Jagage kogemust kas hetkel kehtiv elatis 215€ kuus lapse kohta (uuest aastast 235€) on paras, liiga väike või liiga suur? Arvestades asjaolu, et sama summa peaks panustama nii üks kui teine lapsevanem.
Lisaks veel seda, et kui elatakse Tallinnas.
kui lapse kulusid vaadata, siis väike, sest alati võiks ju lapsele rohkem ja vingeimaid asju osta jne.
kui keskmist reaalset palgataset vaadata, siis suur. enamik inimesi ei saa enda peale iiali nii palju kulutada, kui min elatise järgi lapsele
Reaalsuses ei ole päris nii, et mõlemad vanemad peavad sama summa panustama. Et kui ema saab miinimumpalka ja tal on veel 1-2 last, siis ei eeldata, et ta poole oma palgast kulutab endale ja poole sellele lapsele, kellele elatist nõuab, ülejäänud vaadaku ise, kuidas hakkama saavad. Või et kui ema on töötu ja sissetulek puudub, siis isalt ka ei nõuta elatist. Et nii range see “võrdsus” siiski pole. Aga ma isiklikult arvan, et liiga väike ta pole. Alati võib rohkem olla ja võtan rõõmuga vastu ja ostan lapsele vingemaid asju jne, aga selle miinimumiga saab hakkama küll.
Miks on muidu miinimumpalka saav naine valmis saama rohkem lapsi kui üks? Kas usutakse naiivselt, et lapse isaks valitud mees katab kõik puuduolevad kulud nüüd ja alati?
Meie ühiskonnas oleva lahkuminekute ja elatise nõuete hulga juures?
Et kui ema saab miinimumpalka ja tal on veel 1-2 last, siis ei eeldata, et ta poole oma palgast kulutab endale ja poole sellele lapsele, kellele elatist nõuab, ülejäänud vaadaku ise, kuidas hakkama saavad.
meeste puhul see paraku nii on, et kedagi ei huvita, millest elab min/väikest palka saav isa ja tema teine/teised lapsed, esimene peab oma min elatise igal juhul kätte saama.
miks siis emade puhul ei pea?
perekonnaseadus sätestab ilusti, et emal ja isal on laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, seda ka materiaalse poole pealt
Võiks üldse olla nii, et isa matchib ema panuse. Kahjuks päriselus on reaalseid kulusid võimatu lõpuni tõestada. Aga see tuimalt makstav miinimum ja ema võimalus lõputult rohkem nõuda sarnaneb uue automaksuga – millegi eest nagu maksaks aga mis kuhu ja kui palju läheb ja kas sellest mingit kasu tagasi saab ei tea keegi.
Et kui ema saab miinimumpalka ja tal on veel 1-2 last, siis ei eeldata, et ta poole oma palgast kulutab endale ja poole sellele lapsele, kellele elatist nõuab, ülejäänud vaadaku ise, kuidas hakkama saavad.
meeste puhul see paraku nii on, et kedagi ei huvita, millest elab min/väikest palka saav isa ja tema teine/teised lapsed, esimene peab oma min elatise igal juhul kätte saama.
miks siis emade puhul ei pea?
perekonnaseadus sätestab ilusti, et emal ja isal on laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, seda ka materiaalse poole pealt
Vaata, siinkohal tuleb jälle välja see koht, et isal on paremad võimalused teist töökohta saada kui emal. Naine, kes kasvatab lapsi, peab arvestama lasteaiaga, ei saa igat töökohta vastu võtta. Ja päris nii ka pole, et miinimumpalgaga isalt, kellel on 4 last, nõutakse see miinimum välja (palju sa üldse miinimumpalka teenivaid mehi tead, ma arvan, et ma ei tea ühtegi. Ehk need üksikud noormehed, kes Maxima kassas on või kuskil kärulükkajad, aga nendel, keda mina tean, polegi lapsi. Võibolla on asi selles, et naised ei valigi neid oma laste isaks). Või äkki on eksnaise sissetulek veel 1000 euri ja pool sellest läheb lapsele, siis ju ka ilmselgelt ei nõuta isalt omakorda 500. Sätestagu see perekonnaseadus, mida tahes, ma räägin reaalsest elust. Miks see nii on, ära minult küsi, mina pole kohtunik. Tahes tahtmata need “võrdsed” õigused ja kohustused kujunevad lahkuminekujärgselt nii, et emale jäävad kohustused ja isale jäävad õigused või vastupidi – lahus elades ei ole võimalik ju võrdselt lapsi kasvatada, võid küll sente pooleks saagida, aga last kasvatab niikuinii enamuse ajast see vanem, kellega laps elab. Ehs siis materiaalselt võid selle võrdsuse saada, aga teise poole pealt jäävad ikkagi kõik kohustused ühele vanemale, teine käib ehk paar korda kuus lapsega jäätist söömas. Ka kohtunikud arvestavad sellega elatise määramisel, vajadusel teevad hagejale ettepaneku vähendada nõuet jne, kui lased on palju isa juures ja isa neile aega ja raha kulutab. Igat juhtumit vaadatakse eraldi, mingit seaduspära ei ole, aga fakt on see, et mingit summalist 50/50 ei ole olemas, kõik käib vastavalt sissetulekutele.
