Teema: Kadrioru Saksa Gümnaasium

Sissekirjutus on ikkagi ainult sümptom. Kogu selle Tallinna koolidega toimuva kammajaa kurjajuur on ikkagi koolide ebavõrdses tasemes. Aga miks? Kui keegi suudaks ära seletada, miks ühte kooli on tung 10 last kohale, aga teise ei taheta ähvardadeski minna. Sissekirjutustega slikerdamine tulebki ju sellest, et elatakse kohas, mille piirkonnakooli tasemega ei olda rahul. Kui koolid oleks võrdsema tasemega, poleks selliseid katkukoole, mida lapsevanemad kardavad nagu seda va keskaegset nakkushaigust, siis ei oleks ka kogu seda sissekirjutuste jama. Selle tõttu on sattunud nüüd löögi alla just keskmisema tasemega koolid. Päris eliidid on kuidagi suutnud ukse kinni hoida ega ole lasknud HA-l lisaklasse sisse pressida. Ka see kerkis eile koosolekul teemaks, et TIK ja TPL on ju meist veel väiksemad, miks neid ei ähvada ühinemine?
Kui keegi suudaks lahendada selle müsteeriumi, miks vägagi prestiizhikas piirkonnas tegutsev Pääsküla näiteks on katkukool?
Võib-olla on asi ka selles, et direktor peab olema hea majandusinimene, karismaatiline liider ja piisavalt julge oma tahtmist tegema. Selleks peab tal olema piisav majanduslik seljatagune, et ei pea kramplikult oma toolist kinni hoidma. Kahjuks praegu ei ole ka KSG-l sellist liidrit. Direktorit pole tema kolm tegutsemisaasta jooksul koolis eriti pildil olnud. Mulle tundub ka imelik, et praegu selles ühinemisasjas mängib esimest viiulit KSG hoolekogu, aga kooli juhtkond jääb kõrvale, nagu ei puutuks see asi üldse neisse.

Me kõik tahaks, et meie lapsed õpiks väikeses (20-24 last) klassis arhitektuuriliselt väärtuslikus kaunis majas, kuhu oleks kodunt max 10 min jalutuskäik läbi rahuliku ja turvalise pargi. Aga kui see pole tänapäeval enam võimalik? Kui HM (haridusministeerium, mitte Tallinna linn) näeb ette suuri, 3-4 paralleeliga gümnaasiume. KSG on oma saksa süvaõppe tõttu tupikus, gümnaasiumilapsed peavad tulema enamuses oma põhikoolist (üks klass võib ju olla ka saksa keel nullist). Samamoodi oleks põhikool ilma gümnaasiumita tupikus, kuhu meie saksa süvaõppega lapsed läheks pärast põhikooli? Et gümnaasiumiklasse saaks juurde teha, selleks peaks põhikoolis olema rohkem paralleele. Osa lapsi ju põhikoolist gümnaasiumi edasi ei tule, lähevad kas mujale gümnaasiumi või kutsekatesse. Nende võrra tuleks niikuinii ümbruskonna põhikoolides (ja ka gümnaasiumidest) lapsi juurde meelitada.
Koosolekul öeldi ka seda, et probleem pole praegu KSG põhikooli osas, vaid gümnaasium ei majanda end oma väiksuse tõttu ära. Võib-olla oleks gümnaasiumi lapsevanemad nõus väikese paarisajaeurose õppemaksuga. Aga seda ei luba jälle vist kooliseadus. Eliitkoolid praegu kuidagi kombineerivad oma õppemaksuga lubatu ja lubamatu piiril, vist on kuidagi ringijuhendamise tasuna see vormistatud. Et need inglise keele tunnid, mida on rohkem, kui riiklik õppekava ette näeb, on justnagu keelering ja siis saavad lapsevanemad seda raha maksta. Millegipärast KSG pole tahtnud minna osalise õppemaksu teed.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Sissekirjutus pole ainult sümptom, vaid ka põhjus, miks kehvemad koolid jäävad aina kehvemaks ja paremik lastest koondub nö ülerahvastatud koolidesse. Pole olemas mingit absoluutselt paremat õpetust või taset Tallinna koolides. Väga palju sõltub ikka ka materjalist, mis kätte antakse. Kui praegune süsteem süvendab libasissekirjutuste abil kihistumist, siis kontroll elukoha üle just vähendaks seda. Igasse kooli satuks nii andekamaid kui mitte nii andekaid. Klassid poleks ülerahvastatud ja see lubaks lapsi paremini õpetada ka siis, kui nende tase algklassides polegi nii ühtlane. [/tsitaat]
1. Meil ei ole sunnismaisust. Mida siis teha kui oledki äsja Kadriorgu korteri ostnud. Laps peab endiselt hakkama Mustamäel koolis käima?
2. Kuidas siis seletada näiteks Pirita Majandusgümnaasiumi fenomeni? See on kool, millel ei ole tavaliselt erilist probleemi esimeste klasside komplekteerimisega, aga kust siiski võimalikult kiiresti jalga lastakse. Keskkoolis käib juba ligi 2/3 piirkonna lapsi kesklinnas või kus iganes, igatahes mitte oma linnaosa koolis.
3. KSGs on hulgaliselt lapsi, kes ei ela kooli teeninduspiirkonnas, kuid kes on vanemate soovil Haridusameti poolt sellesse kooli määratud. Vanemad ju siiski saavad valida,kuhu kooli nad soovivad oma lapse panna. Ja seda valikut üritatakse mingil määral ka arvestada. Mis ongi normaalne. Võib-olla ma elan Kakumäel, aga mu töökoht on Kadriorus. Ja seega on mulle sobinud juba last Kadriorgu lasteaeda tuua ning edaspidi ka kooli. Võib-olla ma elan Viimsis, aga lapse vanavanemad on sakslased ning ma soovin, et laps süvendatult saksa keelt õpiks. Vmt. Minu meelest oli vägagi asjalik hoolekogu idee, et vähemalt mõned esimesed klassid peaks saama komplekteerida konkursi alusel.

