Mulle tehti aasta alguses tabletiabort 3. nädalal peetunud lootele (ehk et areng lakkas juba esimesel nädalal pärast viljastamist), iseeneseslik puhastus oli ka juba vaikselt alanud – sellises staadiumis oli see tõesti nagu vererohke menstruatsioon, aga võimalike kõrvaltoimete nimekiri ajas küll juuksed püsti.
Mina teeksin aborti ja lõpetaksin suhte. Kui otsustad sünnitada, siis arvesta, et normaalset meest sul enam leida pole võimalik. Ükski mees ei soovi “kasutatud” naist ja võõrast last. Võid siit samast foorumist nende kärgpere probleemide kohta lugeda lõpmatuseni. Kui oled valmis elu lõpuni üksi (laps v.a) olema, siis sünnita.
Lisaks ära unusta, et esimesel trimestril on raseduse katkemise oht nagunii peaaegu 50%
Normaalne mees ei põlga iialgi lapsega naist ära. Mu tutvusringkonnas viimastel aastatel kõik minevikuta mehed just lapsega naise valinud. Eranditult kõik, kel suhted tekkinud, on just lapsega naisega suhte loonud. Kõik on normaalsed mehed.
See, et sa rasedaks jäid, selles olete süüdi mõlemad. 27 on juba suur tüdruk ja peaks teadma, kuidas ja mis vahenditega soovimatut rasedust vältida. See selleks, te kaks teate täpsemalt mis ja kuidas oli.
Tegelikult võimalusi on päris mitmeid, kõik sõltub sellest, kui tugev sa ise oled.
Sa võid ju last üksinda kasvatada, unustad mehe ja lähed lapsega oma teed ja seda päris sõna otseses mõttes. Ilma elatisraha ja bioloogilise isata. Ei ole üldse halb variant.
Kui sa aga tunned, et keegi sulle vägis lapse tegi ja idiootsete elatisnõuetega painama plaanid hakata, siis on lihtsam asi ära lõpetada.
Edu sulle!
Mina teeksin aborti ja lõpetaksin suhte. Kui otsustad sünnitada, siis arvesta, et normaalset meest sul enam leida pole võimalik. Ükski mees ei soovi “kasutatud” naist ja võõrast last. Võid siit samast foorumist nende kärgpere probleemide kohta lugeda lõpmatuseni. Kui oled valmis elu lõpuni üksi (laps v.a) olema, siis sünnita.
Lisaks ära unusta, et esimesel trimestril on raseduse katkemise oht nagunii peaaegu 50%
Mis soga see viimane lause on?
Ma mõistaks seda teemat siis, kui plaanis oleks rasestuda. Kas teha või mitte? Aga hetkel käib jutt juba olemasolevast lapsest! Sinu enda lapsest! Ta on juba eostatud, ta juba kasvab! Tal on ilmselt sinu silmad ja naeratus!
Kui väidad, et saad üksi ka hakkama, siis ära kindlasti aborti tee.
Jumal annab lapse, annab ka leivakoti. Sa saad hakkama!
Teemaalgataja, mis on viga Su enesehinnanguga, et oled oma parimates fertiilsetes aastates elukaaslaseks mingile ambitsioonitule 40-aastasele infantiilsele tropile? Lapse osas ma nõu ei anna aga see sõltlasest tropp tuleb küll väärilisema mehe vastu välja vahetada.
Minu meelest on madal enesehinnang meie naiste suurim probleem – väärtustage end!
Meie asi ei ole halastuskepiteenust pakkuda.
elusees ei tahaks li*u, kes on teisega lapse saanud
see mees pole eestlane, siinkandis on ikka ka lapsega tüdrukuid au sees peetud. tegija naine võetakse igal juhul ära, ka terve lastekarjaga.
Kõigepealt, sa ei ole vana. Kõigi nö sekkuvate meditsiiniliste meetodite puhul on teatud riskid, aga see, millest jutt käib, on kontrollitud tingimustes ja pole põhjust karta, et midagi valesti läheb.
Nalja teed või?
