
Sunniraha ei pane ema last isale ju näitama! Seega sunniraha tekitab veel suuremaid pingeid, mis omakorda suurendab kõigi osapoolte stressi (ka lapse oma, mis kandub siis üle emalt).
Mis valikuid veel on? Kokkuleppimata aegadel kohale minna – siiani on tekitanud see olukorra, kus ema seletab lapsele, et isa röövib ta ära. See suurendab ja tekitab ju ka siis lapsele stressi? Perelepitus – ei mingit tulemust.
Ideid?
Teema: Eesti armastava isa kaitseks!
kohtusse anda
Pöördud kohtusse, kohus saadab teid uuesti lepitusse. Kui ema ei hakka määrust täitma, saab hakata rakendama muid meetmeid sunnirahast kuni hooldusõiguste lõpetamiseni.
Normaalse naisega uus laps teha.
Kurb, aga Eestis pole isal mingit lootust.
Ainuke võimalus tundub olevat püüda lapse emaga suhteid parandada, et ta ise hakkaks soovima last sinu juurde anda, selleks peab ta tundma, et laps oleks õnnelikum, kui ta saaks vahel koos olla ühe toreda inimesega (oma isaga) ja see rikastaks lapse elu.
Kuidas üldse suhted teil nii teravaks läksid?
Igasugused kohtusse andmised, ametnike sekkumised, psühholoogilised ekspertiisid lapsele, manipuleerimine jms teevad olukorra ainult hullemaks. Püüa inimlikult lapse emale läheneda, kui on millegi eest andeks paluda, siis tee seda kõigepealt.
Kas kellelgi on kokkupuudet, mida saad seadusandlusega teha, armastava Eesti isa kaitseks, et ta oma last näeks?
Kohtulahend on, elatist isa maksab, oma aegadel on kogu aeg olemas, lapse avalikel üritustel käib. Avalikud üritused on siis ka ainuke koht, kus laps isaga saab olla. Muul ajal kokkulepitud kohas, kas ei olda üldse, või laps vaatab emale otsa ja ei julge. Avalikel üritustel kallistab veel laps isa.
Sunniraha ei pane ema last isale ju näitama! Seega sunniraha tekitab veel suuremaid pingeid, mis omakorda suurendab kõigi osapoolte stressi (ka lapse oma, mis kandub siis üle emalt).
Mis valikuid veel on? Kokkuleppimata aegadel kohale minna – siiani on tekitanud see olukorra, kus ema seletab lapsele, et isa röövib ta ära. See suurendab ja tekitab ju ka siis lapsele stressi? Perelepitus – ei mingit tulemust.
Ideid?
Kokkuleppimata aegadel kohaleminek pole kindlasti hea variant.
On olemas sundtoomise võimalus, aga ka see traumeerib last.
Sunniraha, mjah. Ma ei oska sellesse suhtuda. Oleneb ema majanduslikust olukorrast. Kui see on ainus asi, mida pole proovitud, siis prooviks.
Inimlikust vaatevinklist võiks sobida mõne kolmanda osapoolega kokku leppimine – lapse üleandmine õpetaja v sotsiaaltöötaja juuresolekul või vahendusel. Parim, kui see kolmas oleks nt eksnaise ema, isa, õde vms oluline inimene.
Võib ka alustada kohtuprotsessi lapse enda juurde elama nõudmiseks, sest selline kõrvalehoidmine on juba kurjast.
Lühidalt, seaduslikke võimalusi veel mõnevõrra on – kohtusse, politseisse – aga need kõik on lapsele rängad.
Kõik see muidugi eeldades, et kõnealune isa tõepoolest on korralik inimene ja pole lapsele ohtlik.
Samas, oleneb, kui suure lapsega on tegu. Kui tal on oma sotsiaalmeedia- või meilikontod, siis saavad isa ja laps vähemalt neti teel suhelda. Lahja värk, aga kehval ajal asi seegi. Ärgu isa jätku seda tegemata!
Tundub, et siin on probleemid sügavamal. Soovitan ka kõigepealt suhteid parandada. Alustuseks võiks mees pakkuda kokkusaamisi lapse kodulinnas ILMA uue naise ja tolle lapseta. Ehk siis ainult nemad kahekesi. Või siis kasvõi koos lapse emaga, kui vähegi kannatab. Et tekiks usaldus. Edaspidi võiks laps muidugi ka isa juures olla kokkulepitud graafiku alusel, aga jällegi tuleks vaadata, et laps saaks isaga piisavalt kvaliteetaega, st ainult nemad kahekesi.
Muide, mida ütleb isa, kui laps heistab ja ütleb, et ära täna tule?