kui lapse kulusid vaadata, siis väike, sest alati võiks ju lapsele rohkem ja vingeimaid asju osta jne.
kui keskmist reaalset palgataset vaadata, siis suur. enamik inimesi ei saa enda peale iiali nii palju kulutada, kui min elatise järgi lapsele
Suur osa inimesi ei saa keskmist palka. Mõned saavad väga vähe ja mõned väga palju. Nõuka-ajal oli õige süsteem – protsent palgast. On loomulik, et laste elatustase on samasugune nagu vanematel.
Loomulikult ei pea ka võrdselt panustama. Oletame, et vanemate sissetulek erineb kordi. Kas enam teeniv pool peaks siis sama vähe panustama, kui vähem teeniv pool suudab? Tavaliselt “teenitakse” vahe tasa lapse hooldamisega, mida teeb põhiliselt üks vanem. Kahjuks kipub see aga kehtima vaid ühepoolselt – kui mees teenib vähe, ei tegele ta selle asemel näiteks haige lapse hooldamisega, koolikoosolekul käimisega, arsti juurde viimisega jms.
kui riik leiab, et elatisabi fondist tuleb maksta kuni 100 eurot neile, kes ei saa elatist kätte, siis see 100 eurot ongi õiglane suurus.
Et kui ema saab miinimumpalka ja tal on veel 1-2 last, siis ei eeldata, et ta poole oma palgast kulutab endale ja poole sellele lapsele, kellele elatist nõuab, ülejäänud vaadaku ise, kuidas hakkama saavad.
meeste puhul see paraku nii on, et kedagi ei huvita, millest elab min/väikest palka saav isa ja tema teine/teised lapsed, esimene peab oma min elatise igal juhul kätte saama.
miks siis emade puhul ei pea?
perekonnaseadus sätestab ilusti, et emal ja isal on laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, seda ka materiaalse poole pealt
Vanemal on kohustus teenida enda võimetele ja oskustele vastavat palka. Igaüks, kes pole erivajadusega, suudab teenida rohkem kui miinimumi. Aga miks just väikest palka teeniv mees peab saama elatise makstud, aga naine mitte? Alustaks sellest, et kui mees peab elatist maksma, siis järelikult tema lapsega koos ei ela. Sellisel vanemal on ju raha teenimiseks kõik võimalused olemas (nad ei pea valima töökohta lasteaia graafiku järgi, ei pea õppima lapsega iga päev jne). Seetõttu ongi kohtuotsused sellised, et kohus ütleb otse – pead rohkem teenima. Kuid sedagi vaid teatud piirini. Ega 800€ teenivale keskharidusega mehele ei öelda, et hakka rohkem teenima. Kui aga Tallinnas elav, täies elujõus mees, teenib miinimumpalka, siis kas sinu arvates on see normaalne õigustus ülalpidamiskohustuse täitmata jätmisele? Minu arvates ei ole. Sellest, kui paljud mehed teenivad “miinimumi” et mitte elatist maksta, ei hakka ma üldse rääkimagi.
Samad reeglid kehtivad ka naisele. Siiski, inimlikult võttes tuleb ju aru saada sellest, et last kasvatava vanema võimalused sissetuleku suurendamisel on oluliselt piiratumad kui sellel, kes last ei kasvata. Eks see oleneb muidugi lapse vanusest ka.