Või kuidas seletada, et Nõmmel, kus ometi peaks elama justkui Eesti koorekiht, on Pääsküla kool täielik katkukool, vanemate õudusunenägu? Ma arvan, et sissekirjutuse järgi peaks seal piirkonnas õppima Eestimaa parimate geenidega lapsed.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

1. Meil ei ole sunnismaisust. Mida siis teha kui oledki äsja Kadriorgu korteri ostnud. Laps peab endiselt hakkama Mustamäel koolis käima?
2. Kuidas siis seletada näiteks Pirita Majandusgümnaasiumi fenomeni? See on kool, millel ei ole tavaliselt erilist probleemi esimeste klasside komplekteerimisega, aga kust siiski võimalikult kiiresti jalga lastakse. Keskkoolis käib juba ligi 2/3 piirkonna lapsi kesklinnas või kus iganes, igatahes mitte oma linnaosa koolis.
3. KSGs on hulgaliselt lapsi, kes ei ela kooli teeninduspiirkonnas, kuid kes on vanemate soovil Haridusameti poolt sellesse kooli määratud. Vanemad ju siiski saavad valida,kuhu kooli nad soovivad oma lapse panna. Ja seda valikut üritatakse mingil määral ka arvestada. Mis ongi normaalne. Võib-olla ma elan Kakumäel, aga mu töökoht on Kadriorus. Ja seega on mulle sobinud juba last Kadriorgu lasteaeda tuua ning edaspidi ka kooli. Võib-olla ma elan Viimsis, aga lapse vanavanemad on sakslased ning ma soovin, et laps süvendatult saksa keelt õpiks. Vmt. Minu meelest oli vägagi asjalik hoolekogu idee, et vähemalt mõned esimesed klassid peaks saama komplekteerida konkursi alusel. [/tsitaat]

Mida siis teha kui oledki kinno jõudnud 5 minutit enne esilinastust? Kas peab siis pileti ostma esimesse ritta, sest seal on vabu kohti? Miskipärast arvavad alati need äsjakolinud, et nad peavad olema esimesena määratud enimsoovitud kooli. Miks kohe Mustamäele kooli? On ju olemas veel Südalinna, Sikupilli, Kuristiku jms koolid.

Vanemate soove pole viimasel paaril aastal enam kindlasti saanud arvestada, sest KSG on nii ületäitunud. Kui keegi tuttav ka seda väidab, siis te kogu tõde ei tea (asja taga võib olla ikkagi sissekirjutus, koolis ees õde-vend jms).

