Teema: Jälle teema 8aastase lapse taskurahast

Ma kujutan ette, et nii nagu vanades teemades kirjas, niimodi see taskuraha andmine ongi lahendatud.

3. klass, 20 eurot kuus, arvele. ostab magusat ja jm süüa, vahel telefonimängudele lisavidinaid.

minu laps on raha suhtes ükskõikne, annan raha vajadusel. Kuid kuna on selline heatahtlik laps – siis kipuvad klassikaaslased ja ka naabripoiss “laenama”. Annan näiteks teatrisse, ekskursioonile, kooli kaasa 5 eurot, pärast selgub, et ostis ühe jäätise ja kohe oli ka klassivend platsis raha küsima. Üks päev tulin koju, selgus, et olid naabripoisiga poes käinud ja lapse kassast võetud raha eest laristanud- – mitu pudelit limonaadi, krõpse, jäätist. Aga laps sai kohe ka vastu näppe – kui naabripoiss ise limonaadi ostis – siis andis minu lapsele vaid paar lonksu. Nüüd sai aru küll, et sõber teda ära kasutas.
Lihtsalt nendele vanematele, kes lastele taskuraha ei anna – kas olete ikka kindlat, et teie laps ei laena teistelt.

Kägu kirjutas:

minu laps on raha suhtes ükskõikne, annan raha vajadusel. Kuid kuna on selline heatahtlik laps – siis kipuvad klassikaaslased ja ka naabripoiss “laenama”. Annan näiteks teatrisse, ekskursioonile, kooli kaasa 5 eurot, pärast selgub, et ostis ühe jäätise ja kohe oli ka klassivend platsis raha küsima. Üks päev tulin koju, selgus, et olid naabripoisiga poes käinud ja lapse kassast võetud raha eest laristanud- – mitu pudelit limonaadi, krõpse, jäätist. Aga laps sai kohe ka vastu näppe – kui naabripoiss ise limonaadi ostis – siis andis minu lapsele vaid paar lonksu. Nüüd sai aru küll, et sõber teda ära kasutas.
Lihtsalt nendele vanematele, kes lastele taskuraha ei anna – kas olete ikka kindlat, et teie laps ei laena teistelt.

täpslt nii ongi. Mu lapse klassivennal ei lubata taskuraha kooli kaasa võtta ja selle tulemusena küsib ta teistelt tagastamatut laenu. Ehk siis sisuliselt ülejäänud lapsevanemad maksavad taskuraha oma lapsele ja ka sellele poisile taskuraha nänni ostmiseks.

Laps 7-aastane ja esimeses klassis. Taskuraha saab iga nädal 2 eurot. Koolis puhvetit pole ja iseseisvalt poes ei käi. Ostab selle raha eest petshope või lisamagusat, kui koos poes käime.
14-aastane saab kuu alguses pangakontole 40 eurot. Sellest ostab omale mingit näksimist enne trenni tavaliselt. Kino ja sünnipäevad maksan eraldi.

Meil 9- ja 7-aastane regulaarset taskuraha ei saa. Hommikuti, kui meeles on, siis annan kummalegi 50 senti rahakotist koolikohvikust nänni ostmiseks. Umbes pooled hommikud on meeles anda. Ise tulevad küsima harva, aga kui küsivad, siis saavad.
12-aastane saab iga kuu algul 40 eurot arvele, millest 20 läheb trennisõidu piletite peale, teise 20 võib oma äranägemise järgi kulutada. Enamasti tuleb välja, sel kuul on kogemata rohkem kulunud ja pean talle ühe bussisõidu jagu raha lisaks andma.
Aga meil on väike maakoht, kool on 5 minuti tee kaugusel. Pood on, aga seal väga ei käida. Lapsed saavad koolis korralikult süüa ja peale kooli söövad kodus. Niisama raiskamiseks pole mul väga anda seda raha. Oleks linnas, siis ilmselt oleks oma isikliku raha vajadus suurem.

Minu laps saab alates 6-ndast eluaastast regulaarselt taskuraha. Praegu on 12 ja saab kontole iga kuu 30 euri. Minu meelest on regulaarsus nii summas kui ajas vajalik. Vähemalt minu laps planeerib, loeb, arvutab, kulutab ka. Raha tahab lugemist ja rahaasjades tuleb täpne olla. Ilma raha omamata laps rahaga ümberkäimist ei õpi. On ka sõbrale laenanud, tagasi ei saanud.

Annaks taskuraha näiteks 20 või 50 eur kuus või mis summa on teile jõukohane, aga selline ilus ümar rahatäht, mida oleks tal raske kulutada. Kooli annaks iga päev kaasa 1-2 eur müntides, mida ta peaks koguma, nii et iga kord kõike osta ei saaks. Just, et igasugused pärdikud ei tuleks nuruma. Mina selles vanuses taskuraha ei saanud ja kogusin sünnipäevaraha ja juhuslikult antud paarikrooniseid, mille vahetasin lõpus ilusaks 100krooniseks, mida ma muidugi ei kulutanud. Koolis polnudki midagi osta ja sinna raha kaasa ei võetud. Koduteele ei jäänud ka ühtegi poodi ette, sest oli väike linn ja kõik elasid kooli lähedal. Oleks kooli raha kaasa saanud, oleks vist ammu otsas olnud, sest mõned lapsed räägivad sinuga ainult raha pärast.

