Esileht Ilu ja tervis Hirm luupuse ees…

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 33 )

Teema: Hirm luupuse ees…

Postitas:

Olen juba 6a tundnud erinevaid sümptome ja otsinud neile seletust. Olen ka ärevik ja hüpohondrik.

Varasemalt olen arvanud, et äkki põen hulgiskleroosi, kuid nüüd üks õhtu googeldades jäi silma hoopis uus ja hirmus haigus-luupus.

Minu sümptomid on periooditi, vahelduv valu erinevates liigeastes, seljavalu, põieprobleemid, meeletu higistamine jne. Nüüd lugesin, et luupusega kaasneb näol liblillööve ja olin rõõmus, et sed mul pole, kuid nüüd täna hommikul avastasin, et kui väga valgea vaadata, siis põsed on punased küll ja nüüd õhtul need kuumavad..

Käisin perearstil hiljuti, kes tegi vereproovid, mis kõik korras olid. Samuti olen aastate eest käinud paar korda neuroloogi vastuvõtul, kus mind lihtsalt ärevikuks tembeldati.
Olen nüüd paar tundi endal silmi peast nutnud ja elu tundub läbi olevat… Lkas keegi on midagi sarnast läbi elanud?

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt 03.07 23:04; 04.07 08:21; 04.07 10:21; 04.07 14:19; 01.08 17:41;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Kas sulle tuumavastaste antikehade analüüs on tehtud? Võid lasta ise tasulise teha, siis ei pea enam närvitsema.
Teiseks, mis neis haigustes nii hullu siis on? Näiteks SM enamasti siiski ei ole kiirelt progresseeruv ja kui hood harva, suudab keha päris hästi taastuda. Sama luupusega – enamik elavad kenasti sellega. On sul nende kuue aasta jooksul probleemid tegelikult süvenenud? Näiteks kas põie kontroll on iga järgneva hoo ajal eelmistest kordadest kehvem ja seda hoolimata vaagnapõhjalihaste treeningust jms toetavast? Kas selja ja liigeste liikuvus on nende aastatega aegamööda järjest vähenenud, kuigi võimled? Kui mitte, siis midagi väga kiireloomulist tähelepanu vajavat sul ilmselt ei ole.
Kas sa reumatoloogil oled käinud?

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt 04.07 00:41; 04.07 13:42; 05.07 15:13; 06.07 15:36; 16.07 12:19; 02.08 19:34;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Ei, mulle pole seoses luupusega tehtud ühtki analüüsi, pole sellest veel ühegi arstiga rääkinud.

Sümptomid ei ole palju hullemaks läinud, kuid neid on nii palju ????

Samuti on juba aastaid silme ees virvendanud, tinnitus on olemas ning meeletu alaselja valu -kas need viitavad luupusele ja sellele, et ka peas on juba midagi?

Kunagi tegi neuroloog reuma näitajate kohta vereproovi ja see oli negatiivne, aga see vist ei pruugigi midagi näidata?

Appi… nii suur hirm on sees..

Ja lisaks, kas Tallinnas polegi tasulist reumatoloogi üheski erakliinikus?

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt 03.07 23:04; 04.07 08:21; 04.07 10:21; 04.07 14:19; 01.08 17:41;
To report this post you need to login first.
Postitas:

ise kirjutad, et oled hüpohondrik. mis sa paanitsed ja nutad siis? kõik selge ju.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Ega ma punast löövet oma näos ju ise välja mõtle….

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt 03.07 23:04; 04.07 08:21; 04.07 10:21; 04.07 14:19; 01.08 17:41;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Järjekordne loll. Tõesti väsinud juba sellest.
<arst>

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 04.07 10:53; 04.07 21:36; 11.08 11:22;
To report this post you need to login first.

kuid nüüd täna hommikul avastasin, et kui väga valgea vaadata, siis põsed on punased küll

Ja sa ütled, et ega sa ise näo punetust välja ei mõtle! Mõtled ju küll! Meil kõigil on mingi nurga alt vaadatuna ja mingis valguses küll punetus, küll kahvatus või mõni laik või sinetus. Lõpeta endale haiguste külgemõtlemine ja keskendu mõnele muule teemale.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 04.07 11:38; 04.07 11:38; 04.07 12:21; 14.07 11:56;
To report this post you need to login first.