Mida lahendaks konkurss? Töökoht Kadriorus, aga laps katsetel sisse ei saa… Vanavanem sakslane, aga laps katsetel sisse ei saa? Tegelikult on asi ikkagi selles, et neid, kes ühte ja teist ja kolmandat soovivad ja ka saavad, on kesklinnas juba enamik koole täis, TPL, GAG, TIK, VHK, 21. kool… Ja see on pannud piirkonnalapsed sellisesse olukorda, et neil puuduvad võrdsed võimalused teiste piirkondade lastega. Neile nagu koole polegi, kõik on täis erisoovidega ja tahtmistega vanemate lapsi. Tõesti, tõesti, jätke siia linnaossa ka mõni kool, kuhu siis kohalik laps saab minna. Kas pole ebanormaalne veel neid viimaseidki kaotada ja lapsi suunata linnaosast välja??? Kogu asi ju selles just ongi, et see tavaliste piirkonnakohtade puudus on nii suur.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Mida siis teha kui oledki kinno jõudnud 5 minutit enne esilinastust? Kas peab siis pileti ostma esimesse ritta, sest seal on vabu kohti? Miskipärast arvavad alati need äsjakolinud, et nad peavad olema esimesena määratud enimsoovitud kooli. Miks kohe Mustamäele kooli? On ju olemas veel Südalinna, Sikupilli, Kuristiku jms koolid.

Vanemate soove pole viimasel paaril aastal enam kindlasti saanud arvestada, sest KSG on nii ületäitunud. Kui keegi tuttav ka seda väidab, siis te kogu tõde ei tea (asja taga võib olla ikkagi sissekirjutus, koolis ees õde-vend jms).

Mida lahendaks konkurss? Töökoht Kadriorus, aga laps katsetel sisse ei saa… Vanavanem sakslane, aga laps katsetel sisse ei saa? Tegelikult on asi ikkagi selles, et neid, kes ühte ja teist ja kolmandat soovivad ja ka saavad, on kesklinnas juba enamik koole täis, TPL, GAG, TIK, VHK, 21. kool… Ja see on pannud piirkonnalapsed sellisesse olukorda, et neil puuduvad võrdsed võimalused teiste piirkondade lastega. Neile nagu koole polegi, kõik on täis erisoovidega ja tahtmistega vanemate lapsi. Tõesti, tõesti, jätke siia linnaossa ka mõni kool, kuhu siis kohalik laps saab minna. Kas pole ebanormaalne veel neid viimaseidki kaotada ja lapsi suunata linnaosast välja??? Kogu asi ju selles just ongi, et see tavaliste piirkonnakohtade puudus on nii suur. [/tsitaat]
Juhiks siiski tähelepanu asjaolule, et mitte tavaliste piirkonnakohtade puudus pole suur, vaid siiski piirkonnakohtade puudus piisavalt hea tasemega koolis. Muidu poleks ju kesklinna lastel ammu probleemi ei Südalinna kooliga ega ka Sikupilliga.

Nii GAGis kui 21.KK on osa klasse konkursiga ja osa piirkonna lastele. Toimib. No vähemalt mingil määral. KSG-le ehk kõige sarnasemas olukorras on Westholm, mis on samuti traditsiooniliselt hea tasemega, aga piirkonnakool. Ilmselt on ka sinna paras tung – pole nii täpselt kursis.

Väga tõsised probleemid koolikohtadega on ka Pirital ja Nõmmel, nagu ka siin juba eelnevalt välja toodud. Ma ei teagi ühtegi piirkonda Tallinnas, kus igasugune koolimure puuduks. Võib-olla Mustamäel? Aga loomulikult pole ma nii hästi üle linna toimuvaga kursis ka.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Paljudel kesklinna lastel polegi Südalinna kooli vastu midagi. Aga eeldada, et kesklinna lapsed peaksid hakkama käima Lasnamäe koolis, on ikka suht jabur.