Vanemal on kohustus teenida enda võimetele ja oskustele vastavat palka. Igaüks, kes pole erivajadusega, suudab teenida rohkem kui miinimumi. Aga miks just väikest palka teeniv mees peab saama elatise makstud, aga naine mitte? Alustaks sellest, et kui mees peab elatist maksma, siis järelikult tema lapsega koos ei ela. Sellisel vanemal on ju raha teenimiseks kõik võimalused olemas (nad ei pea valima töökohta lasteaia graafiku järgi, ei pea õppima lapsega iga päev jne). Seetõttu ongi kohtuotsused sellised, et kohus ütleb otse – pead rohkem teenima. Kuid sedagi vaid teatud piirini. Ega 800€ teenivale keskharidusega mehele ei öelda, et hakka rohkem teenima. Kui aga Tallinnas elav, täies elujõus mees, teenib miinimumpalka, siis kas sinu arvates on see normaalne õigustus ülalpidamiskohustuse täitmata jätmisele? Minu arvates ei ole. Sellest, kui paljud mehed teenivad “miinimumi” et mitte elatist maksta, ei hakka ma üldse rääkimagi.
liisike, sa ikka eluvõõras nooreke veel
uuri, kui palju teenivad nt tallinnas “täies elujõus” mehed, kes töötavad päästjana, kas sellest palgast saaks kasvõi kahele lapsele elatist maksta ja ise ka ellu jääda? või patrullpolitseinikud. saadame nad pigem soome ehitama ja vaatame igaüks ise, kuidas hakkama saame?
pealegi elab 2/3 inimestest siiski veel väljapool tallinnat ning seal on palgad hulga väiksemad.
tihtilugu ei ole mitte mees see, kes pere jätab, lahutusi algatavad sageli ka naised, kes endale uue mehe leiavad. kas sellised mehed peavad siis elu lõpuni üksi jääma, sest esimene laps/lapsed peavad saama suure osa mehe palgast omale?
pealegi, mõni aasta tagasi tehti uuring, kui palju kulutati tegelikult keskmiselt lapsele kuus ning see summa oli toona vaid mõnikümmend eurot suurem kui tollane min elatis, seega maksid lahus elavad isad kinni suurema osa lapsele kuluvast. otsi, see oli tartu ülikooli uuring
Vanemal on kohustus teenida enda võimetele ja oskustele vastavat palka. Igaüks, kes pole erivajadusega, suudab teenida rohkem kui miinimumi. Aga miks just väikest palka teeniv mees peab saama elatise makstud, aga naine mitte? Alustaks sellest, et kui mees peab elatist maksma, siis järelikult tema lapsega koos ei ela. Sellisel vanemal on ju raha teenimiseks kõik võimalused olemas (nad ei pea valima töökohta lasteaia graafiku järgi, ei pea õppima lapsega iga päev jne). Seetõttu ongi kohtuotsused sellised, et kohus ütleb otse – pead rohkem teenima. Kuid sedagi vaid teatud piirini. Ega 800€ teenivale keskharidusega mehele ei öelda, et hakka rohkem teenima. Kui aga Tallinnas elav, täies elujõus mees, teenib miinimumpalka, siis kas sinu arvates on see normaalne õigustus ülalpidamiskohustuse täitmata jätmisele? Minu arvates ei ole. Sellest, kui paljud mehed teenivad “miinimumi” et mitte elatist maksta, ei hakka ma üldse rääkimagi.
liisike, sa ikka eluvõõras nooreke veel
uuri, kui palju teenivad nt tallinnas “täies elujõus” mehed, kes töötavad päästjana, kas sellest palgast saaks kasvõi kahele lapsele elatist maksta ja ise ka ellu jääda? või patrullpolitseinikud. saadame nad pigem soome ehitama ja vaatame igaüks ise, kuidas hakkama saame?
pealegi elab 2/3 inimestest siiski veel väljapool tallinnat ning seal on palgad hulga väiksemad.
tihtilugu ei ole mitte mees see, kes pere jätab, lahutusi algatavad sageli ka naised, kes endale uue mehe leiavad. kas sellised mehed peavad siis elu lõpuni üksi jääma, sest esimene laps/lapsed peavad saama suure osa mehe palgast omale?
pealegi, mõni aasta tagasi tehti uuring, kui palju kulutati tegelikult keskmiselt lapsele kuus ning see summa oli toona vaid mõnikümmend eurot suurem kui tollane min elatis, seega maksid lahus elavad isad kinni suurema osa lapsele kuluvast. otsi, see oli tartu ülikooli uuring
Siis tuleb moelda, kas tasub nii palju lapsi teha, kui neid ulal pidada ei suudeta. Jah ma saan sellest palga teemast aru, aga sellest enam kull mitte kes algatab lahku minemise, mis vahet sellel on?
