Teema: Isa ei suhtle lapsega

Kägu kirjutas:

Taoline kokkulepe vastab vägagi seadustele ehk kui lepitakse omavahel kokku, et üks garanteerib elatise arvelt teisele tasuta viljastamise, ei ole see kuskilt otsast seadusega vastuolus. Seda, kui palju naine oleks pidanud kunstliku viljastamise tegemiseks maksma, on üsna lihtne välja arvutada. Kui pooled rikuksid sellise kokkuleppega seadust, saaksid mõlemad karistada, sest seaduse rikkumine on karistatav.

Siin riigis mitte.
Pooled võivad selle kokkuleppe teha ja sellest kinni pidada. Aga kui naine meelt muudab, siis ta elatise lapsele ka kätte saab. Elatis on lapsele, mitte naisele. Punkt.

Kägu kirjutas:

Kägu kirjutas:

Kägu kirjutas:

Taoline kokkulepe vastab vägagi seadustele ehk kui lepitakse omavahel kokku, et üks garanteerib elatise arvelt teisele tasuta viljastamise, ei ole see kuskilt otsast seadusega vastuolus. Seda, kui palju naine oleks pidanud kunstliku viljastamise tegemiseks maksma, on üsna lihtne välja arvutada. Kui pooled rikuksid sellise kokkuleppega seadust, saaksid mõlemad karistada, sest seaduse rikkumine on karistatav.

Siin riigis mitte.
Pooled võivad selle kokkuleppe teha ja sellest kinni pidada. Aga kui naine meelt muudab, siis ta elatise lapsele ka kätte saab. Elatis on lapsele, mitte naisele. Punkt.

Ei tea, kuidas, kui isa ütleb, et ta ei maksa ja kõik. Meil poleks ühtki nn ametlikku elatisvõlglast, kui naised nii lihtsalt elatise kätte saaks. Ometi räägib reaalsus, et neid on tuhandeid.
Laps elab mõnda aega rahulikult rahast, mille ema kunstliku viljastamise vältimisega kokku hoidis. Elatismiinimum on umbes 250 kuus, kunstlik viljastamine läheb tavaliselt üle 10 tuhande ja siis ka ei pruugi õnnestuda. Arvuta edasi ise, kui lahked sellised spermadoonorid tegelikult on.

Noh kui mees nii jubedalt tahab elatisevõlglaseks saada, lasku käia. Ega lollile ju kätt ette ei pane.

Minu abikaasa, kui me lahku läheksime, siis ilmselt uuele naisele ei räägiks ka kohe tagamaid, kuidas ja miks. Lapsega suhelda ei saa, sest ema konkreetselt ei võimalda. Vägisi isa last kaasa võtta ka ei taha. Seega see vist natukene oleneb tagamaadest. Kui kuuled ainult mehe tagamaid, siis suhtuksin ettevaatlikult. Kui juba enda silmaga ja kõrvaga näen ja suudan ise sellest järeldusi teha, siis on teine lugu.
Minu näitel ei pea mees midagi valesti tegema selleks, et kott pähe tõmmataks. Mõni eks elab kättemaksu nimel. Mina oma sinisilmsuses ei uskunud, et selliseid inimesi on olemas. Et küllap on põhjus kahepoolne jne jne. Mkmm….mõni inimene on manipulaator ja nii räige egoist, et kui sa ise sinna tasemeni ei küündi, siis ei suuda seda ka ette kujutada….sest ilmselt su tutvusringkonnas on sellised inimesed juba eos kõik elimineeritud.
Mehed kahjuks mingil eluetapil vb on langenud võrku…ilus naine ja manipulaator suudab end väga atraktiivseks teha.
Oma otsustusvõime peab seal olema ja ühepoolset juttu ei maksa kunagi uskuda!

Kägu kirjutas:

Nii naiivne ei peaks ikka üks täiskasvanu olema, et usub siiralt, et elatisvõlglase staatus meestele midagi üldse tähendab.

Vähegi asjalikumal töökohal töötav mees elatisevõlglaseks ei muutu, kuna kohtutäitur saab elatise tema palgast ilusasti kätte.
Seega moraal on pigem, et kalevipoegadega ei maksa lapsi teha.

Kägu kirjutas:

Oma silm on kuningas – olen ise seda näinud ja teema oli arutluse all üsna pikka aega. Naise poolt oligi tegu suure armastusega (ja iidoliga) ja see oli teada, et mees oma pere juurest ei lahku. Naine tõepoolest anus ja minu arvates masendavalt ka alandas ennast. Jah sellised inimesed on täiesti olemas, öelgu teie stereotüüpne arvamus mida tahes.