Minu lugu:Olen ühe lapse ema, 34-aastane. Väga tahaksin, et mul oleks veel lapsi, aga seda ei saa kunagi olema. Peale esimese lapse sündi katkes kaks rasedust kolme aasta jooksul. 9dal nädalal ja 7dal nädalal. Loode on näha ja see jääb eluks ajaks kummitama. Peale viimast katkemist jäin uuesti rasedaks, aga tegu oli emakavälise rasedusega. 5dal nädalal tehti tabletiabort, mille tagajärjel kaotasin emaka. Haiglatingimustes!
Kahju, et sinuga nii juhtus. Aga ilmselgelt oli sul muid probleeme rasestumise ja emakaga, mis polnud seotud tabletiabordiga.
Ja ma ei tee nalja, kirjutasingi, et ilma riskita see pole.
Lahku lähete selle poisikesega nagunii.
Kui sa last tahad, siis jäta laps alles.
Kui sa last ei taha (pole südames seda kindlat teadmist, et see laps on vaja alles hoida), siis tee abort.
Vanust on sul veel liiga vähe, et mõelda, et see on elus viimane võimalus lapsi saada. Jõuad leida normaalse mehe ja pere saada veel 10 aastat. Aga samas pole sa enam nii verinoor, et ei saaks aru, mida lapse kasvatamine tähendab ja kui tahad seda last, saad kindlasti üksi hakkama. Kuigi, mida lapsesaamine TEGELIKULT tähendab, seda saad sa alles lapse sünnitanuna teada, kui palju raha, aega, vaimujõudu, emotsionaalset küpsust jne vaja on.
Tabletiabordi riskid on olemas, kuid samas on need küllalt madalad, võrreldavad iga med.protseduuriga (infektsioon, põletik põhiliselt ja oht, et ei puhastu kõik ja vaja läheb lisapuhastust narkoosis). Kui hirmus või mittehirmus see on, seda ei oska ette 6elda keegi.
Kõik on kinni selles, kas sa ise oled valmis seda last üksi kasvatama.
Mulle jäi sinu kirjast tunne, et te kumbki ei olnud põhimõtteliselt lapse vastu, lihtsalt arst rääkis tabletiabordist kui millestki lihtsast ja tavalisest. Ja mehele jäi mulje, et noh, võtab naispool mingi tabletikese sisse ja ongi kogu moos. Ei pea 9 kuud oma raseda naisukese kätt hoidma, titeasjade varumisega ennast vaevama arvutiga mängimise asemel ega midagi. Et võib kõik need ebamugavused veel natuke edasi lükata või nii… Talle justkui ei tulnud pähe, et ka tabletiabort on abort. Lisaks on pärast tabletti tihtipeale vajalik ka n.ö päris abort (kui kõik ei tulnud ise välja). Et siis, kogu see lihtsus on ju tegelikult näiline.
Ma ei saa lahti karvasest tundest, et kui arst poleks teile tabletist rääkinud, oleksite praegu mõlemad rahumeeli lapseootel ja võtaksitegi seda olukorda nii, et ups juhtus, aga no mis seal ikka, tere tulemast titale!
Mu sõbranna elukaaslane suhtus naise rasedusse alguses samuti negatiivselt, ent nüüd on pühendunud isa. Vot ei teagi – siin võib minna igatepidi. Inimese loomus on üks väga muutlik asi. Mees võib hakata lapsest hoolima, ent võib ka mitte; midagi raudkindlat väita siin ei saa.
Kas kellelgi on olnud veel kogemust tabletiabordiga?
Ma olen lugenud ernevaid arvamusi. Üks eelpool kirjutaja väitis, et tema tegi 7. nädalal ja nägi kuidas loode tuli välja. Selleks ajaks ju ei ole veel loodet. Ma tean, et verd tuleb rohkem kui päevade ajal ja kuni 2 nädalat järjest.
Jaa on, meditsiinilistel põhjustel.
6 nädalat lakkamatut verejooksu ja kirurgilise ületegemise oht, sest kõik ei tulnud välja.
Tegin 2a tagasi tabletiabordi tollase elukaaslase soovil. 6. nädal. Abordi tagajärjel veetsin mina 3 nädalat haiglas ja lapsi loomulikul teel enam ei saa. Tollasel elukaaslasel on uue naisega laps.