Vanemal on kohustus teenida enda võimetele ja oskustele vastavat palka. Igaüks, kes pole erivajadusega, suudab teenida rohkem kui miinimumi. Aga miks just väikest palka teeniv mees peab saama elatise makstud, aga naine mitte? Alustaks sellest, et kui mees peab elatist maksma, siis järelikult tema lapsega koos ei ela. Sellisel vanemal on ju raha teenimiseks kõik võimalused olemas (nad ei pea valima töökohta lasteaia graafiku järgi, ei pea õppima lapsega iga päev jne). Seetõttu ongi kohtuotsused sellised, et kohus ütleb otse – pead rohkem teenima. Kuid sedagi vaid teatud piirini. Ega 800€ teenivale keskharidusega mehele ei öelda, et hakka rohkem teenima. Kui aga Tallinnas elav, täies elujõus mees, teenib miinimumpalka, siis kas sinu arvates on see normaalne õigustus ülalpidamiskohustuse täitmata jätmisele? Minu arvates ei ole. Sellest, kui paljud mehed teenivad “miinimumi” et mitte elatist maksta, ei hakka ma üldse rääkimagi.
liisike, sa ikka eluvõõras nooreke veel
uuri, kui palju teenivad nt tallinnas “täies elujõus” mehed, kes töötavad päästjana, kas sellest palgast saaks kasvõi kahele lapsele elatist maksta ja ise ka ellu jääda? või patrullpolitseinikud. saadame nad pigem soome ehitama ja vaatame igaüks ise, kuidas hakkama saame?
pealegi elab 2/3 inimestest siiski veel väljapool tallinnat ning seal on palgad hulga väiksemad.
tihtilugu ei ole mitte mees see, kes pere jätab, lahutusi algatavad sageli ka naised, kes endale uue mehe leiavad. kas sellised mehed peavad siis elu lõpuni üksi jääma, sest esimene laps/lapsed peavad saama suure osa mehe palgast omale?
pealegi, mõni aasta tagasi tehti uuring, kui palju kulutati tegelikult keskmiselt lapsele kuus ning see summa oli toona vaid mõnikümmend eurot suurem kui tollane min elatis, seega maksid lahus elavad isad kinni suurema osa lapsele kuluvast. otsi, see oli tartu ülikooli uuringNutt ja hala. Ilmselt viitad sellele uuringule: http://www.ut.ee/et/uudised/ra…..asvatamine
Aga oh üllatust, selles uuringus on analüüsitud 2010-2012 aastate andmeid. 2011. a oli aga miinimumelatis kuus 139 eurot. Hinnad on selle ajaga võrreldes ikka märgatavalt tõusnud (eriti pärast euro tulekut). Uuringu kohaselt kulus 2010-2012 lapsele keksmiselt kuus 280 eurot ning miinumumelatis oligi too aeg pool sellest summast. Tänapäevaste tõusnud hindadega kulub lapsele (lastele) kindlasti rohkem kui 280 eurot kuus. Seega ei maksa niisama targutada, et keegi plekib kellegi teise elamise kinni.Ja palju on nende aastatega see nn “miinimumelatis” ja riigitoetus lastele protsntuaalselt tõusnud? Ei tasuks targutada jah niipalju
kui riik leiab, et elatisabi fondist tuleb maksta kuni 100 eurot neile, kes ei saa elatist kätte, siis see 100 eurot ongi õiglane suurus.
Riik annab hädaabi neile peredele, kus laste isa oma kohust ei täida ka siis, kui teda elleks sunnitakse. Et oleks midagigi. Miks sina sellest kinni hakkad ja seda kui ainumast tõde serveerid, on kuisuajamine. Sest tegemist on ju suure probleemiga peredele, kelle abikaasa ja isa on lontrus tegelikult. Kuna pole tahtnud oma lapsi aidata kasvatada ega ka kohutu kaudu ei allu oma kohustusele. Miks see sinu arust õiglane on ja kas sa ise elad selle järgi, mida räägid?
Mina siis see paha naine, kes küsis lastele miinimumist suuremat elatist – saan kahe lapse peale kokku 500 eur kuus. Laste isa küll mõnikord vingub, aga maksab. Tema palk on kuskil 1500-1700 eur, “uusi” lapsi tal õnneks ei ole.