Ega ma punast löövet oma näos ju ise välja mõtle….

Luba kahelda.
Arst.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 04.07 11:38; 04.07 11:38; 04.07 12:21; 14.07 11:56;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Jeerum küll. Liblikl66ve ei ole ju mingi punased põsed! Kui siis on sul lihtsalt tundlik näonahk või algav kuperoosa (googelda, saad veel nutta). Kuue aasta jooksul võib ka täiesti tervel inimesel olla kõik need asjad ja haigused, ilma et tuleks pähegi hulgiskelroosi diagnoos. Sellistele on guugel tõesti saatanast, saab diagnoosida niiet küll varsti ka vähi omale leiab.
Tuumavastaste antikehade analüüs maksab synlabis 19 (+verevõtutasu).

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 04.07 12:05; 04.07 17:21;
To report this post you need to login first.

Jeerum küll. Liblikl66ve ei ole ju mingi punased põsed! Kui siis on sul lihtsalt tundlik näonahk või algav kuperoosa (googelda, saad veel nutta). Kuue aasta jooksul võib ka täiesti tervel inimesel olla kõik need asjad ja haigused, ilma et tuleks pähegi hulgiskelroosi diagnoos. Sellistele on guugel tõesti saatanast, saab diagnoosida niiet küll varsti ka vähi omale leiab.

Neid “vähihaigeid” on siin ka korduvalt nähtud.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 04.07 11:38; 04.07 11:38; 04.07 12:21; 14.07 11:56;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Selle lööbega on jah nii, et üldiselt arst märkab selle ikka ära. Mul kahtlustati lapsena luupust, kuna oli liigestega probleem ja oli libliklööve näos. Punetus oli ikka pidev, tugev ja konkreetne ja üle ninajuure, polnud tõesti lihtsalt õhetava näo moodi. Aga luupusest see õnneks polnud.
Mul on igasugu imelikke hooge käinud varasest teismeeast saadik (k.a see ülalkirjeldatud), siiani pole midagi tõsist leitud, nii et kui olen nendega elanud juba pea 30 aastat, elan veel teist samapalju vähemalt 🙂
Mul ei ole küll surmahirmu, aga siiamaani kipub vahel hoogude ajal ärevus peale tulema, eriti kui on mõni uus sümptom – kardan, et see ei möödugi, pelgan, et jään abituks ja teistest sõltuma. Aga siiani on pea kõik möödunud. Sagedamate ja tõsisemate probleemide jaoks olen endale hankinud ka abivahendeid – nt spetsiaalseid korkide/kaante avajaid (kui randmed jälle paistes ja valutavad) jms – need aitavad muidugi vastavaid toiminguid sooritada, aga hindamatu on just psühholoogiline mõju, see tunne, et ma saan ise hakkama 🙂 Ja muidugi ennast võimalikult ilusa, tugeva ja tervena hoidmine aitab ka enesehinnangule kaasa ning aitab hoogudega toime tulla. Kuigi jah, iluga võib ka raskusi olla – ma olen viimase kahe aastaga ca 2/3 oma juustest kaotanud, samas tänapäeval on nii vingeid ja loomulikke parukaid saada, et pole selles ka ju midagi hullu 🙂
St katsu oma probleemid võimalikult hästi oma ellu sobitada, ilmselt niisama ja niipea nad sul täielikult ei kao (ja kui kaovad, siis tore ju). Kui leiad mingi võimaliku koleda haiguse, siis nutmise asemel asu parem tegutsema, et oma hirmust üle saada.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt 04.07 00:41; 04.07 13:42; 05.07 15:13; 06.07 15:36; 16.07 12:19; 02.08 19:34;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mina nii ei suuda… mul jääb hirmust kogu maailm seisma ????. Kui nüüd oma elule tagasi mõtlen, siis leian veel palju selle haiguse tunnuseid – üks päev kiigutasin last rõdul magama ja olin intensiivse päikese käes ja päikesepoolne käsi “põletas” pärast 2 päeva, kuigi näha polnud midagi. Sügaval hingamisel on vahel torked rinnus… jne…
Olen maal ega pääse enne augustit ühegi arsti juurde… ma lähen siib metsade vahel lastega suurest hirmust hulluks ????