Väga kahetsen et teda kuulasin. Tema ei pea nende tagajärgedega elama, mina pean. Lapsega naine leiab endale lihtsasti mehe, aga viljatut naist ei taha keegi.
Ei lähe mööda päevagi ilma et ma sellele ei mõtleks ja end ei süüdistaks. Käin ka psühhiaatri juures, aga abi on vähe olnud.
Tegin 2a tagasi tabletiabordi tollase elukaaslase soovil. 6. nädal. Abordi tagajärjel veetsin mina 3 nädalat haiglas ja lapsi loomulikul teel enam ei saa. Tollasel elukaaslasel on uue naisega laps.
Väga kahetsen et teda kuulasin. Tema ei pea nende tagajärgedega elama, mina pean. Lapsega naine leiab endale lihtsasti mehe, aga viljatut naist ei taha keegi.
Ei lähe mööda päevagi ilma et ma sellele ei mõtleks ja end ei süüdistaks. Käin ka psühhiaatri juures, aga abi on vähe olnud.
Tunnen sulle kaasa, aga kui nüüd päriselust rääkida nii nagu see on, siis on viljatu naine väga paljude meeste unistus. Tuleb ta ainult üles leida. Paljudele inimestele on hea ja harmooniline suhe tähtsam kui järglase saamine.
Milliseid vahendeid raseduse ärahoidmiseks kasutasite?
40-aastane mees võiks juba lapsi küll soovida. Vanust justkui oleks. Või mõtleb ta esimest last saada 50neselt? Nii ehk teisiti hakkaks ta lapse ülikooli minemisel vaikselt pensionipõlvele lähenema. Mida tal veel oodata on? Tundub, et see mees on enda elu pühendanud arvutimängudele, mitte reaalsele elule. Kui ta ei taha praegu seda last, siis ei taha ta lapsi ka tulevikus. Nüüd on sinu asi mõelda, kas sa tahad sellise mehega enda parimad aastad veeta või liigud edasi ja sul on laps, kes armastab sind tingimusteta.
Kas kellelgi on olnud veel kogemust tabletiabordiga?
Ma olen lugenud ernevaid arvamusi. Üks eelpool kirjutaja väitis, et tema tegi 7. nädalal ja nägi kuidas loode tuli välja. Selleks ajaks ju ei ole veel loodet. Ma tean, et verd tuleb rohkem kui päevade ajal ja kuni 2 nädalat järjest.
Siin Perekoolis on muidugi kõik kohutavad moraalijüngrid ja tabletiabordist oskavad rääkida vaid seetõttu, et oli katkemine. Mitte ükski kägu ei tee iial aborti lihtsalt seepärast et ei soovi last. Ja siis sinna otsa veel need õuduslood verekaotusest, tüsistustest, psühhiaatr külastusest jne. Muidugi ei ole asi nii hull, vähemalt mitte väga suurel osal juhtudest. Abort pole muidugi rasestumisvastane vahend, aga kui nii on läinud ja otsus tuleb teha, siis pole see mingi maailma lõpp.
Loodet kindlasti ei näe, ehk mõned vereklombid, aga kindlasti ei tule sinust mingi laps välja. Kõik eraldub korraga ja sidemest mingit loodet otsida võib vaid napakas.
Tugevamaid valusid oli mul ehk poolteist tundi, enne seda nagu tavaline päevadevalu. Pärast käisin arsti juures kontrollis ja kõik oli ok, järgmised päevad hakkasid täpselt 28 päeva hiljem, mis on mu tavaline tsükli pikkus. Mingeid tüsistusi ei olnud. Hilisemale rasestumisele tabletiabort kuidagi ei mõju.
Sinu olukorras… sellise mehega ei teeks tegemist kummalgi juhul- ei sünnitades ega katkestades. Sul on vähemalt 15 a aega endale uus partner leida ja lapsed saada. Kui sa siiski otsustad lapse saada ja tahad et just see mees oleks su lapse isa, siis muidugi. Kuigi ma leian, et iga oss ei pea isaks saama, tõsta natuke enda latti ja püüa luua terve ja normaalne suhe.
