Avaleht Ajaviite- ja muud jutud Inimene ja vanus

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 41 )

Teema: Inimene ja vanus

Postitas:
Kägu

Tabasin ennast täna huvitavalt tähelepanekult: inimene samastab ennast 10 aastat noorema inimesega ja solvub, kui teda samastatakse 10 aastat vanemaga. Näiteks: 50 aastane inimene ütleb, et “meie ajal”…kui suhtleb 40-aastasega, kuid solvub, kui 60 aastane ütleb, et “meie ajal” ja räägib 50 aastasega. Sama kindlasti kõikide +/- 10 vanustega. Samas kui 50 aastasele on meeldiv ennast samastada 40 aastasega, siis 40 aastane samastaks ennast pigem 30 aastasega kui viiekümnesega jne. Kas on nii? Kas inimene näeb ennast nooremana oma tegelikust vanusest?

Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
(10) (26)


Postitas:
Kägu

Küllap vist nii on jah. Ma olen 45. 35-aastastega jututeemasid jätkub, 55-tega ei oska nagu millestki väga rääkida, võõristan. Ja siin Perekooliski küll ja küll teemasid, kus naised ennast 10 aastat nooremaks peavad. Aga mitu teile meenub, kes ennast vanemaks peab?

(9) (13)


Postitas:
Kägu

Küllap vist nii on jah. Ma olen 45. 35-aastastega jututeemasid jätkub, 55-tega ei oska nagu millestki väga rääkida, võõristan. Ja siin Perekooliski küll ja küll teemasid, kus naised ennast 10 aastat nooremaks peavad. Aga mitu teile meenub, kes ennast vanemaks peab?

Aga mida mõtleb kolmekümne viiene? Näit 35 läheks ööklubisse, 45 ju ei (või siis igatahes mitte sinna, kuhu 35). Või ma eksin?

Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
(1) (16)


Postitas:
Kägu

mina ei solvu millegi sellise peale, aga vanusest rääkides, siis ma pean pingsalt mõtlema küll, kui vana ma olen, kui kuskil vaja läheb, sest minu arust jäi see ajaarvamine, kus hopsti teadsid oma vanust, u 18 a-selt seisma. Tunne on kuidagi noorem küll ja kui iseendale oma vanust välja ütlen mõttes, siis ei suuda ära imestada, et see number juba nii suur on.

(40) (0)


Postitas:
Kägu

Mina suhtlen küll mõlema grupiga. Olen 44 ja hea sõbranna 55, väga nooruslik daam. Teine sõbranna on 35, jälle ei tunne mingit vahet. Ikka inimesest sõltub kõik.

Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
(35) (1)


Postitas:
Kägu

Hm, meie viskame küll nalja, et “meie vanuses” nii endavanuste kui endast 10-15 aastat vanemate inimestega koos.

(8) (0)


Postitas:
Kägu

Ja siin Perekooliski küll ja küll teemasid, kus naised ennast 10 aastat nooremaks peavad. Aga mitu teile meenub, kes ennast vanemaks peab?

Aga miks peab ennast üldse kuhugu valesse suunda “pidama”? Miks ei võiks aduda ja endale/ teistele selgeks teha, et kui olen x aastat vana, siis olengi? Keda sa petad, kui sealt -10 maha arvutad (vahet pole, kas mõttes iseendale või kõva häälega teiste jaoks)?

Minu jaoks võltsviisakus (vanuse vähendamine) on sama tülgastav, kui need, kes nimme sulle vähem pakuvad. Et nagu mida? Keegi võtab nõuks minu elatud aastad, minu kogetud kogemused, minu mälestused, saavutused jne. maha lahutada, sest viisakas (kes selle reegli tegi?) teist nooremaks pidada? WTF? Kui ma olen nt. 45-aastane, siis oleks ülim tobedus nimme 25 pakkuda: pimegi näeb, et see pole loogiline. Aga vot eegi kuskil on hakanud arvama, et see peaks vestluspartnerile tohutut rõõmu valmistama 😮

Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
(8) (9)


Postitas:
Kägu

Arutluse mõte oli, et kas 50 aastane tunneb ennast häirituna, kui 60 aastane ütleb talle, et “meie ajal” oli….või et kas 40 aastane tunneb ennast häirituna, kui sama ütleb 50 aastane, aga 4o aastane ise ütleb samuti 30 aastasele.

Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
(2) (10)


Postitas:
Kägu

Arutluse mõte oli, et kas 50 aastane tunneb ennast häirituna, kui 60 aastane ütleb talle, et “meie ajal” oli….või et kas 40 aastane tunneb ennast häirituna, kui sama ütleb 50 aastane, aga 4o aastane ise ütleb samuti 30 aastasele.

Ei tunne, väljaimetud teema. Ei ole vaja lahterdada kogu aeg. Ja normaalne inimene ei ütlegi midagi sellist.

Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
(18) (4)


Postitas:
Kägu

Ja siin Perekooliski küll ja küll teemasid, kus naised ennast 10 aastat nooremaks peavad. Aga mitu teile meenub, kes ennast vanemaks peab?

Mina näiteks näengi enda vanusest (või siis, noh, enamusest sama vanadest) noorem välja. Seda kinnitavad mulle pidevalt nii minust nooremad kui vanemad, nii mehed kui naised, kui vanus jutuks tuleb, miks ma seda siis arvama ei peaks? Näen seda ka ise nt piltidelt, kus olen kõrvuti endavanuste või ka 5-7 aastat noorematega (nii ebaadekvaatne ma ei ole). Head geenid ja väga hea sportlik vorm.
Suhtlemise osas saan sama hästi läbi nii 15 aastat nooremate kui vanematega ja ei solvu, kui keegi “meie ajast” räägib.

Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
(7) (16)


Postitas:
Kägu

Saan paari aasta pärast 40 ja mul on mõned 30-aastased sõbrannad. Naljakas jah, pean ennast umbes nendevanuseks, ilma igasuguse naljata. Kord, kui taas meievanustele vihjasin ühe sellise sõbranna juuresolekul, siis tuletas ta naljaga pooleks, et meil on ikka mõningane vanusevahe.

Samas on mul ka sõbranna, kes on 45, õigupoolest on ta ühine sõbranna selle 30-aastasega. Ja kui koos oleme, siis ei tule küll vanusevahe kuskiltotsast välja. Sõltub ikka sellest, kuidas inimene käitub. Võibolla mõne 60-aastasega sõbrannatama ei hakka veel, aga 10-aastane vanusevahe praeguses vanuses on küll köki-möki.

(11) (0)


Postitas:
Kägu

Saan paari aasta pärast 40 ja mul on mõned 30-aastased sõbrannad. Naljakas jah, pean ennast umbes nendevanuseks, ilma igasuguse naljata. Kord, kui taas meievanustele vihjasin ühe sellise sõbranna juuresolekul, siis tuletas ta naljaga pooleks, et meil on ikka mõningane vanusevahe.

Samas on mul ka sõbranna, kes on 45, õigupoolest on ta ühine sõbranna selle 30-aastasega. Ja kui koos oleme, siis ei tule küll vanusevahe kuskiltotsast välja. Sõltub ikka sellest, kuidas inimene käitub. Võibolla mõne 60-aastasega sõbrannatama ei hakka veel, aga 10-aastane vanusevahe praeguses vanuses on küll köki-möki.

Aga ikka -10 suunas 🙂

Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
(4) (3)


Postitas:
Kägu

Ma vaatan seda Suletud uste taga ja seal on enamasti 40-aastased inimesed, kes näevad välja keskealised ja neil ka keskealiste probleemid. Mul kodus 2 väikelast alla 3-aastased ja olen 41, kuidagi ei tunne end keskealisena. Ööklubis pole tõesti ammu käinud, aga polnud ka varem suur klubitaja. Paks ja kortsus pole, aga kindlasti ma nüüd 20 ka enam välja ei näe. Loeb see, milline elustiil ja harjumused sul on. Kui suhtled endast vanemate üksikute sõbrannadega ja räägid ainult haigustest, siis muidugi hakkad ka end vanana tundma. Kui tegeled oma väikeste lastega, siis tunned end pigem noore emana.

Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
(4) (3)


Postitas:
Kägu

Olin ükskord 24a ja 20a noormees ütles et ma olevat kohe vanem põlvkond..irw

Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
(13) (0)


Postitas:
Kägu

Noh, toon natuke teist värvi sisse, kui tohib. Mina olen selline eksemplar, kes on eluaeg ennast eakaaslastest vanemana tundnud. Välimus ei mängi siin rolli, ma räägin vaimsest poolest. Ma ei suuda absoluutselt mõista neid, kes eputavad sellega, et ta tunneb ennast jube noorena. Ainult üks 25.aastane noor inimene siin on suutnud tunnistada, et on ikkagi 10 aastat vanem ja targem kui 15-aastane. Seega minu meelest on sama noor inimene siin vaimselt vanem ja targem kõigist neist 40-aastastest, kes ei suuda leppida, et neil on kolba alla rohkem kogunenud kui noorematel. Just nagu aastatega lisanduv kogemus, tarkus ja tasakaal oleks mingi häbiasi? Seda ma ei mõista. SEda enam, et neid häbenejaid näib olevat rõhuv enamus. Oleks üks lapsemeelne, siis ma sõna ei võtaks. Aga trend?

Lugupeetud neljakümnesed, mismoodi teie mõtlete nagu kolmekümnesed? Kas te pole siis kümne aastaga grammigi arenenud? Aga kui peate silmas nooremate lõbustusi – no siis on asi lausa topelt vilets. Lõbustused pole ju elu, vaid eelistused näitavad ainult vaimset arengutaset. Olla uhke peatunud arengu üle?
Ei, ma ei mõista.

(24) (3)


Postitas:
Kägu

Noh, toon natuke teist värvi sisse, kui tohib. Mina olen selline eksemplar, kes on eluaeg ennast eakaaslastest vanemana tundnud. Välimus ei mängi siin rolli, ma räägin vaimsest poolest. Ma ei suuda absoluutselt mõista neid, kes eputavad sellega, et ta tunneb ennast jube noorena. Ainult üks 25.aastane noor inimene siin on suutnud tunnistada, et on ikkagi 10 aastat vanem ja targem kui 15-aastane. Seega minu meelest on sama noor inimene siin vaimselt vanem ja targem kõigist neist 40-aastastest, kes ei suuda leppida, et neil on kolba alla rohkem kogunenud kui noorematel. Just nagu aastatega lisanduv kogemus, tarkus ja tasakaal oleks mingi häbiasi? Seda ma ei mõista. SEda enam, et neid häbenejaid näib olevat rõhuv enamus. Oleks üks lapsemeelne, siis ma sõna ei võtaks. Aga trend?

Lugupeetud neljakümnesed, mismoodi teie mõtlete nagu kolmekümnesed? Kas te pole siis kümne aastaga grammigi arenenud? Aga kui peate silmas nooremate lõbustusi – no siis on asi lausa topelt vilets. Lõbustused pole ju elu, vaid eelistused näitavad ainult vaimset arengutaset. Olla uhke peatunud arengu üle?
Ei, ma ei mõista.

Sama siin. Olen 46 ja seda uhkusega. Välja näen ka nagu 46. Milleks on hea ja uhke olla arengupeetusega? Mina ka sellest aru ei saa.

(12) (0)


Postitas:
Kägu

Ei tea. Ega ikka 50+ vanusena väga ei arva, et oled sama vinge kui 40ndatest. 40ndates oli mul veel hulgi meeste hulgas lööki, mida nüüd enam pole ja see on ikka väga masendav.
See mind küll ei häiri, kui 60ne peab mind oma põlvkonda kuuluvaks, ma pean ise ka end samasse põlvkonda kuuluvaks nagu tegelikult 40stki – ka tänased 40sed teavad, milline oli elu nõuka ajal.