Jah ja tõesti, ise kulutan teist samapalju ja isegi rohkem laste peale veel juurde, ise teenin 1200 eur. Kusjuures elame kokkuhoidlikult, ei larista. Eluase on laenuga ostetud pisike 4- toaline korter (70m2) mõlemal lapsel on oma tuba. Kui eluasemekulud täpselt kolmeks jagada siis tuleb ühe lapse kuluks ca. 170 eur kuus. Kui elaksin üksida, siis ostaksin kindlasti väiksema korteri, aga päris pugerikku ka ei koliks – nii võiks laste eluasemekuludeks arvestada umbes 100 eur kuus. Auto on 7 aastat vana, odavama klassi sõiduk, autokulusid laste kuludeks ei liigitagi, kuigi 2/3 sõitudest on seotud lastega. Õnneks need kulud pole ka väga suured.
Huviringide peale läheb mõlemal lapsel umbes 100 euri kuus, lisaks lasteaia peale 90 euri. Söögi peale läheb 100-150 eur. Kuus paar korda käime kinos, teatris, veekeskuses või mujal, selle peale läheb keskmiselt 40-50 eur kuus lapse kohta. Aegajalt ostan lastele raamatuid või mänguasju – veel 30-40 eur kuus. Riided ja jalanõusid ostan nagunii pooled kasutatuna, keskmine kulu ka umbes 30 eur kuus, aegajalt ka rohkem. Sünnipäevade pidamine ja teiste sünnipäevadele kingitused – umbes 30 eur kuus. Need on siis niiöelda igakuised püsikulud.
Lisaks veel aegajalt lisanduvad suuremad kulud – suurem laps läheb sügisel kooli, vaja osta kirjutuslaud, tool ja muid kooliga seotud asju. Suvel pean suurema lapse paariks nädalaks panema mõnda linnalaagrisse, sest enne kooli on suvepuhkus on pikem, kui minu puhkus – 200-300 eur. Laste isa kahjuks pole nõus pikemalt lapsi hoidma. Suvepuhkuse ajal tahaks natukene ka kodust välja saada, käia lastega ilusates kohtades matkamas, Lottemaal ja muudes sarnastes kohtades, kuigi ööbime tavaliselt telgis mõnel tasuta rmk platsil (korralik telgis ööbimise varustus lastele pole ka just odav) kulub sellistel reisidel ikkagi üllatavalt palju raha. Välismaale puhkusele minekust ma parem ei unistagi, selleks poleks nagunii raha.
Siis tuleb moelda, kas tasub nii palju lapsi teha, kui neid ulal pidada ei suudeta. Jah ma saan sellest palga teemast aru, aga sellest enam kull mitte kes algatab lahku minemise, mis vahet sellel on?
samamoodi peaks naine vaatama, kui palju lapsi ta suudab üles kasvatada, mitte vaid mehele lootma jääda. kui isa peaks surma saama, siis maksab riik veidi üle 100 euro kuus toitjakaotuspensioni ning ülejäänu on ema mure.
samas võiks hakata juurutama lahendust, et lahkumineku puhul jäetakse lapsed isadele kasvatada ning emad hakkavad nt 300 eurot per laps maksma.
laheneksid kohe elatisevõlglaste probleemid, sest ema leiab ju alati, sõltumata palgast, lapsele mitusada eurot kuus. isa panustab siis ülejäänu.
kaoks ka palgalõhe, sest emade asemel peavad kell viis lasteaeda kiirustama isad, ning emadel on võimalus valida paremaid töökohti ning teha karjääri.
Aga oh üllatust, selles uuringus on analüüsitud 2010-2012 aastate andmeid. 2011. a oli aga miinimumelatis kuus 139 eurot. Hinnad on selle ajaga võrreldes ikka märgatavalt tõusnud (eriti pärast euro tulekut)
Teen ettepaneku vaielda faktidega, mitte lahmida.
THI kasv 2010-2016 on 10,1%. 2011-2016 on THI kasv 5,4%. Ei tundu üldse suur nii pika perioodi peale. Palgakasv on olnud märgatavalt suurem.
Arvestada tuleb, et Eesti Statistikaameti mõõdetavat THI kasvu on viimastel aastatel vedanud aktsiisikaupade (tubakas, alkohol) hinnatõus, seetõttu on tavalise inimese äraelamiseks vajalikud kulud kallinenud THI indeksist vähem.
Pange siia kõrvale keskmise palga tõus (47% 2016 vs. 2011) ja pilt tuleb juba päris ilus.
Olen nõus, et lastele tehtavad kulutused ei jookse THI-ga samas rütmis. Lisaks on iga leibkonna individuaalne tarbimisportfell erinev ja neid mõjutavad erinevate toodete ja kaupade hinnad.