Kas kellelgi on olnud veel kogemust tabletiabordiga?
Ma olen lugenud ernevaid arvamusi. Üks eelpool kirjutaja väitis, et tema tegi 7. nädalal ja nägi kuidas loode tuli välja. Selleks ajaks ju ei ole veel loodet. Ma tean, et verd tuleb rohkem kui päevade ajal ja kuni 2 nädalat järjest.Siin Perekoolis on muidugi kõik kohutavad moraalijüngrid ja tabletiabordist oskavad rääkida vaid seetõttu, et oli katkemine. Mitte ükski kägu ei tee iial aborti lihtsalt seepärast et ei soovi last. Ja siis sinna otsa veel need õuduslood verekaotusest, tüsistustest, psühhiaatr külastusest jne. Muidugi ei ole asi nii hull, vähemalt mitte väga suurel osal juhtudest. Abort pole muidugi rasestumisvastane vahend, aga kui nii on läinud ja otsus tuleb teha, siis pole see mingi maailma lõpp.
Loodet kindlasti ei näe, ehk mõned vereklombid, aga kindlasti ei tule sinust mingi laps välja. Kõik eraldub korraga ja sidemest mingit loodet otsida võib vaid napakas.
Tugevamaid valusid oli mul ehk poolteist tundi, enne seda nagu tavaline päevadevalu. Pärast käisin arsti juures kontrollis ja kõik oli ok, järgmised päevad hakkasid täpselt 28 päeva hiljem, mis on mu tavaline tsükli pikkus. Mingeid tüsistusi ei olnud. Hilisemale rasestumisele tabletiabort kuidagi ei mõju.
Sinu olukorras… sellise mehega ei teeks tegemist kummalgi juhul- ei sünnitades ega katkestades. Sul on vähemalt 15 a aega endale uus partner leida ja lapsed saada. Kui sa siiski otsustad lapse saada ja tahad et just see mees oleks su lapse isa, siis muidugi. Kuigi ma leian, et iga oss ei pea isaks saama, tõsta natuke enda latti ja püüa luua terve ja normaalne suhe.
Ehk et siis kuna sinul läks kõik hästi, ei saa ka kellelgi teisel halvasti minna? Kõik need naised, kellel ei läinud nii hästi, valetavad? Nende kogemused on vähem väärt?
Mida sa teemaalgatajale siis räägid kui ka tema juhtub olema üks neist naistest, kel tüsistus tekib? Sina ei vastuta, sina oled siis kadunud.
Siit saab lugeda. Seda juttu pole kirja pandud niisama: http://www.abort.ee/argumendid/meditsiinilised
Kas kellelgi on olnud veel kogemust tabletiabordiga?
Ma olen lugenud ernevaid arvamusi. Üks eelpool kirjutaja väitis, et tema tegi 7. nädalal ja nägi kuidas loode tuli välja. Selleks ajaks ju ei ole veel loodet. Ma tean, et verd tuleb rohkem kui päevade ajal ja kuni 2 nädalat järjest.Siin Perekoolis on muidugi kõik kohutavad moraalijüngrid ja tabletiabordist oskavad rääkida vaid seetõttu, et oli katkemine. Mitte ükski kägu ei tee iial aborti lihtsalt seepärast et ei soovi last. Ja siis sinna otsa veel need õuduslood verekaotusest, tüsistustest, psühhiaatr külastusest jne. Muidugi ei ole asi nii hull, vähemalt mitte väga suurel osal juhtudest. Abort pole muidugi rasestumisvastane vahend, aga kui nii on läinud ja otsus tuleb teha, siis pole see mingi maailma lõpp.
Loodet kindlasti ei näe, ehk mõned vereklombid, aga kindlasti ei tule sinust mingi laps välja. Kõik eraldub korraga ja sidemest mingit loodet otsida võib vaid napakas.
Tugevamaid valusid oli mul ehk poolteist tundi, enne seda nagu tavaline päevadevalu. Pärast käisin arsti juures kontrollis ja kõik oli ok, järgmised päevad hakkasid täpselt 28 päeva hiljem, mis on mu tavaline tsükli pikkus. Mingeid tüsistusi ei olnud. Hilisemale rasestumisele tabletiabort kuidagi ei mõju.