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt 03.07 23:04; 04.07 08:21; 04.07 10:21; 04.07 14:19; 01.08 17:41;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Sul on kõik ärevushäire sümptomid. Elasin ise ka need kahekümnendates läbi, tegin igasuguseid analüüse ja jooksin mööda arste. See, et analüüsid olid korras, mind ei veennud, arstid on ju lollid ja ei oska õigesti kohast otsida. Nüüd lähenen viiekümnele ja olen ikka veel elus ja terve. Kahju ainult, et nooruse rumalustele raiskasin. Vähemalt olen õppinud igasugustest surinatest ja torgetest mitte välja tegema ja keeldun nende pärast oma elu rikkuma.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mina nii ei suuda… mul jääb hirmust kogu maailm seisma ????. Kui nüüd oma elule tagasi mõtlen, siis leian veel palju selle haiguse tunnuseid – üks päev kiigutasin last rõdul magama ja olin intensiivse päikese käes ja päikesepoolne käsi “põletas” pärast 2 päeva, kuigi näha polnud midagi. Sügaval hingamisel on vahel torked rinnus… jne…
Olen maal ega pääse enne augustit ühegi arsti juurde… ma lähen siib metsade vahel lastega suurest hirmust hulluks ????

vulkaane või lõvisid ei taha karta?

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 04.07 15:17; 17.08 11:49;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Järjekordne loll. Tõesti väsinud juba sellest.
<arst>

Ei, ta ei ole loll, ta on lihtsalt hüpohondrik.

Hüpohondria on ka häire, seda saab diagnoosida ja ravida. Nii et teemaalgatajal soovitan tegeleda tema tõelise haigusega. Ja jah, kirjeldatud sümptomid võivad vabalt tekkida hüpohondriast.

Ühe luupusehaige lugu tean, tema oli sellega juba edukalt üle 10 aasta elanud ja 2 lastki sellega saanud. Oli paremaid ja oli halvemaid päevi tal, aga väga ei kurtnud ja sai eluga hakkama. Tööl käis vist ka. Ei tea, kuidas tal nüüd läheb, pole teda rohkem näinud ega kuulnud, aga pole ka kuskilt läbi jooksnud, et tal halvemaks oleks läinud või ära surnud.
Kui niiväga tahad, mine tee antikehade analüüs ära, aga ega see kauaks ei aita, varsti tuleb uus hirm, kui seda päris probleemi ei ravi.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Tegelikult ongi “normaalsele inimesele” sellise äreviku ja hüpohondriku mõttemaailm sügavalt arusaamatu, kuidas saab mingi pisikese seljavalu (seljavalu on peaaegu pooltel keskealistel inimestel) ja liigesenihestuse ja päikesepõletuse peale omale luupuse külge mõelda, aga temale on see reaalne ja hirm on reaalne, niiet hirmumõtted elada ei lase. Hüpohondria ja ärevus on ka “päris” haigus, mis sest et psühhiaatriline.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 04.07 12:05; 04.07 17:21;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Huvitav, kaua lähedased sellist hullu kannatada jõuavad, kes välja mõeldud hädade pärast mitu tundi oma silmi peast nutavad? Pakun, et mitte eriti kaua.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Arstina lisan ka juurde sellise jubeda tõsiasja, et ka tervetel inimestel võivad ANA-d positiivsed tulla, siis nõrgas tiitris, aga öeldakse, et näe, on positiivne vastus ja ANA veres olemas. Mingit diagnostilist tähtsust nad siis ei oma. Kui teemaalgataja teeb ANA testi oma raha eest ja see osutub nõrgalt positiivseks, siis…sureb hirmu kätte ära ilma mingi luupuseta…