2. klassi tüdruk, taskuraha annan vastavalt vajadusele. Ise teenib pudelite viimisega umbes 2 eurot nädalas. Kui peab kooli mingi raha viima, siis selle ülejäägi saab sageli endale (2-3 eurot).
Kodus on vajalikku näksimist alati olemas (puuviljad, komme, müslibatoonid).

mul 7aastane ja esimeses klassis. Eraldi taskuraha ei ole veel andnud. Kui koolis mingi üritus või teater, siis annan rahakotti münte.
Koolis saab süüa + pikapäeva toit, mis käib kaardiga ning kuulõpus tuleb arve.
Puhvetit ja selles endale maiustuste ostmist ei soosi…kui tunneb, et ikka vahel vaja mõni komm osta, siis teab, et selle tarbeks peab sente enda kassast kaasa võtma.
Regulaarselt nii kui nii tühjendame münte sinna.
Käib koolibussiga ja pood koolist piisavalt kaugel, et mitte sinna minna.<

Ei näe vajadust raha anda, kui seda pole kuskile kulutada.

Koos poes luban tal ja nooremal õel alati mingi asja välja valida. Lepime eelnevalt kokku kui kallis tohib olla.

1.kl poiss saab 20senti iga hinde(A) eest. Regulaarselt taskuraha ei anna, aga kui vaja kuhugi minna, siis saab vastavalt vajadusele.

Meil on kodus teise klassi poiss, kes sai just 9-aastaseks. Taskuraha saab igal pühapäeval 1 euro. Lisaks on meil majas veel 2 nooremat last – 5 ja 6 aastased, kes konkreetselt taskuraha ei saa, kuid kellele on raha kingitud. Proovime oma lastele õpetada, kuidas targalt rahaga ringi käia. Selleks tegime lastepanga (aasta tagasi). Igal pühapäeval võtame pangavihiku välja, kus on kirjas, palju igal lapsel pangas (s.t. et vanemate käes hoiul) raha on. Vastavalt summale maksame lastele intressi 10% täiseurode pealt. Täna oli kõige nooremal lapsel pangas 19 eurot ja seega sai ta intressi 19 senti. Kui lapsel on pangas raha rohkem kui 50 eurot, siis 50 sendist suuremat intressi ei saa. Kui lapsel saab täis 1 euro, võib ta raha panka juurde panna ja hakkab saama rohkem intressi. Lastel on õigus raha pangast välja võtta suvalisel hetkel, kuid tagasi panna saab ainult pühapäeval. Me soovime, et lapsed mõtleksid, mille peale raha kulutada ja uisapäisa kohe ära ei raiskaks. Samas teiselt poolt ei taha ka koonreid kasvatada, seega proovime ikka tasakaalu leida. Nii on lapsed ostnud endale nt üllatusmuna, mudelautosid ja kolme peale kokku klapitades mõne lego.
Koolis käiv laps ei ole kordagi kooliaja jooksul puhvetist või poest endale midagi ostnud ja olen kindel, et ta teiste käest midagi ei nuia ka. Tagavaraks on tal alati kaasas natukene raha, nt kui bussipilet ära kaob ja peaks uue ostma. Kuna laps poest ise midagi ei osta, siis aeg-ajalt oleme harjutamise mõttes koos poes käies lasknud lapsel mõne asja eest ise maksta.
Hetkel ei näe vajadust taskuraha suurust tõsta.

Mul on 12-aastane poiss juba, aga pole ka olnud kunagi nn regulaarselt laekuvat taskuraha. Kui midagi soovib/vajab, siis küsib ja annan jooksvalt. Ta pole ka selline tarbija ja kulutaja kunagi olnud. Praegu on meil paar aastat selline süsteem, et poisil on pangakonto, kuhu aeg-ajalt mõnekümne euro kaupa raha kanname, kui on näha, et konto hakkab nulli jõudma – seda raha kasutab ta paar korda nädalas peale kooli / enne trenni linnas söömiseks, kui koju ei jõua vahepeal. Mõnikord käib sõpradega ka kuskil maiustamas linna peal, aga üsna harva juhtub seda. Kino- jm meelelahutusteks kuluv tuleb vastavalt vajadusele, samuti on tal alati mingi kogus sularaha taskus – hea nt teatriraha kooli maksta, kui mul endal õigel päeval meelest läheb.

Kägu kirjutas:

… Kuid kuna on selline heatahtlik laps – siis kipuvad klassikaaslased ja ka naabripoiss “laenama”. Annan näiteks teatrisse, ekskursioonile, kooli kaasa 5 eurot, pärast selgub, et ostis ühe jäätise ja kohe oli ka klassivend platsis raha küsima. Üks päev tulin koju, selgus, et olid naabripoisiga poes käinud ja lapse kassast võetud raha eest laristanud- – mitu pudelit limonaadi, krõpse, jäätist. Aga laps sai kohe ka vastu näppe – kui naabripoiss ise limonaadi ostis – siis andis minu lapsele vaid paar lonksu. ….

Täpselt sama teema, käivad paar aastat vanema naabripoisiga kodu lähedal poes ja siis sõber ütleb et tal pole raha kaasas, osta mulle ka. Kusjuures mul poiss on muidu selline kellel iga sent läheb rahakassasse ja kulutab üldse väga harva. Päris kahju vahest lapsest ja paha tunne kui pean selgitama et sõber võibolla ei käitu päris eetiliselt.