(6) (1)


Postitas:
Kägu

No näed! Siin viimased postitajad on käega löönud eelpostitanute eneseimetluse ja vastassoo tarbeks ülestuunijate seltskonnale. Kui ausad nad oma väidetes on-jäägu nende eneste südametunnistusele. Mina olen kuulnud, et kui üks kogenud dändi sosistab 70-aastasele naisele meelitusi kõrva, siis avanevad ka sellise elukogenud naisterahva pangaarved(mida saab tühjaks teha). Iga keskeas või üle selle naine, kes peab ennast eriintelligentsuse tõttu meelituste suhtes immuunne olevat ei ole oma elatud elu jooksul veel tundma õppinud ennast, rääkimata teistest

(2) (2)


Postitas:
Kägu

Ma olen seal 45-pluss grupis ja ma väljendan end väga häälekalt, kui keegi üritab mu elukogemust röövida. Oma vanust ütlen ausalt, sest häbeneda pole mul midagi ja meeste seas muideks on lööki ka, aga – ma ütlen neile alati otse ja kohe, kui vana ma olen. Hall juustes peaks küll enda eest rääkima, aga inimesed on igasuguse võltsiga nii harjunud, et peavad seda triipudeks??? Klubides käin ka, aga ainult oma seltskonna või kaaslasega – joogiste 20-aastastega ma lihtsalt pidepunkti ei tahagi otsida. “Minu aega” jäävad sarnase elukogemusega inimesed, need, kes mäletavad, kui telekanali vahetamiseks püsti pidi tõusma ja kellelgi mobiile polnud ja pooltel üldse telefonigi. Ja 70-aastane sõbranna on mul ka.

(5) (2)


Postitas:
Kägu

no ma ei tea,ilmselt sõltub inimesest ja vanusest.

ma olen 34 ja nt 24-aastaseid vaatan küll nagu tittesid 😀 Pean end neist ikka oluliselt vanemaks – no kasvõi kui jutuks tulevad kunagised lastesaated, siis nemad juba vaatasid välismaa multikaid ja ei tea mingitest karuaabitsatest, kõige suurematest sõpradest jne mitte midagi. Isegi Otto-Triinu ei tea nad 😀 Ja isegi 5 aastat noroematega tunnen tihti just nö lapsepõlveteemadel rääkides, et ikka väga suured käärid on – ilmselt kuna suur osa minu varasemast lapsepõlvest on nõukogude ajal ja eesti aja alguses, 5 aastat noorematel juba aga täielikutl eesti aeg, sat-tv, mtv jmt.

Toon ühe näite paariaasta tagusest vestlusest. Ütleme, et mina olin siis 30 ja see neiu sisi umb 20-21. Jutuks oli siis muusika ja mingid konkreetsed artistid ja siis ma ütlesin,e t ma ei tea neist midagi, kuulan muusikat üksnes autosõidu ajal ja seda, mis raadiost tuleb (ei hakanud veel lisama, et peamiselt Retro fm 😀 ). Igaljuhul sõnaotseses mõttes hakkas neiuke naerma, et “issand jumal, kes see tänapäeval sisi raadiot kuulab!” 😀 Sellest, kuidas 20ndates tüdrukud tänapäeval enne trenni endale soenguid teevad, ma ei hakka rääkimagi. Imeline põlvkond on peale kasvanud 😀

Minust 10 aastat vanemad ka ikka kipuvad just “vanadest aegadest” rääkides minusse kui nooremasse suhtuma ja eks ta nii ongi, ikka väga erinevad kogemused on, eriti just arvestades kogu seda nõukogudeaja värki, et mina olen nö üleminekuaja laps

(2) (0)


Postitas:
Kägu

Olen 46 ja seda uhkusega. Välja näen ka nagu 46

Kõik inimesed arvavad, et nad näevad oma vanusele vastavad välja, nii see, kes on 36-aastaselt kortsus kui see, kes seda 46-aastaselt ei ole. Lihtsalt ettekujutus sellest, milline selles vanuses välja näha võiks, on erinev ja põhineb reeglina inimesel endal. Mingit ametlikku standardit, millest lähtuda, ju pole.

Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
(5) (0)


Postitas:
Kägu

Vanusest on üldse mingi mõttetult suur number tehtud. On seal siis tegelt nii suur vahe, kas inimene on 25, 35, 45, 55, 65, 75, 85? Rumalaid ja eluvõõraid inimesi on igas vanuses. Mille jaoks vanus üldse oluline olema peaks või sellest rääkima peaks, ma ei tea. No mis vahet seal on, kes mis multikaid lapsepõlves vaadanud on? Ps, mu lapsed on 7 ja 5 ning vaatavad ka karu aabitsat.

(4) (0)


Postitas:
Kägu

no ma ei tea,ilmselt sõltub inimesest ja vanusest.

ma olen 34 ja nt 24-aastaseid vaatan küll nagu tittesid Pean end neist ikka oluliselt vanemaks – no kasvõi kui jutuks tulevad kunagised lastesaated, siis nemad juba vaatasid välismaa multikaid ja ei tea mingitest karuaabitsatest, kõige suurematest sõpradest jne mitte midagi. Isegi Otto-Triinu ei tea nad Ja isegi 5 aastat noroematega tunnen tihti just nö lapsepõlveteemadel rääkides, et ikka väga suured käärid on – ilmselt kuna suur osa minu varasemast lapsepõlvest on nõukogude ajal ja eesti aja alguses, 5 aastat noorematel juba aga täielikutl eesti aeg, sat-tv, mtv jmt.

Toon ühe näite paariaasta tagusest vestlusest. Ütleme, et mina olin siis 30 ja see neiu sisi umb 20-21. Jutuks oli siis muusika ja mingid konkreetsed artistid ja siis ma ütlesin,e t ma ei tea neist midagi, kuulan muusikat üksnes autosõidu ajal ja seda, mis raadiost tuleb (ei hakanud veel lisama, et peamiselt Retro fm ). Igaljuhul sõnaotseses mõttes hakkas neiuke naerma, et “issand jumal, kes see tänapäeval sisi raadiot kuulab!” Sellest, kuidas 20ndates tüdrukud tänapäeval enne trenni endale soenguid teevad, ma ei hakka rääkimagi. Imeline põlvkond on peale kasvanud

Minust 10 aastat vanemad ka ikka kipuvad just “vanadest aegadest” rääkides minusse kui nooremasse suhtuma ja eks ta nii ongi, ikka väga erinevad kogemused on, eriti just arvestades kogu seda nõukogudeaja värki, et mina olen nö üleminekuaja laps

Jah, enne trenni teevad soengu ja meigi ja firmakad selga, siis lähevad trenni, ajavad tagumiku punni ja teevad peegli ees foto ja panevad selle instasse ja siis lähevad koju. Ah jaa, veel on näpus mingi popp energiajook.

Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
(8) (1)


Postitas:
Kägu

Küllap vist nii on jah. Ma olen 45. 35-aastastega jututeemasid jätkub, 55-tega ei oska nagu millestki väga rääkida, võõristan. Ja siin Perekooliski küll ja küll teemasid, kus naised ennast 10 aastat nooremaks peavad. Aga mitu teile meenub, kes ennast vanemaks peab?

Nii naljakas. Aga kas sa ei pea tõenäoliseks, et see 35 aastane, kellega sulle väga meeldib juttu ajada, võõristab sind kui 10a vanemat inimest täpselt samamoodi nagu sina võõristad endast 10a vanemat inimest. 😀 Kas sa arvad, et sinu enda teooria ei kehti sulle?

(6) (3)


Postitas:
Kägu

Aga kas sa ei pea tõenäoliseks, et see 35 aastane, kellega sulle väga meeldib juttu ajada, võõristab sind kui 10a vanemat inimest täpselt samamoodi nagu sina võõristad endast 10a vanemat inimest. Kas sa arvad, et sinu enda teooria ei kehti sulle?

Inimesed on erinevad. Mõni on sünnist saati mutt, teine on eluaegne iginoor.

Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
(8) (1)


Postitas:
Kägu

Mina olen 32 ja tunnen, et 22 aastased on ikka täiesti lapsed. Kui olin 25 siis sobisin hästi nii nendega, kes 20 kui ka 30. Viimaste aastatega tunnen aga, et suur vahe on sisse tulnud eriti just endast noorematega. Ma õpetan ülikoolis ja mu õpilased on minust enamasti 10 aastat nooremad. Ei tule küll pähe, et nendega kuskile peole näiteks tahaks minna. Teine asi on see ka, et kuna ma olen nende jaoks õppejõud siis nad ka näevad mind vanemana ja keegi otseselt sõbrustama ei kipu. Viimastel aastatel on üldse suuremad muutused elus toimunud kuna abiellusin ja kolisime uude koju. Tekkinud on pereelu koos lemmikloomadega majapidamisega. Majanduslik olukord on ka paranenud. Sõbrad on enamjaolt minuvanused või siis mõned aastad vanemad.

Imelikul kombel pole ma kunagi väga pahaks pannud kui keegi minust vanem on tulnud rääkima, et mis “meie ajal” toimus. Olen seda pigem komplimendina võtnud, et mind intellektilt vanemaks peetakse. Välimusel pole mul midagi viga, omaarust mutilik ei ole, peaks just nii 32 olema. Teine asi on see ka, et olen lapsena palju aega vanade inimeste seltskonnas veetnud ja seetõttu ei pelga neid. Kõige ebamugavamalt tunnen end teismelistega suheldes, sest ei saa neist aru eriti.

(5) (0)


Postitas:
Kägu

Minu tähelepanek.
Kui ma olin noorem, alla 30nene, siis meeldis mulle vanemate inimeste seltskond, töötasin ka kollektiivis, kus keskmine vanus võis olla 40 ja mulle see sobis, tohutult andekad inimesed, elu- ja akadeemiliste tarkustega.
Nüüd olles ise 40aastane, tunnen et nooremad inimesed kuidagi äratavad mind rohkem ellu ja panevad enda eest hoolitsema, üldse mõjuvad oma elurõõmu ja -jõuga positiivselt.

(9) (0)


Postitas:
Kägu

Minu tähelepanek

Inimesed, kes saavad 40+ vanuses beebisid, esindavad seisukohta, et nad on tavalised noored vanemad, mingit juttugi ei ole, et nad ehk näevad ca 50-sena lasteaialaste vanematena pisut vanad välja. Täielik eitusfaas.

Ometigi olles ise 30-ndates lapsevanemana lasteaia jõulupeol või ca 40-ndats koolis lastevanemate koosolekul näeme me neid endast 10-15 aastat vaneaid lapsevanemaid ikkagi tuntavalt vanematena. Aga ise nad arvavad, et on sama vanad kui teised (10-15 aastat nooremad) lapsevanemad. See on kummaline jah.

Inimene ise reeglina arvab, et ta on noor ja näeb noor välja jne. Aga võta noore inimese silmad ja vaata ennast – näed ennast hoopis teisiti.

(10) (7)


Postitas:
Kägu

Endast mõnevõrra vanemate inimestega rääkides ei saa ma “meie ajal” vms väljendeid kasutada sel lihtsal põhjusel, et kui nende lapsepõlv algas ja kulges 10+ varasemal perioodil, kui mul, siis mul ju tegelikult puudub see kümme aastat kogemust, mis temal oli.
Noorematega rääkides ma tean umbkaudu, milline nende lapsepõlv, vms võis olla, isegi kui ma ise olin siis juba täiskasvanu, kui nemad lapsed olid.

Küsimus on reaalse kogemuse rakendamises.

(2) (0)


Postitas:
Kägu

Mina ütlen isiklike kogemuste baasilt, et tänapäeval justkui on vanuselised piirid hägusemad kui mõnikümmend aastat tagasi. Kui 20-aastasena oli mul kaks 30-aastast sõbrannat, siis oli see pigem erand. Nüüd, olles ise 45+, on mul üks sõbranna 10 aastat noorem ja teine 7 aastat vanem – ja see on justkui igapäevasem… Inimesed vahetavad töökohti ja see tähendab, et uus töötaja võib olla nii 25- kui 55-aastane, elukestev õpe on sama normaalne kui hiljem sünnitamine jne. Erinevas vanuses inimesed puutuvad palju tihedamalt kokku ja see on hea – erinevus rikastab:)

(9) (0)


Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 41 )

Avaleht Ajaviite- ja muud jutud Inimene ja vanus