Teema: elatisest ja ülalpidamiskohustusest

Kägu kirjutas:

Jah, aga kui emal on miinimumpalk (või pole sedagi) või veel lapsi, siis keegi ei nõua temalt poole miinimumelatise panustamist igale lapsele. Ka töötu või õpilasest ema lapse jaoks mõistetakse elatis välja, isegi kui emal pole enda poolt midagi panustada. Keegi ei sunni kooli pooleli jätma ja esimest koristajakohta vastu võtma, et omalt pool ka miinimum panustada oleks. See, kui isal on 10x suurem palk, on hoopis teine asi.

emal on samamoodi kohustus last ülal pidada kui isal ning tõesti, keegi ei sunni ema tööle minema, sest kui isalt on elatis välja nõutud (ka min palgaliselt nõutakse ning kedagi ei koti, kuidas ta ise ellu jääb), siis saab ju toimetulekutoetust taotleda ning isalt ja riigilt saadava raha eest ilusti päevi õhtusse veeretada.
võta ja loe perekonnaseadust, seal on kirjas vanemate VÕRDSED kohustused, mitte vaid isa kohustused ja ema õigused.
§ 116. Vanema hooldusõiguse põhimõtted
(1) Vanematel on oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, kui seadusest ei tulene teisiti.

Kägu kirjutas:

Kägu kirjutas:

Kägu kirjutas:

Ja lisa siis juurde, et omalt poolt peab ta samavõrra panustama, sest laste ülalpidamiskohustus jaotub üldjuhul võrdselt.

See on jama. Miks sa seda müüti kultiveerid? No ei ole ju loogiline, et kui vanemad olid abielus olles ema 700 e palgaga müüja ja isa 2000 e palgaga ettevõtte juht + omanik, kes võtab aastas lisaks kuuekohalise summa dividendidena, et nad siis peaksid võrdselt panustama. See ei ole loogiline kummaltki poolt. Et rikka vanema laps peaks virelema, kuna teine vanem ei suuda teenida sama palju, kui rikkam vanem ja seetõttu ei pea ka rikas vanem rohkem maksma. Või et vaesem vanem peaks siis mida tegema, et kuidagi teise vanemaga sammu pidada?
Ära palun levita väärarusaamu seadustest!

Kumbki vanem peab panustama vähemalt miinimumi. Kui üks vanem teenib oluliselt rohkem ja lapse vajadused ületavad tõestatult seadusega määratud miinimumi, siis rohkem teeniv vanem panustab ka proportsionaalselt rohkem. Teine vanem, sõltumata oma sissetulekust, peab olema võimaline panustama vähemalt miinimumi, kui tal ei ole just endal olulist puuet, töövõimetust.

kuidas saab teine vanem panustada vähemalt miinimumi sõltumata sissetulekust, kui ta ei käi näiteks hetkel tööl, aga lapse isa palk on 3000 eur?

Kägu kirjutas:

emal on samamoodi kohustus last ülal pidada kui isal ning tõesti, keegi ei sunni ema tööle minema, sest kui isalt on elatis välja nõutud (ka min palgaliselt nõutakse ning kedagi ei koti, kuidas ta ise ellu jääb), siis saab ju toimetulekutoetust taotleda ning isalt ja riigilt saadava raha eest ilusti päevi õhtusse veeretada.
võta ja loe perekonnaseadust, seal on kirjas vanemate VÕRDSED kohustused, mitte vaid isa kohustused ja ema õigused.
§ 116. Vanema hooldusõiguse põhimõtted
(1) Vanematel on oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, kui seadusest ei tulene teisiti.

Kohustused on võrdsed jah, aga tavaliselt ema panustab oma aega ja tööd palju rohkem. Isa võib sel juhul rohkem rahaliselt panustada. Vastupidi muidugi ka, kui laps jääb isa juurde. Sest kui sa igapäevaselt lastega tegelema/arvestama ei pea, siis on miinimumpalgast rohkem teenimine ikka palju tõenäolisem.

meil on nii, et olen vabakutseline kunstnik, tööl ei käi, mees läks ära, mehe palk on neto 3000, millest ta lastele maksab 400. ma ise panustan tegelikult rohkem. Mul on see kuu juba toidule kulunud 850 eurot ja kuu pole veel läbi. Hinge sees hoidmiseks hoian naabrite lapsi, aitan teisi, teen kunsti, müün midagi jne jne… Võiks öelda, et toiduraha osas paistab minu panus mehega suhteliselt võrdne . Kuid reaalselt minu kulutused toiduga ei piirdu.
Viimaste kuudega olen ostnud pesumasina (vana läks katki), elektripliidi, lasin ehitada vannitoa (jah, 2 aastat me pesime kausis), uued juhtmed (et me lastega sisse ei põleks, elektrikapis juhtmed hõõgusid)
Kõik need kulud on seotud ka lastega, ja riideid, saapaid, pesuvahendeid, ravimeid, sünnipäevi ja koolireise ma veel ei mainigi…

tegelikult ostab end perest lahku minnes vabaks. Ta maksab 400 ja on vaba mees, ei mingit lisatööd ega kohustusi. Olgugi, et mees ja naine peavad panustama võrdselt, on reaalsus midagi muud.

Kägu kirjutas:

Kägu kirjutas:

meil on nii, et olen vabakutseline kunstnik, tööl ei käi, mees läks ära, mehe palk on neto 3000, millest ta lastele maksab 400. ma ise panustan tegelikult rohkem. Mul on see kuu juba toidule kulunud 850 eurot ja kuu pole veel läbi.

Kui suur pere siis on, et nii palju söögile kulub?

mis vahet sel on kui suur see pere on. point on selles, et reaalselt kulub söögile üle 800 ja seda täiesti normaalselt süües: päevas 2-3 korda soe toit, koogid, küpsetised, puuviljad, puhas liha, kala, kanamunad, koor, või, maasuitsusink, kotletid, täispiim… toit ongi kallis!

see 850 kulus tal 20 päevaga, 42,5 eurot päevas seega. Elatise summa järgi oletaks, et kaks last.
15 euri näkku. Kui päevaprae hinnaga võrrelda, siis saaks 3 korda päevas väljas söömas käia selle raha eest. Kindlasti kõige mõistlikum majandamine.