Sinu olukorras… sellise mehega ei teeks tegemist kummalgi juhul- ei sünnitades ega katkestades. Sul on vähemalt 15 a aega endale uus partner leida ja lapsed saada. Kui sa siiski otsustad lapse saada ja tahad et just see mees oleks su lapse isa, siis muidugi. Kuigi ma leian, et iga oss ei pea isaks saama, tõsta natuke enda latti ja püüa luua terve ja normaalne suhe.
Oled günekoloogia eriala lõpetanud, et nii täpselt tead ja fakte puistad? Sinul ei juhtunud, sina ei põdenud, kõik on iizi briizi? Mina olen teinud kirurgiliselt aborti ning tead, seda meenutades nutsin veel mitmed aastad mõttega .. praegu läheks ta esimesse klassi, praegu oleks ta juba nii ja nii vana jne. Kui sinu jaoks on see vaid aadrilaskmine, siis teistele võibolla mitte.
Ma olen aborti teinud. Alguses tundus, et pole mingi probleem. Aborti on alati tehtud ja tehakse ka edaspidi. Ma ei tahtnud last ja polnud selleks valmis, olin väga noor ja väga vaene, kedagi kõrval toeks polnud. Lähedased käskisid aborti teha, mitte ei kaalunud minu emaks saamise võimalust. Praegu, 20 aastat hiljem, võin öelda, et ikka mõtlen selle lapse peale. Kui vana ta oleks, milline ta välja näinud oleks. Milline mu elu oleks võinud olla, kui oleksin ta alles jätnud. Kas nüüd kahetsus just, aga süümepiinad kindlasti. Ja mul on praeguseks mitu last.
Kui sa saad iseseisvalt hakkama, siis sünnita. Sellisest arvuti sõltlasest ei saa sa oma lapsele isa. oledki lapsega kahekesi, kui hästi läheb siis leiad tulevikus ka mehe endale kõrvale, mehe aga mitte robiti.
Kui sa saad iseseisvalt hakkama, siis sünnita. Sellisest arvuti sõltlasest ei saa sa oma lapsele isa. oledki lapsega kahekesi, kui hästi läheb siis leiad tulevikus ka mehe endale kõrvale, mehe aga mitte robiti.
ei ole see nii lihtne midagi. praegu võid mõelda, et lapse kasvatamine on lihtne ja materiaalselt saan hakkama, aga on sul ikka see küla ka olemas, keda lapse kasvatamine nõuab. üksikemana on sul veel eriti seda küla vaja.
kui ei ole kindel, siis abort.
ma arvan, et kui sa ise täpselt tead mida tahad, siis ei ole abort suur draama. aga kui ise ikka tahad last ja siis kellegi nõudmisel teed, võib põdemine olla pikk.
oma kogemus, ei ole mingeid süümekaid ja tervise probleeme ei ole ka.
Ära põe, mehel nagunii mingit sõnaõigust ei ole. Tema asi on pappi köhida, kui ei taiband kondoomi kasutada.
Kust te võtate, et teemaalgataja elukaaslane 40-aastane on? Mina seda tema postitustest ei näe (Või on kustutatud?) Aga ega siit ei saa väga head nõu ega abi otsuse tegemisel. Mina tegin abordi 25-aastaselt, sest lapse isa kadus pärast minu rasedusest teadasaamist jäljetult. Poole aasta pärast ilmus aga uuesti välja ning aasta hiljem jäin sama mehega uuesti rasedaks ning sünnitasin 27-aastaselt. Siiski kadus see mees minu elust varsti pärast lapse sündi ja lapse kasvatasin ma ilma temata üles – hiljuti sai see laps täisealiseks. Aborti olen kahetsenud (mitte et ta nii hirmsasti nüüd piinaks, aga siiski on paha tunne sellele mõeldes), lapse sünnitamist mitte. Tore noor inimene nüüdseks, ei kujutaks elu ette ilma temata. Hiljem leidsin uue mehe, kellega siiani koos elan ja kellega meil ka üks ühine laps on. Eks kärgpere-eluga kaasne omad probleemid, aga nii hull see nüüd ka pole, kui mõned perekoolikäod vahel arvavad.