Ma olen ka mõelnud, et kas siis ainuke lahendus on see, et isa teeb kõik nii nagu lapse ema tahab. Maksab elatist nii nagu ema soovib ja jookseb alati last hoidma, siis kui ema soovib. Olukord kujuneski selliseks, et isa ei saanud hommikukõne peale töölt ära joosta teise linna last hoidma ja lasteaiast tooma. Sest isal on justkui ka kohustused. Kõigele lisaks on lapsel ka lasteaiakohale olemas ka lapsehoidja.
Kui olukord on nii hulluks juba läinud, siis ainuke võimalus ongi maad suudelda ema jalge all ja andestust paluda (isegi kui ei ole paluda andestust millegi eest). Olla valmis hüppama siis, kui ema palub, sest siis on väikenegi võimalus, et ehk…
Seadusega isa võimalused on siis olematud? Kui isa siis juba ei arvesta ka möödaminnes sellega, et lapsele tulevad kõik ema läbielatud traumad…sest selline ema ju paratamatult sõidab üle, vahendeid valimata.
Su jutt on hästi ühepoolne. Isa olgu eelkõige mees ja isa siis paranevad ka suhted. Roomama ja maad suudlema ema jalge ees kindlasti ei pea, aga et suhted nii halvaks läksid ei ole ema kindlasti ühepoolselt süüdi.
Selleks, et vastused oleksid asjakohased, peaks me teadma, millest kõik see jama algas? Praegu sa serveerisid jutu nii, et ema ja naine on paha ja konfliktne inimene, lambist käitub nii. Kas sa ise tead, miks suhted sellised on ja millest kõik algas üldse?
Muidu tundub vastu seina jooksmine.
Kui naine on kogu aeg ja ilma põhjuseta selline olnud, siis on ta psüühiliselt haige inimene. Kui põhjust pole.
Laps alles ju väike ,käib lasteaias, seega peaksid sul asjad meeles olema, miks.
Tundub, et siin on probleemid sügavamal. Soovitan ka kõigepealt suhteid parandada. Alustuseks võiks mees pakkuda kokkusaamisi lapse kodulinnas ILMA uue naise ja tolle lapseta. Ehk siis ainult nemad kahekesi. Või siis kasvõi koos lapse emaga, kui vähegi kannatab. Et tekiks usaldus. Edaspidi võiks laps muidugi ka isa juures olla kokkulepitud graafiku alusel, aga jällegi tuleks vaadata, et laps saaks isaga piisavalt kvaliteetaega, st ainult nemad kahekesi.
Muide, mida ütleb isa, kui laps heistab ja ütleb, et ära täna tule?
Kust see võetud on, et see isa sokutab mingit uut naist ja selle last oma lapsega kokku? Või ma ei märganud seda postitust?
Isa käibki ju lapse linnas. Ei saa ka enam kahekesi koos aega veeta. Mina vist isegi ei mäleta enam, kuna minul oli mehe lapsega kokkupuude.
Lapsel ja isal koos ei ole probleemi, probleem on selles, et laps tänaseks päevaks ei julge tahtagi isa. Eks neid põhjuseid on võimalik ju igal inimesel endale välja mõelda, kui tahta.
Kahjuks iga kord on etteheited olnud vastuolus. Kui laps veel siin käis siis ühelt poolt oli ükskord halb, et tehti liiga vähe, siis järgmisel korral oli halb, et liiga palju tehti. Seega kui ühtepidi oleme proovinud arvestada ja siis järgmine kord on ikka pahandus, sest seekord ei käinud eelmise korra reeglid, siis sisuliselt ei ole võimalik säilitada rahu. Rahu on ainult siis, kui laps isaga ei ole, sest siis ei saa isa midagi valetsti teha.
Jah – peale seda perelepitust tunduski mehele ka vastu seina jooksmine, sest isegi lepitajat ei kuulatud. Aga isegi kui ema on egoist või manipulaator…minu hinnangul ta ikkagi teeb teadlikult. Psüühiliselt haige vist teeb endalegi teadmata? Ega ma diagnoosi panema ilmselt õige inimene pole. Endiselt – lahendust ei paista kuskilt. Kui ema ei peksa ja nälga ei jäta, siis muu on sisuliselt teisejärguline…
Läksid lahku ja sain aru, et oli juba siis vihjatud, et lapsest jääd sa ilma. Seda kullana võtta ei saa, kuna ise kõrval ei ole kuulanud, aga käitumise põhjal on täpselt sedamoodi tehtud. Kättemaks on selle nimi – tundub mulle. Kaua sa lihtsalt jaksad kätte maksta? Kas väsib isa vaim ennem ja annab alla ja lepib, et lapsega koos olla ei saa või väsib ema….ja lubab lõpuks lapsel oma soovi avaldada.
