1) Seadusega määratud miinimumelatist on viimastel aastatel kasvatatud suures tempos. Kuni 2011a oli miinimumelatis 7 aasta vältel stabiilselt 16-17% keskmisest palgast. Keskmist palka teeniv mees võis siis lubada endale kolme ülalpeetavat last ja talle jäi endale pool palka alles. Kuue aastaga on aga miinimumpalka keskmise palga suhtes ja koos sellega miinimumelatist kasvatatud sedavõrd palju, et täna jääb sellele kolme lapsega keskmist palka teenivale mehele endale vaid veerand palka. Miinimumelatis moodustab 24,7% prognoositavast tänavuse aasta keskmisest palgast. Keskmist palka teenivad aga napilt kolmandik Eesti palgatöölistest. Ka Riigikohus on leidnud, et miinimumelatis on liiga suureks kasvanud, ületab kaugelt poolt laste tegelikest kuludest (Rakendusuuringute keskuse 2014a uuringu järgi keskmiselt, mitte minimaalselt, 280€/kuus) ja tuleks alampalgast lahti siduda. Keskmine netopalk oli 2017a esimeses kvartalis 925€, elatis vastavalt ühele laspele 235€, kahele 470€, kolmele 705€. Poole keskmise palgaga ei saa täna endale isegi kahte last lubada.
2) Kohtusüsteem kohtleb elatise maksjat kui võlglast ka siis, kui ta võlgu ei ole. Elatise maksja toimetulekupiirist rääkides on seadustes ainult üks piir: pool bruto-alampalka, mis jäetakse kätte võlglasele, kui kohtutäitur tema arved lapsele elatise maksmiseks arestib. Ka elatise maksjale, kes ei ole võlglane, arvestatakse, et sellest peab piisama. Võlglane elaks selle summaga lühikest aega, kuni võlg saab makstud. Elatise maksja aga, kuni ta suudab endale selle pool miinimumi tagada, peab sellega rahul olema niikaua, kuni lapsed enam temalt elatist saama õigustatud ei ole. Peab olema rahul poole väiksema rahasummaga, kui loetakse miinimumiks lastele. Lastele peavad ju vähemalt pool miinimumpalka tagama mõlemad vanemad. Loogiline oleks, et ka elatise maksjale peaks kätte jääma terve bruto-alampalk. Või siis, kui laste elatist peaks selleks vähendama, kahekordne summa, mis lastele elatiseks arvatakse.
3) Kui elatist ollakse aga juba võlgu jäädud, siis täitemenetluse seadustiku järgi on kohtutäituril õigus elatise saaja kasuks võlglase konto arestida, jättes sinna vaid pool bruto-alampalka võlglase isiklike kulude katmiseks. Erinevalt muude võlgade käitlemisest, elatise võla puhul tema ülalpeetavate jaoks raha ei jäeta. See tähendab temaga koos elavate laste jaoks. Tekib situatsioon, kus ühe vanema kõik lapsed deklareeritakse küll võrdseteks ja väärivat võrdselt vanema tähelepanu ja ressursse, aga eraldi elav laps on ikka olulisem. Tema peab saama elatise oma mõlemalt vanemalt, tema eraldi elava vanemaga koos elavad poolvennad ja -õed aga mitte. Elatisvõlglasega koos elavatel lastel pole isegi võimalik saada 100€ elatisabi. Kas ei peaks seadus ette nägema selle vanema kõigile lastele temalt ühetaolist elatusraha ja siis, mis üle jääb, seda siis lahuselavale õele/vennale senise võla katteks arvama.
4) Lastega seotud toetusi ja tulumaksutagastusi arvestatakse täna laste elukoha järgi, mitte selle järgi mitmele lapsele vanemad kulutusi teevad. Olukorras, kus laste toetusi on ühest küljest märgatavalt tõstetud ja teisest küljest pooled vanemad ei saa toetusi vastavalt oma ülalpeetavatele lastele, tekib ebavõrdsus perede ja laste üleüldises toimetulekus.
Näiteks traditsiooniline kolme lapsega pere saab täna laste ja suurepere toetusi 500€ kuus, lisaks kord aastas tulumaksutagastuse kahe lapse pealt ja kõigi laste huviringidelt, lasteaia kuludelt. Tänapäeval pooled abielud lahutatakse, lahku koliv vanem leiab endale uue elukaaslase ja loob uue pere. Kui nüüd selline vanem on maha jätnud kaks last ja saanud ühe uue, siis olles hea vanem ja seaduskuulekas kodanik, maksab ta ilusti tõrkumata oma lahuselavatele lastele elatist, peab ülal endaga koos kasvavat last, kuid toetust saab vaid sellele ühele lapsele 50€ ja ka tulumaksutagastusi vaid selle ühe lapse nö koolituskuludelt. Kulusid teeb kolmele, toetust saab minimaalses võimalikus määras. Ta osaleb ka eraldielavate laste trennide ja huviringide rahastamises, tulumaksu soodustust aga sellelt ei saa.
Kas poleks mitte õiglasem kui toetusi makstaks mitte laste elukoha- vaid vanema põhiselt: igale vanemale vastavalt nii palju, kui palju tal lapsi ülalpidada on, mitte vastavalt sellele, mitu temaga ühe katuse all elab. Näiteks samad eelpool nimetatud pered. Traditsioonilises peres saaks kumbki vanem 250€ ja poole laste tulumaksutagastusest. Lahutatud ja uues peres saaks lastega jäänud vanem toetused vastavalt oma kahele lapsele 50€ ja poole teise lapse tulumaksutagastusest, lahku kolinud vanem vastavalt enda ülalpeetavale kolmele lapsele 250€ ja kahe lapse tulumaksutagastuse ning tema uus elukaaslane vastavalt oma ühe lapse toetuse 25€.
Muidugi võib tunda nördimust, kuidas võib üksikvanemalt 50€ ära võtta, kuid kas korralikule elatise maksjale (enam kui) 200€ toetuse andmata jätmine on siis õige? Selle asemel räägime täna elatise vähendamisest kolmandiku võrra.