Antud juhul on siiski koer maetud Haridusametisse/linnavalitsuse koridoridesse, sest neil puudub igasugune soov ja tahtmine võidelda libasissekirjutustega. Sealsetel mammidel on elu ju igati mugavaks tehtud – panevad aga lapsed listidesse ja \”määrivad\” koolidele pähe. Kas ja kuidas koolid nende määratute mahutamisega hakkama saavad, pole ju enam nende mure. Mõistlik oleks raha, mille nad suunavad jaburatesse liitmisplaanidesse, kasutada pigem korrektse ja vettpidava määramissüsteemi loomiseks.[/tsitaat]

Kui mul oleks 4 kätt, siis tõstaks ma need kõik püsti ja oleksin nõus 🙂

Logistiliselt oleks mõistlik pigem tagastada eestlastele (ning anda vajadusel KSG käsutusse) endine Lenderi koolimaja Kreutzwaldi tänaval (ehk siis praegune Kesklinna Vene Gümnaasium) ning saata sealsed õpilased Sikupilli. Sellel kontingendil pole arvatavasti suurt vahet, millises hoones nad õpivad.

[tsitaat]Kesklinna Vene Gümnaasium … kontingendil pole arvatavasti suurt vahet, millises hoones nad õpivad. [/tsitaat]Miks sa vene õppekeelega lapsi niimoodi halvustad?
Lapsed on lapsed, mitte \”kontingent\”, kõik nad on väärt head haridust ja ka head koolimaja.

Tegelikult ei ole Kivimurru tn koolimajal häda midagi. Eelmisel aastal meie lapsed õppisid seal, käisin seal lastevanemate koosolekul ja kevadkontserdil. Ilus maja, võibolla isegi etem, kui Gonsiori tn hoone. Mis pole ju ka midagi erilist. Asi ei ole ju majas, hoones. Asi on siiski vahemaas, mis Kadrioru Narva mnt poolsest servast tulijale on pikk. Teiseks kardavad lapsevanemad praegu Sikupillis õppivaid erivajadustega lapsi. Vaat see oleks nüüd küll linna mure, tekitada paar väikest kooli spetsiaalselt erivajadustega lastele. Mitte sundida neid õppima koos tavaliste lastega ja veel süvaõppega koolis. Kui mina oleks Sikupilli lapsevanem, siis ma teeks praegu lärmi mis kole. Imestangi, et Sikupilli poolt ei kosta kippu ega kõppu ühendamise teemal?
Mulle see Lenderi mõte väga meeldib. Nii saaks kaks kärbest ühe hoobiga löödud: Elfriede Lenderi mälestuse väärikus saaks taastatud, kui tema majas õpiks taas eesti lapsed. KSG saaks paarisaja meetri kaugusel lisamaja.
Vene lapsed ei ole kindlasti \”kontingent\” ja minu teada on Kesklinna Vene Kool samuti eliitkool vene koolide seas. Aga võibolla neile on tõesti psühholoogiliselt kergem käia Kivimurru tänaval, võrreldes eestlastest Kadrioru lapsevanematega.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Logistiliselt oleks mõistlik pigem tagastada eestlastele (ning anda vajadusel KSG käsutusse) endine Lenderi koolimaja Kreutzwaldi tänaval (ehk siis praegune Kesklinna Vene Gümnaasium) ning saata sealsed õpilased Sikupilli. Sellel kontingendil pole arvatavasti suurt vahet, millises hoones nad õpivad. [/tsitaat]
Kretuzwaldi tn.koolimaja oleks asukoha poolest kindlasi parem lahendus. Kuid majandusliku kokkuhoiu efekti ei annaks ka see. Siiski oleks 500 m kaugusel ning halduslikult samas linnaosas asuvat hoonet igas mõttes kõvasti kergem hallata võrreldes 1,3 km kaugusel ja teises linnaosas asuvaga.

Seal hoones asuval Kesklinna Vene Gümnaasiumil on pigem ikka see teema, et neil ka ühinemiskirves pea kohal. Kui juba, siis ehk annaks midagi veelgi põhjalikumalt ümber mängida. Mitte, et neid ilmtingimata Sikupilli saata.

