Kunagi muusikaõpetajalt küsisin, siis vastas pahase pilguga, et vaikne laps ja tema ei saa lapsel vägisi suud lahti teha.
Kodus küll vahel laulab, mida lasteplaadilt kuulnud või mina õpetanud. Mitte ühtki laulu lasteaiast. Erinevatel lasteaia üritustel olen ka vaatanud, et kuidas ta nii vähe kaasa teistega laulab.
Häbelikust lapsest on ka asi väga kaugel.
Muretsen üle? Peaks uuesti muusikaõpetajaga rääkima?
Oh, vast ei tasu muretseda. Mul laps käib soomes koolis ja nad ei õpi ühtegi laulu pähe, ammugi mitte luuletusi, isegi mitte jõululuuletusi. Laps oli ise mures, et ei teagi ühtegi jõululuuletust, sest soome koolis ju ei õpita neid…
Äkki ikka räägiks lapsega?
Et sa oled märganud, et ta ei laula teistega kaasa. Uurid lapselt, kas ta kuulab ikka muusikaõpetajat ja laulab kaasa, kui õpetaja palub. Ja on jah pisut kummaline, et tal ükski laul pole meelde jäänud. Ehk on su lapsel tähelepanuga probleeme või on mäluga probleeme või pole ta laps, kellele meeldiks uusi asju õppida.
Soovid siit nõuandeid või arvamusi, ent ise annad liiga vähe infot.
Kas asi on muusikaõpetajas, kes ei õpetagi lastele laule? Või õpetab küll, kuid sulle näib, et ta ei oska sinu lapsele läheneda ehk teda laulma meelitada?
Võib-olla muusikaõpetaja poolt valitud laulud ei meeldi su lapsele? Midagi muud arvata hetkel ei oska.
Minu laps on kolmandat aastat lasteaias ja laulutunnis ei tee suudki lahti. Liigutused teeb kaasa, aga ei laula. Talle nimelt ei meeldi teistega koos laulda. Minuga vahel harva mõnda konkreetset laulu on nõus kaasa laulma. Teda nimelt häirib, et lapsed ei laula kõik alati samas taktis (mõni kipub kiirem või aeglasem olema) ja mõni paneb viisist väga mööda. Igatahes tulemus on see, et ega ta neid laule väga ei oska, mõnda vahel ise laulab. Kodus laulab enamasti neid laule, mida ma talle ja väiksemale unelauluks laulan.
Pole aimugi, mis koolis hakkab saama. Seal vast püsivad lapsed vähemalt samas taktis, aga viisi pidamisega on nagu on…
Mulle tundub, et mu lapsel kergel kujul OCD, tal ses suunas ka muid tundemärke.
Mul väiksem laps ka kolmandat aastat aias, esimesed kaks aastat ei teinud väidetavalt muusikatunnis enamus ajast kaasa, aga jõulupeol teistega koos suu ikka liikus ja liigutused olid ka paigas, st külge hakkas ja meelde jäi. Sel aastal ta teeb isegi kaasa tundides, aga ühtegi laulu ta kodus ei laula – lihtsalt ei taha laulda. Suurem laps mul samamoodi – pisemana laulis kodus kaasa, aga teiste ees keeldus esinemast. Nüüd juba 6. klassis, aga laulmist ei armasta siiani.
Eks peab leppima, et lapsed on erinevad, mõni lihtsalt ei taha laulda. Koolis on ikka ära laulnud oma asjad, mis vaja, aga muul ajal – ei. Mingit häiret nüüd küll sellepärast külge pole vaja pookida.
No kui teised lapsed laulavad, siis ilmselt ei ole asi selles, et õpetaja ei õpetaks. Seda ütles ju ka õpetaja õigesti, et ega ta saa lapsel vägisi suud lahti teha.
Ja mida sa selle häbelikkuse all silmas pead? Ega see, kui laps on niisama hea suhtleja ning aktiivne ja esinemissituatsioon, on erinevad asjad.
eks lapsed on erinevad. minu 4-aastane on küll häbelik. ei saa sõnagi suust, kui keegi võõras midagi sõbralikult küsib. samas julgeb laulda laval mikrofoni julgelt ja suure publiku ees ja talle see isegi väga meeldib.
Aga miks ta peab laulma? Minu poiss nt. ka ei armasta laulda ja ei laulagi eriti. Asi pole selles, et sõnad ei jääks meelde.
Eelmisel aastal (6a) soostus siiski mõned klassikalised jõululaulud selgeks õppima, sest armastab jõule. Sellel aastal (7a) laulis jõulupeol ühe laulu kaasa.
Minu viieaastaselt pole küll eriti mõtet küsida, et mis värk sul lasteaias selle või teise asjaga on – ta lihtsalt ei vasta. Tegelikult mingi mõte ikka on, ma ju ikkagi küsin ja vahel juhtub, et ta kunagi hiljem hakkab ise rääkima.
