Oletame, et “endine” naine on küll üksikema, kuid soovib, et lastel oleks isaga võimalikult eluterve suhe. Prioriteediks on, et lapsed oleksid õnnelikud, rahulikud ja turvalises keskkonnas. Et isa näeksid niipalju kui võimalik, takistusi ei tee.
Kui aga isa poolt ei tule niiväga laste ema soovidele vastutulekut? Milliseid järeleandmisi on üksikemad valmis / peaksid tegema?
Kui palju peaks “endine” naine taluma, et lastel oleks isaga tihe ja eluterve suhe?
pealkiri on väga segane.
Sisu ka.mida taluma? Alandust? Midagi ei pea. Naine ei pea olema kloun. Lapsed suhtlevad isaga ise ja kui isa hakkama ei saa, siis sõitku kurele.
Segane jutt, täpsusta palun. Mina sain aru, et üksikema, ehk naisel olid enne lapsed, siis sai mehe, siis läksid lahku ja mees ei suhtle üksikema lastega või mis?
Mingit elutervet suhet ju pole, kui isa pole lastest huvitatud. Üksikema ei puutu asjasse ja ei saa seda muuta.
Oletame, et “endine” naine on küll üksikema, kuid soovib, et lastel oleks isaga võimalikult eluterve suhe. Prioriteediks on, et lapsed oleksid õnnelikud, rahulikud ja turvalises keskkonnas. Et isa näeksid niipalju kui võimalik, takistusi ei tee.
Kui aga isa poolt ei tule niiväga laste ema soovidele vastutulekut? Milliseid järeleandmisi on üksikemad valmis / peaksid tegema?
Ema soovid? Aga mida lapsed soovivad? Ega siis laste isa pole mingi “titt” keda peab kasvatama kuidas OMA lastega suhelda. Kui ikka lapse isa ei saa aru, et lastega suhtlemine on vajalik, siis ema mingid järelandmised küll kuidagi seda ei soodusta. Pigem mõelgu järgi, et kuidas ta lastele isa valikult niimoodi mööda pani, et isa ei taha lastest midagi teada.
No kui isa pole lastest huvitatud, siis ei saa need lapsed ka koos isaga olema õnnelikud, rahulikud ja turvalises keskkonnas. Seega ei ole vaja niisugusele isale mingeid erilisi järeleandmisi teha.
Soovidele vastutulek on ikka vastastikune. Kui isa nõmetseb ja ema soovidest üle sõidab, siis ei pea see naine midagi koogutama ja anuma või ei tea veel kuidas kulmudel kõndima hakkama.
Eluterve suhe saab olla ikka selline, et mõlemad tulevad teineteise soovidele vastu ja on olemas ka mingisugune respekt. Näiteks see, et kui isa ei saa üks kord kuskile tulla, aga kompenseerib selle lastele kuidagi ja peab ka oma lubadusest kinni. Näiteks ei saa minna laupäeval kinno, aga lähevad siis pühapäeval (kui lastel ja emal ei ole teisi plaane). Kui on, siis ei hakka nõudma, et lapsed ja ema oma plaanid ümber muudaksid. Ja et siis ikka tuleb ka pühapäeval, mitte nii, et plaane küll polnud, aga siis lapsed ootavad ja ootavad ja keda pole, see on isa…
Üldiselt need lahkuläinud suhted ei ole väga eluterved, sest ilmselt oli midagi mäda juba kooselu ajal. Näiteks tüüpiline ongi kokkulepetest mitte kinni pidamine.
Aga ma tean ka selliseid paare, kus pärast lahkuminemist on isa hakanud lastega rohkem tegelema, kooselu ajal nagu lapsi üldse ei märganudki. See rohkem tegelemine muidugi ei tähenda iga päev ninapidi koos olemist, aga kui varem polnud ühtegi nädalavahetust isa lastega koos ja nüüd on regulaarselt kuus kaks korda, siis see on juba suur samm paremuse poole laste jaoks.
Mitte midagi ei saa aru…
mis mõttes üksikema? kas sellepärast üksikema, et uut elukaaslast pole või olid lapsed juba enne selle isaga kooselu olemas?
Kui isa ei soovi lastega kohtuda, siis mis järelandmisi üldse võimalik teha oleks? Mille osas järeleandmisi? Kas isa ütleb, et kui seksi ei saa, siis lastega ei tegele või mis? 😀
Ei tea jah, millest siin üldse räägitakse. Eks see jälle marikaru on, kes ei saa aru, miks tema meespoole eksnaine ise ei taha last teise linna sõidutada oma isa uue naise koju. Ma ütleks selle peale- ise kolisid ära- ise vaatad, kuidas saad.
Sa oled üdini nõme ja tuhm. Oled jube kursis justkui kõigega mida ma kirjutan, aga sisu põhimõtteliselt oled valmis iga jumala kord ignoreerima, sest sina tead paremini? Täitsa omas maailmas oled ja täitsa kukuu…
Omalt poolt võin kahjuks lisada, et kui su eks on selline eksemplar, kes ei soovi lastega tegeleda, siis minu meelest on see laste suhtes ebaõiglane, kui neid sunnitakse siis minema kuhugi, kus keegi neist ei huvitu. Samas jällegi inimesed muutuvad, võibolla saab ka su eks aru, et mida tähendab lastest ilma jäämine. Võibolla saab mees uue naise, kes soosib mehe ja laste kohtumist ning siis hakkab isa kohtuma lastega. Igal juhul ole oma laste jaoks olemas ja lohuta neid, kui neil kurb meel on. Võimalik, et isa ongi lihtsalt ka puntras ja segaduses. Kui sa isa mutta tampida ei taha, siis vabandusi on ikka võimalik leida….ei pea lastele põrutama ju otse, et isa on tropp, kes teist ei hooli.
Kusjuures, mõnikord võib ka hoolimine olla väga erineva tähendusega. Sinu jaoks on hoolimine vb lastega koos küpsetamine, isa jaoks on hoolimine lapsega koos telekamängu vaatamine ja krõpsu söömine. Minul on selline näide endal võtta. Eks mulle käib siiani närvidele, et isa vegeteerib siis lapsega teleka ees ja söövad aint krõpsu…eks nad vahel suts liigiutavad ka. Seega oma ajakava ei ole vaja sellele isale siis peale suruda. Kui sa lapsed annad kaasa juba suure juhendiga, siis mehel tekib ju ka kerge tõrge…nagu polekski mees inimene, kes on võimeline ise oma lapse eest hoolitsema.
Sinu meest ma ei tunne ja kui tal ikka huvi pole, siis seda sinul tekitada pole võimalik.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