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 04.07 10:53; 04.07 21:36; 11.08 11:22;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Sümptomid ei ole palju hullemaks läinud, kuid neid on nii palju

Need paljud sümptomid on tõenäoliselt sinu enda peas kinni. Enese rahustamiseks uuri mõne teise haiguse sümptomeid ka – olen täitsa kindel, et kõiki oma sümptomeid arvestades võid endal diagnoosida ka näiteks eesnäärmevähi.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Olen juba 6a tundnud erinevaid sümptome ja otsinud neile seletust. Olen ka ärevik ja hüpohondrik.

Varasemalt olen arvanud, et äkki põen hulgiskleroosi, kuid nüüd üks õhtu googeldades jäi silma hoopis uus ja hirmus haigus-luupus.

Minu sümptomid on periooditi, vahelduv valu erinevates liigeastes, seljavalu, põieprobleemid, meeletu higistamine jne. Nüüd lugesin, et luupusega kaasneb näol liblillööve ja olin rõõmus, et sed mul pole, kuid nüüd täna hommikul avastasin, et kui väga valgea vaadata, siis põsed on punased küll ja nüüd õhtul need kuumavad..

Käisin perearstil hiljuti, kes tegi vereproovid, mis kõik korras olid. Samuti olen aastate eest käinud paar korda neuroloogi vastuvõtul, kus mind lihtsalt ärevikuks tembeldati.
Olen nüüd paar tundi endal silmi peast nutnud ja elu tundub läbi olevat… Lkas keegi on midagi sarnast läbi elanud?

Sinu kaebused on igati tõsiseltvõetavad ning viitavad, nii nagu ka siin üks eespool kirjutas- eesnäärmevähile. Põieprobleemid, seljavalud, valud liigestes, see kõik on kaugelearenenud eesnäärmevähi tunnusteks.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 05.07 11:21; 06.07 12:22;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Tegelikult ongi “normaalsele inimesele” sellise äreviku ja hüpohondriku mõttemaailm sügavalt arusaamatu, kuidas saab mingi pisikese seljavalu (seljavalu on peaaegu pooltel keskealistel inimestel) ja liigesenihestuse ja päikesepõletuse peale omale luupuse külge mõelda, aga temale on see reaalne ja hirm on reaalne, niiet hirmumõtted elada ei lase. Hüpohondria ja ärevus on ka “päris” haigus, mis sest et psühhiaatriline.

Hüpohondira kohalt nõus, aga miks sa eeldad, et teemaalgatajal on pisike seljavalu? Ma olen ka mõnikord lihtsalt väsinud, mul ka mõnikord selg lihtsalt valutab, aga see ei ole see ju, mis nende “hoogude” ajal toimub. See ei ole lihtsalt väsimus või pisike seljavalu. Kui kolmekümnendate alguses naine ei saa öösel külgegi keerata ja ärkab suure valuga ja peab paar-kolm korda öö jooksul ringi jalutama, et seljavalu leevendada, ja nii mitte mõni kord, vaid IGA ÖÖ mitme kuu vältel, siis oled kindel, et see on ikka “pisike seljavalu, mida on pea pooltel inimestel”? Selline arstide suhtumine põhjustabki tegelikult ärevust – inimene saab ju aru, et midagi on valesti, aga arst ütleb, et kõik on korras. Ausalt, ma lausa kaalusin elust lahkumist, sest ei kujutanud ette, et peaksin järgmised 40-50 aastat niimoodi päevast-päeva elama. No ja nagu ise ütled, et keskeas läheb pigem hullemaks, eks. Sain sellest august siiski üle ja hakkasin oma elu vastavalt uuele reaalsusele ümber kohandama. Õnneks läks seegi hoog mööda.
Kusjuures ma olen muidu aktiivne inimene, tegelen spordiga, on olnud traumasid, sünnitanud olen, on olnud ka muid haigusi ja opetatsioone ja ei ole kuidagi täheldanud, et oleksin kuidagi eriliselt hellik ja valutundlik. Miks siis ometi ei usuta, kui inimene ütleb, et tal tõesti valus on?
Ma sain lõpuks ka reumatoloogilt diagnoosi, kuid umbes 25 aastat sain oma imelike hädadega arstide jaoks see “järjekordne loll” ilmselt olla.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt 04.07 00:41; 04.07 13:42; 05.07 15:13; 06.07 15:36; 16.07 12:19; 02.08 19:34;
To report this post you need to login first.