Muidugi kui teaks ette, et teemaalgataja abort kulgeb komplikatsioonideta ja et ta leiab varsti toreda uue mehe, siis soovitaks siiski praegu abort teha ja oma lapsed saada mehega, kes on laste isaks sobilikum ja usaldusväärsem kui praegune.
Kas kellelgi on olnud veel kogemust tabletiabordiga?
Ma olen lugenud ernevaid arvamusi. Üks eelpool kirjutaja väitis, et tema tegi 7. nädalal ja nägi kuidas loode tuli välja. Selleks ajaks ju ei ole veel loodet. Ma tean, et verd tuleb rohkem kui päevade ajal ja kuni 2 nädalat järjest.Siin Perekoolis on muidugi kõik kohutavad moraalijüngrid ja tabletiabordist oskavad rääkida vaid seetõttu, et oli katkemine. Mitte ükski kägu ei tee iial aborti lihtsalt seepärast et ei soovi last. Ja siis sinna otsa veel need õuduslood verekaotusest, tüsistustest, psühhiaatr külastusest jne. Muidugi ei ole asi nii hull, vähemalt mitte väga suurel osal juhtudest. Abort pole muidugi rasestumisvastane vahend, aga kui nii on läinud ja otsus tuleb teha, siis pole see mingi maailma lõpp.
Loodet kindlasti ei näe, ehk mõned vereklombid, aga kindlasti ei tule sinust mingi laps välja. Kõik eraldub korraga ja sidemest mingit loodet otsida võib vaid napakas.
Tugevamaid valusid oli mul ehk poolteist tundi, enne seda nagu tavaline päevadevalu. Pärast käisin arsti juures kontrollis ja kõik oli ok, järgmised päevad hakkasid täpselt 28 päeva hiljem, mis on mu tavaline tsükli pikkus. Mingeid tüsistusi ei olnud. Hilisemale rasestumisele tabletiabort kuidagi ei mõju.
Sinu olukorras… sellise mehega ei teeks tegemist kummalgi juhul- ei sünnitades ega katkestades. Sul on vähemalt 15 a aega endale uus partner leida ja lapsed saada. Kui sa siiski otsustad lapse saada ja tahad et just see mees oleks su lapse isa, siis muidugi. Kuigi ma leian, et iga oss ei pea isaks saama, tõsta natuke enda latti ja püüa luua terve ja normaalne suhe.Ehk et siis kuna sinul läks kõik hästi, ei saa ka kellelgi teisel halvasti minna? Kõik need naised, kellel ei läinud nii hästi, valetavad? Nende kogemused on vähem väärt?
Mida sa teemaalgatajale siis räägid kui ka tema juhtub olema üks neist naistest, kel tüsistus tekib? Sina ei vastuta, sina oled siis kadunud.Siit saab lugeda. Seda juttu pole kirja pandud niisama: http://www.abort.ee/argumendid/meditsiinilised
Mis siis kui teemaalgataja on üks neist, kellel sünnitusel tüsistus tekib? Kas hakkame siia laduma ka neid juhtumeid? Mida sa teemaalgatajale siis räägid kui ka tema juhtub olema üks neist naistest, kel tüsistus tekib? Sina ei vastuta, sina oled siis kadunud.
Mis siis kui teemaalgataja on üks neist, kellel sünnitusel tüsistus tekib? Kas hakkame siia laduma ka neid juhtumeid? Mida sa teemaalgatajale siis räägid kui ka tema juhtub olema üks neist naistest, kel tüsistus tekib? Sina ei vastuta, sina oled siis kadunud.
Abordi puhul on sul valik. Sa kas teed seda või ei tee. Selle puhul saab soovitada seda teha või mitte teha.
Sünnitamise puhul paraku ei ole seda valikut, et jätaks õige sünnitamata. Selle puhul on teised soovitused ja hoiatused – ämmaemanda valik, näidustuse puhul keiserlõige jne. Sa ei saa neid kahte protseduuri ühte patta panna.