Aga kui käia välja nii konkreetne väide, et “kulud lastele on kõvasti tõusnud” siis äkki lähed ka konkreetsemaks ja teed ülevaate, mis kulud need konkreetselt siis olnud on, mis lastele viimase 5a jooksul kallinenud on ja kui palju täpselt?
Sest toit, eluase, rõivad jms. peaks mahtuma tavapärase THI raamidesse.
Et kui ema saab miinimumpalka ja tal on veel 1-2 last, siis ei eeldata, et ta poole oma palgast kulutab endale ja poole sellele lapsele, kellele elatist nõuab, ülejäänud vaadaku ise, kuidas hakkama saavad.
meeste puhul see paraku nii on, et kedagi ei huvita, millest elab min/väikest palka saav isa ja tema teine/teised lapsed, esimene peab oma min elatise igal juhul kätte saama.
miks siis emade puhul ei pea?
perekonnaseadus sätestab ilusti, et emal ja isal on laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, seda ka materiaalse poole pealtVanemal on kohustus teenida enda võimetele ja oskustele vastavat palka. Igaüks, kes pole erivajadusega, suudab teenida rohkem kui miinimumi. Aga miks just väikest palka teeniv mees peab saama elatise makstud, aga naine mitte? Alustaks sellest, et kui mees peab elatist maksma, siis järelikult tema lapsega koos ei ela. Sellisel vanemal on ju raha teenimiseks kõik võimalused olemas (nad ei pea valima töökohta lasteaia graafiku järgi, ei pea õppima lapsega iga päev jne). Seetõttu ongi kohtuotsused sellised, et kohus ütleb otse – pead rohkem teenima. Kuid sedagi vaid teatud piirini. Ega 800€ teenivale keskharidusega mehele ei öelda, et hakka rohkem teenima. Kui aga Tallinnas elav, täies elujõus mees, teenib miinimumpalka, siis kas sinu arvates on see normaalne õigustus ülalpidamiskohustuse täitmata jätmisele? Minu arvates ei ole. Sellest, kui paljud mehed teenivad “miinimumi” et mitte elatist maksta, ei hakka ma üldse rääkimagi.
Samad reeglid kehtivad ka naisele. Siiski, inimlikult võttes tuleb ju aru saada sellest, et last kasvatava vanema võimalused sissetuleku suurendamisel on oluliselt piiratumad kui sellel, kes last ei kasvata. Eks see oleneb muidugi lapse vanusest ka.
Olen nõus, et lastele tehtavad kulutused ei jookse THI-ga samas rütmis. Lisaks on iga leibkonna individuaalne tarbimisportfell erinev ja neid mõjutavad erinevate toodete ja kaupade hinnad.
Aga kui käia välja nii konkreetne väide, et “kulud lastele on kõvasti tõusnud” siis äkki lähed ka konkreetsemaks ja teed ülevaate, mis kulud need konkreetselt siis olnud on, mis lastele viimase 5a jooksul kallinenud on ja kui palju täpselt?
Sest toit, eluase, rõivad jms. peaks mahtuma tavapärase THI raamidesse.
Nt lasteaia kohatasu. http://www.delfi.ee/archive/lasteaia-kohatasu-touseb-paljudes-omavalitsustes?id=62581472. Nt Tartus oli see selle artikli järgi aastal 2011 20 eurot, 2012 tõusis 30-le, praegu on juba ca 65 eurot. Hariduskulud peaksid ka justkui THIs kajastatud olema, kuid see nn tasuta kõrgharidus (mis elatist saavaid lapsi enam ei puuduta), tõmbas hariduskulud THI-s pikaks ajaks tugevasse langusesse, alles nüüd on kasvama hakanud.
Teen iga kuu ülevaadet kuludest ja jälgin jooksvalt THI-d. Hariduskulud (peamiselt see lasteaia kohatasu) oli kõige märkimisväärsem erinevus THIst, samas see on kulu ju, millelt nagu hästi kokku hoida ei õnnestu. Samuti mõjutas Tallinna tasuta ühistransport THI-d, kuid praktiliselt puudutas ainult tallinlasi. Nt kaugliinibusside ja rongipiletite hinnad hoopis tõusid.
Lasteaiatasu sõltub suuresti KOV-ist. Aga tõepoolest, kuna teenused on seotud keskmise palgaga, siis kõigi teenuste hinnatõus käib palgatõusuga kaasas. Lasteaiatasu kuulub sinna gruppi.
Rongipiletite kohta ma ei tea, aga kaugliinibussidest on mulle jäänud mulje, et vahepealne terav konkurents on hoopis piletihindu langetanud.
