Teema: Esimene keiser, kuidas teine?

2x loomulikul teel sünnitanud. Ära muretse.. Sealt alt taastub kõik vanamoodi, ei jää seal midagi rippuma ega välja venitatuks! Teistele küsimustele kahjuks vastata ei oska.

Mul samuti esimene erakorraline keiser (8 aastat tagasi)Käisin ka eelmine nädal sünnitusplaani koostamisel. Kuna esimene sünnitus on esilekutsutud,sellest väga ebameeldivad mälestused,keelasin praegust sünnitust esile kutsuda. Otsustati, et kui 42 nädalaks pole sünnitus alanud tehakse keiser.

Minul olnud ka üks erakorraline ja teine keiser samuti selleks, et peale vee tulekut ei hakanud sünnitegevus pihta ja viidi keisrile. Kõht lõigati lahti samast kohast. Mul arm väga ilus. Nüüd varsti kolmas plaaniline keiser tulemas. Sünnitusvalu küll enam kogeda ei tahaks. Taastusin mõlema keisriga üsna ruttu. Jalgel olin järgmisel päeval. Valuvaigistite abiga sain ruttu liikuma.

Minu jaoks oli põhiline argument loomuliku sünnituse kasuks see, et iga keisrilõige teeb järgmised rasedused ja sünnitused mõnevõrra riskantsemaks. Ja muidugi ka see, et tahtsin tegelikult ka seda päris õiget sünnitust kogeda.
Seega olin siis ise üsna kindel, et soovin loomulikku sünnitust ja arst oli ka väga toetav, ehkki tundus, et vähimagi soovi korral oleksin ka plaanilise keisri saanud. Mul läks hästi, teine sünnitus oli kiire ja kerge ja jõudis napilt enne 42 nädala täitumist pihta alata (järgmiseks päevaks oli saatekiri haiglasse ja tõenäoliselt oleks siis ikkagi plaaniline keiser tulnud). Veel aastaid hiljem sündis ka kolmas laps loomulikul teel.
Seega, iga sünnitus on erinev ja kui pole just otsest põhjust arvata, et esimese sünnituse stsenaarium kordub (st vastavat diagnoosi), siis mina julgeks küll soovitada ise sünnitada – keisri jõuab ju vajadusel enamasti ikka teha. Mind aitas ka see, et sünnituse lähenedes mõtlesin ennast pmst mingiks ürgnaiseks ja läksin sünnitama ikka täie veendumusega, et siin tulen mina ja sünnitan! (mitte et proovin natuke sünnitada ja vaatan, kas tuleb välja). Kuna mu esimene keiser oli diagnoosiga “funktsionaalselt kitsas vaagen”, siis oli mul eriti vaja just seda sisemist veendumust, et pole see vaagen kitsas midagi, igasugused “ei mahu sündima” mõtted jätsin juba eos kõrvale. Ja selgus, et ei olnudki kitsas – teine laps oli isegi 200 g raskem kui esimene, aga sündis ilusasti.
Edu ja jõudu!

Mul oli esimene sünnitus erakorraline keiser toksikoosi tõttu ja teine oli loomulik. Mind küll ekstra jälgiti selle kõhuarmi ja toksikoosi võimaluse kordumise tõttu, kuid teise rasedusega toksikoosi ega sünnitusel mingeid komplikatsioone polnud. Ära karda, iga rasedus ja sünnitus on erinevad. Võib olla küll nii, et esimene keiser ja teine on loomulik ja ilma komplikatsioonideta.