Muusikaõpetaja võibolla tundis, et sa ründad teda niimoodi: “Miks minu laps lasteaias ühtegi laulu pole ära õppinud?” – tuleb mingi lapsevanem ja hakkab tema õpetamisoskustes kahtlema. Aga võibolla tal lihtsalt polnud parasjagu aega pikemalt seletada. Sa võiks näiteks teinekord teistmoodi küsida: kust ma võiksin leida materjale, et lapsega kodus neidsamu laule harjutada, mis te lasteaias õpetate? Näiteks meie lasteaias tõstatati sama küsimus ja muusikaõpetaja oli hea meelega valmis noote paljundama.
Minu laps pole absoluutselt musikaalne, aga sel aastal ta siiski hakkas kodus lasteaia jõululaule jorutama ja peol vähemalt suud liigutas teistega kaasa. Varem on olnud sama mis teie lapsel.
Kunagi muusikaõpetajalt küsisin, siis vastas pahase pilguga, et vaikne laps ja tema ei saa lapsel vägisi suud lahti teha.
Kodus küll vahel laulab, mida lasteplaadilt kuulnud või mina õpetanud. Mitte ühtki laulu lasteaiast. Erinevatel lasteaia üritustel olen ka vaatanud, et kuidas ta nii vähe kaasa teistega laulab.
Häbelikust lapsest on ka asi väga kaugel.Muretsen üle? Peaks uuesti muusikaõpetajaga rääkima?
Mis ma välja loen:
Üristustel vaatad, et teised laulavad, tema ei laula kaasa.
Järelikult õpetaja on ikka lastele laule õpetanud.
Õpetada vastas, et vaikne laps ja tema ei saa lapsel vägisi suud lahti teha
Järelikult õpetaja on laule õpetanud, teised laulavad ja Sinu oma ei tee tunnis kaasa ja ei laula ka üritustel kaasa. Selle asemel, et õpetajat rünnata, et miks Sinu lapsele pole laule õpetatud, küsi parem temalt, et kuidas Sa saaksid ise kaasa aidata, et laps hakkaks tunnis kaasa tegema ja laule õppima.
Räägi kasvatajaga ja muusikaõpetajaga, et milles probleem on. Minu laps käis juba lasteaia ajal laulmas poistekooris kuhu pääseb ettelaulmisega läbi tiheda sõela, lasteaias lõpus tuli muusikaõpetajaga jutuks ja ta lausa imestas kuna ei teadnud et laps üldse viisigi peab. Üllatus üllatus , milleks sellist muusikaõpetajat vaja on. Rühmas tehti eeskava ja jälle pinu poja ei osalenud sain viimasel hetkel teada ja kui kasvatajalt küsima läksin siis sain vastuseks, et mina organiseerin, mina valin kava ja mina otsustan kes esineb. Ainult mina, mina ja mina, ainult lasteaia maksu maksis teine mina ja sellega ma enam nõus ei olnud et maksmise rõõm jäi minule ja mingi teine mina muudkui otsustab. Läksin juhataja jutule, õhtul oli hoopis teine jutt ja otsustav mina oli kadunud. Laps sai ka esinema ja ka mina sain üritusel vaadata oma lapse esinemist aga mitte tuules kõikuvat kuusepuust poega.
Oh, minu kaksikud mängisid ka lasteaias lumehange või vaikivaid kuusepuid.
Ilmselt muusikaõpetaja ikka teadis, et nad viisi peavad…aga esineda ei soovinud. Jah, kooris suu liikus…kas hääl tuli, ei kuulnud.
Nüüdseks lõpetanud muusikakooli, laulnud juba 10a kooris jne. Julgus ja tahtmine tulid koolis alles.
Väga tuttav asi ka meile. Õpetaja otsustab ja minu laps jääb alati tahaplaanile, alati esinevad ühed ja samad lapsed. Kui olen küsinud, et kas minu laps ka saab esineda on vastus alati olnud eitav.
Meil küll muusikaõpetaja õpetab kõigile, kaasab kõik lapsed kavadesse. Käisin ise ükspäev asendusõpetajaks. No päris mitu last on sellised, et meelitad ja palud ja teed asja nii põnevaks kui vähegi suudad, julgustad, aga nemad ei tule ja ei osale. Ka käskimise peale mitte, seisavad ja suud lahti ei tee. Milliseid vahendeid te soovitate sel juhul kasutada? Enamasti sellised lapsed lõpuks viimases lasteaiarühmas hakkavad enam-vähem kasa laulma. Meil aga üks poiss hakkas alles koolis, kui selgus, et mitte laulmise eest saab kahe. Muudest kooli poolt pakutavatest ringidest ja väljasõitudest hoiab poiss siiani eemale, kui aga vähegi annab. Ema sunniviisiliselt käseb mõnest üksikust üritusest osa võtta.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