Vaatasin ise enda tarbimisprofiili järgi, et kõige rohkem ongi 2011. aastaga võrreldes kallinenud teenused (nt. juuksur vms.). Samal ajal kütusehinnad on kõvasti langenud – viis aastat tagasi maksis paak kütust (50-60 liitrit) umbes 10€ rohkem kui praegu. Maal elavale perele päris oluline hinnavõit.
Kütusehindadega koos on odavnenud toasoe ja elektrihind (viimane on küll väga volatiilne, aga hinnataseme mõtte praegu pisut 2011. aasta hinnast allpool).
Eluaseme hind – minu meelest väga keeruline hinnata kui palju kinnisvarahindu nüüd lastega seotud kuluks lugeda. Jah, üürihind on igakuine kulu ja üürihinnad Tallinnas ja Tartus on tõusnud (mujal linnades vist mitte nii väga). Samas see leibkonna jaoks kellel on oma elamispind, need kulud ei tõusnud. Laenuga soetatud kinnisvara puhul on kulud isegi päris oluliselt langenud, sest euribor on nii palju kukkunud. Keskmise kodulaenu intressi odavnemine katab eeelmise käo viidatud lasteaiatasu hinnatõusu ilusti ära ja jääb raha ülegi veel.
Mina saan keskmist palka ja mees ka keskmist ja leppisimegi mehega kokku, et 1 laps saab 50 + 50 €.
Ega endalegi ei saa rohkem lubada kui 100 € ja sellepärast leiame, et see on võrdne lahendus.
Koolis on meie laps nii tubli, et ta võib isegi ülikooli sisse saada.
Lasteaiatasu sõltub suuresti KOV-ist. Aga tõepoolest, kuna teenused on seotud keskmise palgaga, siis kõigi teenuste hinnatõus käib palgatõusuga kaasas. Lasteaiatasu kuulub sinna gruppi.
jimmy, teenused (nagu lasteaia kohatasu) on seotud miinimumpalgaga, mitte keskmise palgaga
kui ema leiab, et isa ei panusta lastesse piisavalt kas siis rahaliselt või ajaliselt, siis alati on ju võimalus lapsed põhielukohaga isa juurde saata ning ise keskenduda suurema raha teenimisele, et saaks lapsele rohkem lubada.
kui aga lapsed on tehtud mingi töllakaga, kelle juurde lapsi ei usalda, siis on see paraku ema enda vigane valik ning siis tõesti kannatab laps ema lolluse pärast
Mina saan keskmist palka ja mees ka keskmist ja leppisimegi mehega kokku, et 1 laps saab 50 + 50 €.
Ega endalegi ei saa rohkem lubada kui 100 € ja sellepärast leiame, et see on võrdne lahendus.
Saad mõlemad ca 900 neto palka ja lapsele kulutad 50 eur, endale 100 eur. Mis sa ülejäänud rahaga teed?
Et kui ema saab miinimumpalka ja tal on veel 1-2 last, siis ei eeldata, et ta poole oma palgast kulutab endale ja poole sellele lapsele, kellele elatist nõuab, ülejäänud vaadaku ise, kuidas hakkama saavad.
meeste puhul see paraku nii on, et kedagi ei huvita, millest elab min/väikest palka saav isa ja tema teine/teised lapsed, esimene peab oma min elatise igal juhul kätte saama.
miks siis emade puhul ei pea?
perekonnaseadus sätestab ilusti, et emal ja isal on laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, seda ka materiaalse poole pealtVaata, siinkohal tuleb jälle välja see koht, et isal on paremad võimalused teist töökohta saada kui emal. Naine, kes kasvatab lapsi, peab arvestama lasteaiaga, ei saa igat töökohta vastu võtta. Ja päris nii ka pole, et miinimumpalgaga isalt, kellel on 4 last, nõutakse see miinimum välja (palju sa üldse miinimumpalka teenivaid mehi tead, ma arvan, et ma ei tea ühtegi. Ehk need üksikud noormehed, kes Maxima kassas on või kuskil kärulükkajad, aga nendel, keda mina tean, polegi lapsi. Võibolla on asi selles, et naised ei valigi neid oma laste isaks). Või äkki on eksnaise sissetulek veel 1000 euri ja pool sellest läheb lapsele, siis ju ka ilmselgelt ei nõuta isalt omakorda 500. Sätestagu see perekonnaseadus, mida tahes, ma räägin reaalsest elust. Miks see nii on, ära minult küsi, mina pole kohtunik. Tahes tahtmata need “võrdsed” õigused ja kohustused kujunevad lahkuminekujärgselt nii, et emale jäävad kohustused ja isale jäävad õigused või vastupidi – lahus elades ei ole võimalik ju võrdselt lapsi kasvatada, võid küll sente pooleks saagida, aga last kasvatab niikuinii enamuse ajast see vanem, kellega laps elab. Ehs siis materiaalselt võid selle võrdsuse saada, aga teise poole pealt jäävad ikkagi kõik kohustused ühele vanemale, teine käib ehk paar korda kuus lapsega jäätist söömas. Ka kohtunikud arvestavad sellega elatise määramisel, vajadusel teevad hagejale ettepaneku vähendada nõuet jne, kui lased on palju isa juures ja isa neile aega ja raha kulutab. Igat juhtumit vaadatakse eraldi, mingit seaduspära ei ole, aga fakt on see, et mingit summalist 50/50 ei ole olemas, kõik käib vastavalt sissetulekutele.
