tead, järgmine kord võta püreepurk perearsti juurde kaasa ja las ta siis annab ise! Või küsi talt, et kuidas sa peaksid andma, kas veeni süstima?
Minu esimene laps ka ei söönud üldse. 9-kuuseltki veel Ja ülla-ülla – verenäidud olid korras. Liha ta vihkas, aga näe, ei kukkunudki raud nulli, nagu igal pool hirmutataks,e et kui laps saab 6 kuud, siis nagu võluväel kaob ema rinnapiimast kogu raud ja blabla… Loomulikult stressasin ma ka.
Nüüd on teine laps kohe-kohe 7-kuune ja saab ainult näputoitu. Üldse ei stressa. Perearst muidugi tegi suured silmad, aga mul poogen, minupärast võib tema oma lastel nina kinni hoida, kui lusikat suhu paneb,e t “peab sööma”, mina ag aoma lapsele toitu kurku toppida ei kavatse 😀
Mõelge natuke tagasi ajale, kui ei olnud miksereid jmt, ehk võimalust toitu niimoodi püreestada nagu tänapäeval – kuidagi said ka siis beebid söödud-üles kasvatatud
PS näputoiduna just väga väikseid tükke ei saa pakkuda, 7-kuune tõenäoliselt haarab kõike veel peoga, mitte sõrmedega ja sellega peab arvestama, et toidupala ots peab peopesast välja jääma. Ja just selliste kangidena pakun ka nt ahjuliha, kenasti maistestatud oliiviõli, küüslaugu ja tüümianiga näiteks. Lutsutab meeleldi, rebib tükke – liiga suured tükid lükkab suust välja, aga on ka neelanud kenasti alla, kuidas kunagi. Ja liiga pehmed palad mätsib laps lihtsalt peopesa vahel laiaks, nii et õigete palade tegemine nõuab veidi harjutamist 🙂