Üldiselt ma olen sellega nõus, et ka sünnitamist näidatakse väga palju roosamates toonides ja tihti ei mainita võimalikke tüsistusi, räägitakse vaid keiserlõike pahadusest ja kiidetakse loomulikku viisi, kuigi ka loomulikul sünnitamisel võib asi ikka päris pahasti minna.
Tegin 2a tagasi tabletiabordi tollase elukaaslase soovil. 6. nädal. Abordi tagajärjel veetsin mina 3 nädalat haiglas ja lapsi loomulikul teel enam ei saa. Tollasel elukaaslasel on uue naisega laps.
Väga kahetsen et teda kuulasin. Tema ei pea nende tagajärgedega elama, mina pean. Lapsega naine leiab endale lihtsasti mehe, aga viljatut naist ei taha keegi.
Ei lähe mööda päevagi ilma et ma sellele ei mõtleks ja end ei süüdistaks. Käin ka psühhiaatri juures, aga abi on vähe olnud.Tunnen sulle kaasa, aga kui nüüd päriselust rääkida nii nagu see on, siis on viljatu naine väga paljude meeste unistus. Tuleb ta ainult üles leida. Paljudele inimestele on hea ja harmooniline suhe tähtsam kui järglase saamine.
Segane!
Kust te võtate, et teemaalgataja elukaaslane 40-aastane on?
Mainis, et mees on temast 8 aastat vanem. Kui ta ise on 27, siis mees on 35. Võimalik, et mõne jaoks on see samahästi kui 40. Igatahes pole mees ise ka enam esimeses nooruses ja peaks olema küpsem.
Millise valiku teemaalgataja tegi?
Sa oled ainult 27, sul on veel 10 aastat ees, mil lapsi saada. Mina ei saa aru, miks sa peaksid mingi arvutimängusõltlasest tropiga, kes ei sinust ega lapsest hooli, selle lapse saama?
Mina sinu asemel läheksin tropist lahku ja teeksin abordi. Enamik aborte kulgevad ilma igasuguste tüsistusteta, sul ei ole mingi probleem kunagi hiljem normaalse mehega laps saada ja normaalset pereelu elada.
Päris nii lihtne ei ole, et “pane alimendid peale” nagu siin eelnevalt soovitati. Neid mehi, kes oma lastele elatist ei maksa, on kümneid tuhandeid. Ja siis on sul kodus laps, kes võib vabalt oma isa koopia olla, nii et see mees vaatab sulle iga jumala päev otsa. Ma ei tea kui hea su rahaline seis on ja kui hea on tugisüsteem, aga lapse kasvatamine ei ole päris nii lihtne, et väike nunnupall veereb mööda tuba ringi. Loomulikult on lapsest palju rõõmu, aga ka palju muret, unetuid öid, haiguseid ja muud.
27-aastase üksiku naisena ei ole mingi probleem omale tore mees leida, armuda ja mõne aasta pärast laps saada. 30-aastase ükikemana on su valikud oluliselt piiratumad. Mina ei näe mitte ühtegi põhjust, miks sa peaksid hoolimatule tropile lapse sünnitama. Teie suhtest ei saa ei lapsega ega lapseta nagunii asja.
Mina katkestasin 20-aastasena omal soovil raseduse (valisin kirurgilise meetodi), sest ma ISE ei olnud üheski mõttes selleks valmis. Varsti saab sellest 8 aastat. Ei kahetse, aga olen muidugi kurb, et seisin sellise valiku ees.
Tollane elukaaslane ütles, et tema toetab mind, mida iganes ma ka ei otsustaks. Aasta hiljem abiellusime ning varsti sünnib meile juba teine laps. Vähem kui aasta tagasi olin sunnitud tegema peetunud raseduse tõttu tabletiabordi. Ei ole see midagi “neelan tableti ja kõik korras”. Mingit loodet oli sealt vereuputusest pea võimatu tuvastada. Mul läks küll kõik hästi, aga ma siiralt loodan, et rohkem ei pea ma selliste protseduuridega kokku puutuma. Hetkel on vanust ja iseseisvust piisavalt, et omal soovil ma enam ei katkestaks.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