On tõesti imelik, miks sellist vastust nii palju miinustatakse? Inimene räägib ju täiesti õiget juttu, õiglast. Mind tõesti huvitab, mida ütlevad miinustajad oma seisukohana välja ja miks neile ei meeldi õiglus?
Mina saan keskmist palka ja mees ka keskmist ja leppisimegi mehega kokku, et 1 laps saab 50 + 50 €.
Ega endalegi ei saa rohkem lubada kui 100 € ja sellepärast leiame, et see on võrdne lahendus.Saad mõlemad ca 900 neto palka ja lapsele kulutad 50 eur, endale 100 eur. Mis sa ülejäänud rahaga teed?
Üür ja muud maksud ning transport.
Ma küll ei ole miinustanud eespoolkõnelejat, aga tundub, et miinustajad vähemalt taipavad, millest räägivad. Lapse ülalpidamises on küll sissetulekute oluline erinevus mingi näitaja ja kallutab pisut elatist siia-sinna, AGA see pole mingi vabandus, et ühel vanemal pole kvalifikatsiooni, viitsimist või võimalusi sissetulekut teenida. Sellise jura peale ütleb kohtunik, et võtta jalad tagumiku alt välja ja hakka teenima. Lähtutakse sellest, et laps ei pea kannatama lahkumineku tõttu ehk räägitakse lapse tavapärase elukvaliteedi jätkamisest.
Vastates otse küsimusele, kas elatise suuruse on liiga suur või väike või hoopis paras, ütleksin, et arvestades Eesti reaalset palgataset on liialt suur (2017 a. siis 235+235+50=520 eurot MINIMAALSED kulud???) Reaalsus on kahjuks see, et nt. maapiirkonnas teenib osakoormusega õpetajana töötav ema ca. 4-500 eurot, vallaametnikuna isa 700 eurot, saadakse 3 lapse pealt 200 eurot peretoetusi ning elatakse kenasti. 1400/5= 280 eurot/inimene. Rõhutan, elatakse ja näiliselt (riiete, toitumuse või külastatud kultuuriobjektide võrdluses) lastel vahet ei teeks. Meie peres on hetkel sissetulekud aga 2 korda suuremad, kui antud näites ja ausalt, me ei kuluta ühelegi lapsele kuus 520 eurot (ainuüksi 1560 eurot lastele?) Ühesõnaga, kusagilt tuleks tõmmata mõistuse piir ja miinimumelatis peaks olema ikkagi selline, mida saab maksta minimaalselt välja ka töövõimetuspensionär (e. siis riigi kehtestatud 100, maksimaalselt 120 eurot), mis on ka reaalsete kulude kate. Kellel võimalik rohkem panustada, siis vastavalt sellele. Aga miinimum ei saa olla 1/2 miinimumpalgast, vaid kuni 1/4 miinimumpalgast.
Kui lõpuks Käod saaksid aru, et elatisele lähenetakse lapse reaalsete kulude poolelt. Kui sina said kunagi 300 eurot palka, mees aga 3000, siis kasvatasid last peamiselt mehe raha eest. Lahuselu korral mehel mingit kohustust sind toetada enam pole ja vaadatakse lapse kulud üle, millest mõlemad peate tasuma poole. Kohus teeb pooleksjagamisse mõjuval põhjusel erandeid, aga nagu ka Riigikohus on öelnud, erandiks ei saa olla see, et üks pool teenib vähe, vaid tuleb hinnata inimese võimet palka teenida.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