Kuna siin paar arsti on sõna võtnud, siis küsiksin puhtalt huvipärast, et mismoodi käib diagnoosi “järjekordne loll” saamine?
Ehk siis, kui noor inimene tuleb kaebustega: liigeste ja seljavalu, higistamine, põieprobleemid ja ärevushäire sinna otsa, kas siis viimane automaatselt nullib ära kõik ülejäänud kaebused ja põhimõtteliselt võib ärevikul välistada selle, et tal tõepoolest ongi midagi tõsist?
Kui lugupeetud arst lajatab diagnoosi “järjekordne loll” pelgalt 2 foorumipostituse peale, teadmata inimese anamneesi, kasutatavaid ravimeid, kas tal on olnud tõsiseid terviseprobleeme minevikus, jne, siis mul on kahju, et selline inimene on õppinud arstiks ja töötab patsientidega.

Ma saan aru, kui kompuuteruuringut tuleb nõudma keegi, kellel eile pea valutas korra ja kes nüüd arvab, et kindlasti on tal ajuvähk, et siinkohal vbl pisut “ootamist ja vaatamist” soovitada. Kuid kui inimesel on pikemat aega olnud kaebused ja ta lihtsalt kordagi süüvimata persse saata, siis küsiks, et mida seal TÜ arstiteaduskonnas siis õpitakse?

Kuid kes võtab vastutuse, kui tulebki välja, et luupuse diagnoos oli õige ja arst lihtsalt ignoreeris? Mitte keegi.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 06.07 11:54; 06.07 12:23;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mina ei ole arst, aga ma olen terve elu pidanud elama koos hüpohondrikuga. Diagnoos “järjekordne loll” saadakse nii, et hüpohondrik käib erinevate arstide juures, läbib uuringud ja teeb analüüsid, aga tulemused on õnneks negatiivsed. See muidugi ei sega hüpohondrikut endal uusi sümptomeid ja toredaid haigusi avastamast. Samas ei anna hüpohondria kaitset tõsiste haiguste eest, näiteks minu lähedane sai rutiinse kontrolli käigus ootamatult vähidiagnoosi, aga sellele ei eelnenud mingeid libasümptomeid. Õnneks oli tema vähk lihtsa operatsiooniga ravitav.
http://www.inimene.ee/haigused-ja-seisundid/list/haigused-ja-seisundid/hupohondria-429
Teemaalgatajat pole keegi “persse saatnud”, perearst tegi vajalikud analüüsid, saatis lausa mitu korda neuroloogi juurde. Kui kaebused jätkuvad tuleb tal uuesti minna perearsti juurde, aga kas ta on perearsti suunamisel nõus psühhiaatri juurde minema, see on hoopis teine teema.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 05.07 11:21; 06.07 12:22;
To report this post you need to login first.

Kuna siin paar arsti on sõna võtnud, siis küsiksin puhtalt huvipärast, et mismoodi käib diagnoosi “järjekordne loll” saamine?
Ehk siis, kui noor inimene tuleb kaebustega: liigeste ja seljavalu, higistamine, põieprobleemid ja ärevushäire sinna otsa, kas siis viimane automaatselt nullib ära kõik ülejäänud kaebused ja põhimõtteliselt võib ärevikul välistada selle, et tal tõepoolest ongi midagi tõsist?
Kui lugupeetud arst lajatab diagnoosi “järjekordne loll” pelgalt 2 foorumipostituse peale, teadmata inimese anamneesi, kasutatavaid ravimeid, kas tal on olnud tõsiseid terviseprobleeme minevikus, jne, siis mul on kahju, et selline inimene on õppinud arstiks ja töötab patsientidega.