Eks inimesi on igasuguseid, selle vastu ei vaidlegi.
Lihtsalt nn uue mehe monitoorimisel tuleb vahel ka Ockhami habemenuga kasutada – kõige lihtsam seletus on enamasti õige.

Statistiliselt pole elatisevõlgaste hulgas heausksed spermadoonorid sugugi mitte enamuses. Ka lastega mittesuhtlevad isad ei ole ennast kohe esimese asjana ainult seemneannetajana positsioneerinud. Enamasti ei suhelda lastega pärast laste isast lahkuminekut siiski kas kättemaksuks naisele või lihtsalt laiskusest.
Teiseks suurim põhjus on muidugi see, et ema ei taha last isa juurde lasta, kuna seal puutuks laps kokku isa uue naisega; või lihtsalt ei taha ja kõik.
Üks väga levinud põhjus, miks lahku läinud isad oma lastega ei suhtle, pole aga ei üks ega teine, vaid isa nõuab õigust lapsega suhelda impulsipõhiselt, emal ja lapsel on aga vaja kindlat graafikut, sest nad ei saa 24/7 valvel olla, millal isale kohtumise soov pähe turgatab. Nii juhtubki, et isa kriunub, kuidas ema takistab tal lapsega suhelda, sest sellisel päheturgatamise hetkel on lapsega juba plaanid tehtud ja ta on maal vanaema juures; ema aga leiab, et isa ise ei taha lapsega suhelda, sest ta ei teata oma kohtumissoovist vähemalt nädal-paar ette.
Sellised olukorrad on muidugi lahendatavad, aga kui isa ei viitsi lahendamise nimel emaga läbirääkimisi pidada…
njah, statistiliselt on selle taga ikkagi “mees ei viitsi”. Mitte just, et tahe puuduks. Ei viitsi lihtsalt.

Sinu kirjeldatud juhtumid on statistiline vähemus. Kindlasti on neid olemas, teemaalgataja enda mehe puhul seda lihtsalt ei tea, millega tegu. Kui teaks, siis ta ju ei küsiks siit nõu.
Võtmeküsimus on pigem – kas see on nüüd nii äge mees, et tema nimel põhjalikumat taustauuringut teha?

Kägu kirjutas:

See kättemaks ja tagasitegemine ongi see, mis paneb põntsu.

Isadel on isegi lihtsam kätte maksta. Lubab lapsega kohtuda ja lihtsalt ei tule kohale. Ütleb veel emale eneseõigustuseks, et “Mina ei pea sulle litutamise aega andma”.
Aga ema on see, kes peab selle lapse hingehaavu ravima.

Kägu kirjutas:

Kes siin lollid on? Minu meelest naised, kes soetavad lapsed meestega, kes nendega koos elada ei taha.

no aga mis valik neil naistel siis on?
variant 1: kuna meest, kes naisega koos tahaks elada, ei õnnestu leida, siis jääbki elu lõpuni üksikuks.
variant 2: kuna meest, kes naisega koos tahaks elada, ei õnnestu leida, aga bioloogiline kell koliseb juba väga kõvasti, siis otsib mõne kobedama mehe ja üritab sellelt last välja kaubelda, et elu lõpuni mitte üksikuks jääda. aus naine sel puhul võtabki last sel puhul isikliku projektina ja kasvatab ta üksi üles, mehele nõudeid esitamata. tõbras aga hakkab talle vastu tulnud mehelt raha nõudma.
variant 3: kasutab kunstviljastamist, et mitte üksi jääda. väga kehv variant, sest kunstviljastamine on esiteks kallis, teiseks on see naise tervisele paras koormus (paar tuttavat on oma mehega katseklaasilapsed saanud, kuna loomulikul teel ei õnnestunud), mida seda teinud pigem teist korda ette ei võtaks, kui mingigi muu variant oleks

Kägu kirjutas:

Oh ja sa arvad, et emadel ei ole lihtne kättemaksu korraldada isadele. Mis sa arvad, kumb on hullem kättemaks, kas see kui armastavalt isalt laps ära võetakse või see, kui siis ema ei saa litutamas käia –

Vaata, mina ei tahtnud litutamas käia. Mul oli täiskoormus tööl, täiskoormus kodus, ma tahtsin vahepeal lihtsalt aja maha võtta ja kasvõi une täis magada või kinno minna, vaatama sellist filmi, mis mulle ka meeldib, mitte viieaastasele.
Isa arvas, et see on “litutamine”.
Mis sellesse puutub, kui see litutamine kellegi meelest nii hirmus tähtis on, siis isa ise litutas 24/7 ja teda ilmselt häiris hoopis see, et ta peab oma kallist litutamise ajast kaks nädalat kuus lapsele ohverdama. Seda oli tema jaoks liiga palju!