Aga eks see ju kõik on minu arvamus, mis kodus toimub – ei tea. võibolla laps ei tahagi üldse isa näha…ja kallistab isa siis ainult sellepärast, et isale head meelt teha.
Sisuliselt lihtsalt isal igasugune legaalne võimalus olukorda lahendada last kahjustamata – puudub. Mitte midagi ei ole võimalik teha. Iga samm, on stress lapsele lisaks.
Kas kellelgi on omast lapsepõlvest ehk sellist mälestust. Kuidas see teie hingeelule on mõjunud? Tahaks minna koos teise vanemaga, aga kuna põhivanemale see ei meeldi, siis teen nii nagu põhivanem tahab, et kodus õhk paks poleks.
sa oled selle mehe uus naine jah? Ära topi ennast sinna vahele. Ja vaata ette, et mingi uus naine sind ennast ühel päeval psüühiliselt haigeks ei tembeldaks.
Kui naine ikka nii paaniliselt last isa eest hoiab, siis pidi ikka paras jama olema selle nende lahkuminekuga. Kuni sa sellele valgust heita ei oska, seni on nagu on.
Ma ei tahaks uskuda seda, et mehel üldse pole mingit pattu hingel, kui selline olukord on kujunenud.
sa oled selle mehe uus naine jah? Ära topi ennast sinna vahele. Ja vaata ette, et mingi uus naine sind ennast ühel päeval psüühiliselt haigeks ei tembeldaks.
Kui naine ikka nii paaniliselt last isa eest hoiab, siis pidi ikka paras jama olema selle nende lahkuminekuga. Kuni sa sellele valgust heita ei oska, seni on nagu on.
Ma ei tahaks uskuda seda, et mehel üldse pole mingit pattu hingel, kui selline olukord on kujunenud.
Kuidas sul lillekesel täna nii tükk aega läks, et sisse sõita?
Nojah, laps nii väike, et käib alles lasteaias, 3-6 aastat vana seega. Lapsehoidja on ka, väike laps ühesõnaga. Läksid lahku enne, kui sinust sai mehe uus naine. No naiseks saada, kooselluda ja selliseks pereasjades sehkendajaks ka üleöö ei saada tavaliselt. Ehk maksimaalselt sai see laps siis olla nii 3-4 aastane, kui lahku mindi, üsna väike, side isaga, kes teises linnas elab tegelikult kujunemata. Mingi võimalus isegi on, et laps on hetkel veel väiksem, näiteks 3 aastane, seega lasi “aasta isa” praktiliselt sülelapse juurest jalga.
Midagi siin ütleb mulle, et asjalood ei ole nii must-valged.
Selleks ei pea mingi sherlock olema.
Midagi sa jätad rääkimata, ma arvan, et sa lihtsalt ei tea, mis käki see su mees kokku keeras omal ajal. Hea ka, kõike ei olegi tervislik teada. Need väikeste laste juurest ära minevad isad mõjuvad kuidagi eriti mannetult.
Olen korduvalt öelnud, et ei tea tagamaid
Sel juhul üsna mõttetu teema ja arutelu ju.
Ja point ei ole üldse selles ju, et mis omavahel suhtes kunagi oli
Sellel on väga oluline osa edasisel suhtlemisel.
misasi see armastava Eesti isa kaitseks on? mingi uus organisatsioon?
Kõiki vastuseid ei viitsinud lugeda, kuid tekkis kaks mõtet. Esiteks kui see kõik tõsi on, siis mis naised need sellised on? Täiesti müstika – oma lapse heaolu hinnaga?!
Teiseks, kui see pole ikka päris tõsi, vaid ühe poole versioon asjast, siis paneb mind mõtlema, et ehk räägitakse ka minust taolisi jutte. Samal ajal isa ei tunne lapse vastu huvi, elatist ei maksa, hooldusõiguse nõue kohtus. Aga ma ju ei tea, mida “isa” ja tema uus naine linna peal ja foorumites räägivad…nõid, kes last ei näita.
Tundub, et siin on probleemid sügavamal. Soovitan ka kõigepealt suhteid parandada. Alustuseks võiks mees pakkuda kokkusaamisi lapse kodulinnas ILMA uue naise ja tolle lapseta. Ehk siis ainult nemad kahekesi. Või siis kasvõi koos lapse emaga, kui vähegi kannatab. Et tekiks usaldus. Edaspidi võiks laps muidugi ka isa juures olla kokkulepitud graafiku alusel, aga jällegi tuleks vaadata, et laps saaks isaga piisavalt kvaliteetaega, st ainult nemad kahekesi.