Ma saan aru, kui kompuuteruuringut tuleb nõudma keegi, kellel eile pea valutas korra ja kes nüüd arvab, et kindlasti on tal ajuvähk, et siinkohal vbl pisut “ootamist ja vaatamist” soovitada. Kuid kui inimesel on pikemat aega olnud kaebused ja ta lihtsalt kordagi süüvimata persse saata, siis küsiks, et mida seal TÜ arstiteaduskonnas siis õpitakse?

Kuid kes võtab vastutuse, kui tulebki välja, et luupuse diagnoos oli õige ja arst lihtsalt ignoreeris? Mitte keegi.

Tore arst, lao muidugi miinuseid. Sest sa ei oska mitte midagi enda ebaprofessionaalsuse kaitseks öelda, eks?

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 06.07 11:54; 06.07 12:23;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mina ei ole arst, aga ma olen terve elu pidanud elama koos hüpohondrikuga. Diagnoos “järjekordne loll” saadakse nii, et hüpohondrik käib erinevate arstide juures, läbib uuringud ja teeb analüüsid, aga tulemused on õnneks negatiivsed. See muidugi ei sega hüpohondrikut endal uusi sümptomeid ja toredaid haigusi avastamast. Samas ei anna hüpohondria kaitset tõsiste haiguste eest, näiteks minu lähedane sai rutiinse kontrolli käigus ootamatult vähidiagnoosi, aga sellele ei eelnenud mingeid libasümptomeid. Õnneks oli tema vähk lihtsa operatsiooniga ravitav.
http://www.inimene.ee/haigused&#8230;..ondria-429
Teemaalgatajat pole keegi “persse saatnud”, perearst tegi vajalikud analüüsid, saatis lausa mitu korda neuroloogi juurde. Kui kaebused jätkuvad tuleb tal uuesti minna perearsti juurde, aga kas ta on perearsti suunamisel nõus psühhiaatri juurde minema, see on hoopis teine teema.

Jälle imelikud eeldused. Kas perearstid diagnoosivad praegu hüpohondriat? Minu meelest ei tohiks selliseid diagnoose siiski kergekäeliselt ilma psühhiaatri hinnanguta panna.
Ma oli vahepeal mitu aastat ka psühhiaatri klient. Kõige imelikum on see, et ükski psühhiaater ei ole minu puhul isegi mitte oletanud hüpohondriat ega ärevushäiret, sain diagnoosiks depressiooni ja kui erinevad ravimid mõjuda ei tahtnud, siis vahepeal isegi oletati, et äkki maniakaal-depressiivne, kuna haigus käis ju hooti. Ma väga lootsin psühhiaatrilt abi saada, ausalt, mul ükskõik, kes või mis aitaks. Psühholoogidelt olen palju tuge ja abi saanud, aga seda enam on saanud ka selgemaks, et depressioon kipub kaasnema siiski haigushoogudega, mitte vastupidi.
Mind mu paistes liigeste ja seljavaludega saatis perearst ainult neuroloogi juurde. Oma mõistuse ja rahaga käisin tasulisel ortopeedil, lootes sealt abi saada. Miks mitte keegi nendest ei osanud mind reumatoloogile suunata, seda ma ei tea (kuna reumafaktor oli peaaegu normis?), tundub, et mul on ikkagi mingi märk küljes, et tehakse jah üks-kaks analüüsi, aga kui kohe maha surema ei hakka (ja ma mitte ei kavatsegi), siis tegelikult tõsiselt ei võeta. Ma ei usu, et on kedagi, kellele on tehtud KÕIK analüüsid (neid analüüse, mille alusel ma lõpuks diagnoosi sain, perearst mulle küll ei teinud), ja nagu siingi mainitud, ei pruugi needki ju alati haigust täielikult välistada. Perearst võib mind 100 korda ka neuroloogile suunata, kes tõdeb, et midagi neuroloogilist mul häda ei ole (ja ma usun, et tal on õigus), kas see tähendab siis, et mul ei ole üldse midagi viga, lihtsalt simulant? Kui väline hinnang ja see, mida inimene ise tunneb, nii sügavalt lahku lähevad, siis pole ime, et inimesel psüühilised probleemid tekkida võivad.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt 04.07 00:41; 04.07 13:42; 05.07 15:13; 06.07 15:36; 16.07 12:19; 02.08 19:34;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Minul on kaks tuttavat, noort inimest, keda peeti ka simulandiks, kui nad arstilt saadud vastusega – teie vereproov on korras ja teil pole häda midagi, ei leppinud, ja soovisid edasisi uuringuid lasta teha. Kui inimesel on reaalsed sümptomid, siis tõesti, mõnikord võib selle taga olla ärevushäire ja depressioon. Aga mõnikord võib olla ka midagi tõsisemat.
Minu mõlemad tuttavad said SM diagnoosi. Noored, pealtnäha terved inimesed.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.