Huvitav iseenesest, kas sina arvad, et emal ei ole õigust uut kaaslast otsida, kui juba lahku mindud? Nii need ärajalutanud isad tavaliselt arvavad. Et neil on kõik õigused, aga mitte ainustki kohustust, aga emal olgu kõik kohustused ja mitte ainustki õigust. Emal ei ole näiteks õigust lapsega maale vanaema juurde sõita, vaid ta peab olema kõik nädalavahetused linnakorteris valvel, laps pestud-kammitud ja lipsustatud et kui isale tuleb tahtmine lapsega linna peal ehverdada, siis esimesel nõudmisel kohe laps isale anda. Aga isal ei ole isegi seda kohustust, et kaks korda kuus kokkulepitud ajal lapse nädalavahetuseks enda juurde võtaks… ei.
Kaksikmoraal ja topeltstandardid.
Üldiselt need isad, kes rusikaga rinnale tagudes oma suurest armastusest patravad, just sellised ongi. Suuga teevad suure linna, käega ei kärbsepesagi.

Kägu kirjutas:

Kägu kirjutas:

Kägu kirjutas:

Taoline kokkulepe vastab vägagi seadustele ehk kui lepitakse omavahel kokku, et üks garanteerib elatise arvelt teisele tasuta viljastamise, ei ole see kuskilt otsast seadusega vastuolus. Seda, kui palju naine oleks pidanud kunstliku viljastamise tegemiseks maksma, on üsna lihtne välja arvutada. Kui pooled rikuksid sellise kokkuleppega seadust, saaksid mõlemad karistada, sest seaduse rikkumine on karistatav.

Siin riigis mitte.
Pooled võivad selle kokkuleppe teha ja sellest kinni pidada. Aga kui naine meelt muudab, siis ta elatise lapsele ka kätte saab. Elatis on lapsele, mitte naisele. Punkt.

Viljastamiskliiniku kaudu viljastades ei muutu bioloogiline isa maksekohuslaseks, seda ma tean.

See kehtib ainult anonüümse spermadoonori puhul. Kuid kui naine astub kliinikusse sisse enda toodud mehega ja mees annab allkirja, et tema spermaga tohib viljastada ainult seda konkreetset naist, siis sellega võtab ta endale kohustuse võimalike saadavate laste ees.

Väikelapse puhul on oluline roll sellel, kuidas lapse ema käitub. Kui ikka alatasa sõimab, hüsteeritseb, esitab järjest uusi rahalisi nõudeid ja skandaalitseb, siis on puhtinimlikult arusaadav, miks isa ei suhtle lapsega ega ka tema emaga. Ta tahab nii ennast kui ka last säästa. Olgem ausad, perekoolis vist enamik sellise kirjeldusega lapseemad ongi.

Elatise osas küsi otse – kas maksab, kuidas maksab jne. Ehk ei maksagi nt. igakuiselt, kuna eluase jäi naisele või ta maksab nt. naise ja lapse eluasemekulusid jne. Alati ei tähenda konkreetse elatisenõude puudumine seda, et seda pole kas välja mõistetud või makstud.

Minu isiklikul kogemusel maksavad mehe palju paremini ja hoolsamalt elatist, kui naised. Kaks rongaema on ka minu tutvusringkonnas, kusjuures ühe puhul ei suudetud aastaid ära kembeldud, milline on see õiglane summa elatiseks, naisel alati vähe. Soovitati alatasa mehel tasuvamale tööle minna ja lapsele järjest enam maksta. Ühel hetkel kolis laps isa juurde ja siis hakkas naine kisama – ühele lapsele ei kulu nii palju raha! Tänaseks päevaks on laps 2 aastat isa juures elanud, ema pole sentigi maksnud ja ka pole ka tasuvamale tööle läinud. Ütleme nii, et selline juhtum võtabki kokku selle, kuidas lood tegelikult on.