Leidsin ühe vanema teema erinevatest jahuliikidest, mida kasutatakse ja kus.
http://foorum.perekool.ee/teema/mandlijahu-vs-nisujahu/
Mandlijahu kohta saab antud lingilt piisavalt vastuseid, kui ootaks kommentaare riisi-, lina- ja ka tatrajahu kasutamise kohta- kas ja mille tegemiseks kasutate?
Kust tasub erinevaid jahusorte internetist tellida (valik, hind)?
Mandlijahu on küpsetamiseks imehea. Lisaks on üllatav, aga nisujahu saab peaaegu 1:1 asendada kartulitärklisega, ka saab kartulitärklisega imehea biskviidi 🙂 http://www.food.com/recipe/prize-winning-gluten-free-sponge-cake-471486 Maisijahu kasutan kastmete paksendamiseks, riisijahu eriti ei kasuta (nt Veski-Mati oma on suht jämeda jahvatusega). Remedyway toortatrajahu on teine asi, mida kasutan rohkem, tegin sellest nt piparkoogid. Kookosjahu on kasulik, kiudainerikas, aga imab tohutult vedelikku ja jääb raske, seda saab imevähe kasutada. Hirsijahu on moodne kasutada, aga ka vähe.
Enamasti tuleb teha jahusegu, 1 jahusordiga ei saa väga head tulemust.
Linajahu pole proovinud kasutada kuumades toitudes, minu jaoks on see nt jogurtile lisamiseks jne. Vanasti keetis vanaema linaseemnetest limajooki, kui vasikal kõht lahti oli 😛
Kui ma väike olin, siis meil jahvatati tatratang kohviveskiga jahuks ja tehti sellest piimaga putru. Mulle siiamaani hirmsasti maitseb, aga eriti ei viitsi piimaga pudru keetmisega mässata. Sellel on hoopis teistsugune maitse kui tatratangu- või -helbepudrul, selline pehme ja siidine. Peab ainult paraja paksusega tegema – ma koguseid ei oska kahjuks öelda, teen silma järgi.
Linajahu ei maksa kuumutada, seda võib väikeses koguses segada valmis toitude hulka, mitte maitse pärast (see pole tal suurem asi), vaid ikka kasulike ainete pärast.
Suuremates poodides peaks olema müügil Veskimati kõik jahud. Siin on valik http://veskimati.ee/tootekataloog/kategooria/jahud/
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
