Mina olen ka juunikuu triibupüüdjate hulgas.
Täna CD10, OVni ilmselt veel natuke üle nädala aega. Täna käisin günekoloogi juures, tavalises kontrollis ja tahtsin ka mõnda asja küsida. Küsisin näiteks, mida tema arvab mungapiprast ja preseedist. Kui mainisin, et mu tsükkel ei ole päris regulaarne ja on pikemapoolne, jõudis ta juba enne “agnus castus” kirja panna, kui ma üldse küsida jõudsin, kas ta seda soovitab. Ühesõnaga sain mitmele küsimusele vastuse, võttis proovid ja vaatas ka kohe mikroskoobi all üle, et mikrofloora on suhteliselt hea ja selles osas probleeme ega otsest vajadust preseedi järele ei ole. Aga kuna ma selle juba eelmisel tsüklil ära ostsin, siis kasutame ilmselt edasi.
Rääkisin, et olen jube ülemõtleja ja ilmselt sellest tekkiv stress tuleb ka pigem kahjuks. Õnneks on mu günekoloog (meessoost muideks) maailma kõige rahulikum ja toredam inimene ja soovitas enda peale mitte kuri olla selle ülemõtlemise pärast. Et kui mina selline olen, siis ei muuda seda ilmselt ka kümned joogatunnid, nii et las ma siis mõtlen ja mis sest. ????
Arvas, et võiksin endale mingi “eesmärgi” võtta, mis aja jooksul võiksin rasedaks jääda, nt pool aastat. Kui selle ajaga pole õnnestunud, lähen uuesti ja siis vaatame, kas OV ikka korralikult toimib ja munarakk vabaneb. Kuna vooluse, ühe kuu OV-testide ja muude tunnuste põhjal OV tundub toimuvat, siis seda ma väga ei karda.
Oeh, igal juhul muutis see arsti juures käimine mind kuidagi palju rahulikumaks ja positiivsemaks. Ja minu jaoks täiesti üllatav, et meessoost günekoloog polegi kohutavalt ebamugav, veider ja hirmus. ????
Seekord üritame mehega VEEEEL aktiivsemad olla ja äkki katsetame selle “kaks-korda-järjest-seksi” ka ära, mida siin mõned maininud on. Paraku oleme me üldiselt pigem mitte eriti aktiivsed nahistajad, nii et peab pingutama. Jube töö ikka see lapsetegemine, eksole.. ????