Kuid kes võtab vastutuse, kui tulebki välja, et luupuse diagnoos oli õige ja arst lihtsalt ignoreeris? Mitte keegi.

Vastutuse võtab emake loodus. Arst võib ka õigel ajal õige diagnoosi panna, aga inimene ikka sureb.

Mingeid garantiisid meditsiinis ei esine.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 04.07 11:38; 04.07 11:38; 04.07 12:21; 14.07 11:56;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Kuid kes võtab vastutuse, kui tulebki välja, et luupuse diagnoos oli õige ja arst lihtsalt ignoreeris? Mitte keegi.

Vastutuse võtab emake loodus. Arst võib ka õigel ajal õige diagnoosi panna, aga inimene ikka sureb.

Mingeid garantiisid meditsiinis ei esine.

Sinu meelest on siis täiesti normaalne suhtumine patsienti ja tema valusse selline: http://tervis.postimees.ee/3577909/omaste-poordumine-miks-hukkus-haiglasse-poordunud-noor-naine-koos-sundimata-lapsega
Ah, nagunii midagi poleks teha saanud ja emake loodus otsustab.
Ütleks, et küll arsti töö on ikka hea, mina tööl pean küll oma hooletusest ja tähelepanematusest tingitud vigade eest vastutama.
Mul on endal olnud sisemine verejooks kõhuõõnes. Enamasti inimestele halba ei soovi, aga sellele Pelgulinna personalile, kes selle naisega tegeles, soovin küll verejooksu põrnast, vaatame, kas siis arvavad veel, et see on “tavaline” närvivalu.
Sellega võrreldes on muidugi aastaid hilinenud luupuse või SM vm selline diagnoos tühiasi!

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt 04.07 00:41; 04.07 13:42; 05.07 15:13; 06.07 15:36; 16.07 12:19; 02.08 19:34;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Olen teemaalgataja…

Käisingi ja tegin synlabis vereproovi ja nüüd on hull hirm, et mis sealt siis tuleb. Nagu keegi eesmpool mainis, siis tõenäoliselt muretsen end surnuks vähimagi positiivse ANA juures. Päris mitu päeva peab veel vastuseid ootama ja nii õudne on olla… sümptomid lähevad ka järjest hullemaks.

Ja lisaks see, et huvitaval kombel ei ole tallinna üheski erakliinikus reumatoloogi – kuidas see võimalik on?

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt 03.07 23:04; 04.07 08:21; 04.07 10:21; 04.07 14:19; 01.08 17:41;
To report this post you need to login first.

Muide, mitte miski ei välista, et ka hüpohondrikul võib tegelikult mõni tõsine haigus olla. Aga kui inimene käib pidevalt oma hirmude ja hädadega perearsti vahet ja juba kord hüpohondriku sildi külge on saanud, võib vabalt juhtuda, et pärishaigus jääb diagnoosimata. Teate küll seda lugu karjapoisist, kes mitu korda hundi kohta valetas ja külarahvast nalja pärast appi hüüdis …

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 33 )


Esileht Ilu ja tervis Hirm luupuse ees…

See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.