Muide, mida ütleb isa, kui laps heistab ja ütleb, et ära täna tule?Kust see võetud on, et see isa sokutab mingit uut naist ja selle last oma lapsega kokku? Või ma ei märganud seda postitust?
Selliseid postitusi on olnud teemaalgataja poolt lademetes. Kui laps on isa juures, veedetakse aega kõik koos või siis isa on üldse tööl. Isa-lapse aega eraldi ei ole, kas teemaalgataja ei luba või isa ei viitsi, ei tea. Samas on teemaalgataja oma teistes teemades last ja tema ema kõvasti halvustanud ning 6-7aastane laps ei ole rumal, ta saab sellest aru.
Sellepärast arvan, et kõige mõistlikum on teemaalgataja mehel oma lapse emaga asjad selgeks rääkida, rahulikus õhkkonnas, ilma süüdistuste ja uute naiste vahelesegamiseta.
Kas keegi seletaks, miks see armastav isa kohtu kaudu elatist maksab?
Minul oli ka poiste emaga kunagi vaidlus kohtus kohtumisõiguse teemal. Oli mul kohtumäärusega õigus kord kuus nädalavahetus poistega kohtuda, aga poiste ema vilistas selle peale ja ei lubanud poisse minu juurde. Et kõik mida mina tahtsin ette võtta, olevat ohtlik.
Pidin andma uuesti kohtusse. Kohtus siis kohtunik küsis eksilt, mida ta siis üldse lubaks minul poistega ette võtta, kui isegi kanuusõit on ohtlik. Ütles, et tulgu mina sinna ja jalutagu poistega mõisapargis. Siis kohtunik ütles eksile, et kuule, nad on ju poisid ja nad tahaksid isaga just midagi põnevat ette võtta. Siis vist loksus eksil midagi paika. Igatahes uude kohtumäärusesse sai kirja, et kord kuus, mina lepin eksiga kokku aja, aga tegevuse lepin kokku vaid poistega.
Kuigi korra on ta keeldu veel rakendanud. Nimelt juhtus olema mul klient, kes oli hobi moto-deltaplaaner ja kutsus mind ja lapsi lendama, võtsin vanemad tüdrukud kaasa ja tahtsin ka poisse lendama viia, aga eks ütles, et ohtlik ja tema ei luba. Ja jäigi tol korral poistel lendamata. Tõsi lennata said nad küll, aga alles mullu, tõenäoliselt on poistel nüüd kodus ka sõnaõigus.
Lapse ema on manipulaator ja toitub sellest draamast, mis lapse ümber käib. Mina isa asemel loobuks teda rõõmustamast. Elatist maksaks. Kui on kohtulikult lepitud suhtlemiskord, et isa peab lapse võtma, siis helistaks lõuna ajal lasteaeda, et kas laps on kohal. Kui ei ole, ei hakkaks lasteaeda minema. Avalikel üritustel käiks edasi, aga “kas ma saaksin lapsega olla” tralli lõpetaksin. On võimalus, et see käitumine paneb ema loogika teistpidi tööle. Kui ei pane, siis vahet pole. Praegu ju ka ei näe last. Kui laps kunagi küsib, et miks isa temaga ei suhelnud, saab näidata tõendeid kohtu ja perelepituse kohta ja öelda, et ema ei lubanud.
Millal ja miks lapse isa ja ema suhted selliseks muutusid? Põhjus?
See oli kõigile nendele mõeldud kommentaariks, kes arvavad, et isad peavad kogu aeg vabandust paluma. Tegelikult on ju paratamatu, et tehakse valetsi….on mees teinud valesti,
Ei mõelnud, et mees peaks koguaeg iga pisiasja pärast vabandust paluma ja roomama. Pigem seda, et kui äkki varem lahkuminekul mees tegi oma lapse emale kuidagi väga haiget, siis äkki peaksid nad omavahel selle selgeks rääkima. Sellest teemast pole ju selgunud veel, mis asjaoludel lahkuminek toimus.
Tegelikult muidugi see pole isegi oluline, sest lapse ema käitub igal juhul last isale keelates valesti. Minul oli olukord, kus mu lapse isa pidas meie kooselu ajal aasta aega minu seljataga armukest, kui see juhuslikult välja tuli, siis käitus minu suhtes üsna hoolimatult ja polnud tükk aega nõus ka ära kolima, ise samal ajal muidugi armukesega edasi suheldes. Kui lõpuks ära kolis, siis otse armukesega kokku.
Muidugi oli mul väga raske ja valus ja tekkisid ka igasugused mõtted, et ei taha näiteks, et lapsed puutuksid isa uue naisega väga palju kokku, aga siiski kordagi ei keelanud ma isal lastega suhelda ja neid enda poole võtta.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