Mina isiklikult olen väga pettunud, et Tallinn on juba ammuilma mingit imelikku koolide maine tõstmise poliitikat ajanud. Selle asemel, et tegeleda asja sisuga, on järjest neid kõige probleemseimaid koole üritatud hoone renoveerimise teel populaarsemaks muuta. Ja nüüd ongi nad portsu otsas, et mida ikkagi nende korralikult remonditud ja jätkuvalt pooltühjade hoonetega peale hakata.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Ma pole ise kumbagi kooliga (õnneks) seotud, kuid tahan avaldada toetust KSG lapsevanematele. Täiesti mõistan teie muret. Mulle on äärmiselt vastuvõetamatu igasugune läbimõtlemata, pealesurutud ja teerulliga ülesõitmise taktika. Ma lihtsalt imestan, kui palju on inimesi, kes ei suuda probleemi mõista, kui see ennast ei puuduta. Ikka väga suur vahe on, kui laps peab hakkama käima hulga kaugemal koolis, pealegi veel vähemalt alguses üsna \”sogases vees\”, kuna tasemed on koolidel kardinaalselt erinevad ja mis õhkkond peale jääb, ei tea ette keegi.

Rohkem empaatiavõimet võiks olla meie inimestel, alustades muidugi siinkohal haridusametist ja linnavalitsusest.[/tsitaat]

Ma mõistan lapsevanemate muresid, selles pole asi. Aga ei tasu siiski probleeme üle paisutada, see on hüsteeritsemine.
1,3km ja 2,6km on ikkagi kahekordne vahe ja päris suur vahe. Kes praegusest hoonest elab 400m kaugusel, ei pea kindlasti hakkama mitme bussi või trammiga liiklema, kui tal just liikumispuuet pole. Koolitee turvalisus on muidugi oluline argument, aga nagu näha, on välja pakutud ka lahendusi: teede remont, uus bussiliin vms.
Kui KSG nii popp on, siis klassid on neil täitunud, keegi ei hakka ju õpilasi ringi tõstma klasside vahel. Kui ka käitumisraskustega laste klassid säilitatakse, ei hakka need õpilased teiste tunde segama. Kui täituvus on hea, siis võimalik, et uued käitumisraskustega laste klassid luuakse mõnda tühjemasse kooli. Nii et argument \”kas tahate, et teie lapse klassis on mõni selline\”, on samuti emotsionaalne.
kui koolid ühendatakse, siis tekib ÜKS kool kahes hoones, mismoodi siis lapsed hakkavad tugevamast koolist mööda jalutama, et jõuda kehvemasse, vot sellest ma aru ei saa! 21. KK ka nagu väga teele ei jää või kui jääb, siis laps jalutab ju praegugi ühe tugeva(ma) kooli juurest hoopis teise juurde.

Probleem pole isegi argumentides, vaid selles, et neid ilmselgete liialdustega esitatakse. Ei, need ei ärata kaastunnet, tunduvad hoopis paanika õhutamisena. St kui soovitakse midagi saavutada, siis on vajalik konstruktiivne lähenemine ja mõistlikud ja täpsed argumendid, mida ka haridusametile esitada.

Kuidas saab Russalka juurest laps kooli? Vastan, kuna minu laps just sealt kooli käibki. Täna sõidab bussiga ühe peatuse Poskasse ja siis läheb mööda Poska tänavat umbes 1km jala Gonsiorisse. Kui ta ei viitsi jala käia, sõidab bussiga kesklinna ja seal istub ümber. Eelmisel aastal käidi Sikupilli majas remondi tõttu. Läks läbi pargi jala, Kumu juurest üles ja Pallasti tänavat mööda kooli. Kui jala ei viitsinud, siis bussiga kesklinna ja sealt trammiga. Minu laps on praegu teises klassis. Sikupilli tahetakse panna keskaste. Igal juhul nad saavad selle kooliteega hakkama.
Mina hoolekogusse ei kuulu ja koosolekul ka seekord ei käinud.
Aga kas see siiski liiga ennasttäis mõte pole, et venelased peaks oma majast välja kolima, et ksg kahe maja vahe oleks 500 meetrit väiksem?
Mulle endale tundub,et pigem võiks säilitada Südalinna kooli ja anda Sikupilli lastele, kes ei taha saksa keele süvaõpet võimaluse sinna minna.
Ksg saaks jätkata ainult saksa keele süvaõppega, Sikupilli omad saaks soovi korral jätkata inglise keelega ja Südalinna kool saaks lapsi juurde.

Lenderi kooli taaseestistamine on väga hea plaan mitmest aspektist. KSG saaks väga lähedal asuva hoone ja see ei oleks mingi häda lahendus nagu Sikupilli, vaid toimiks hästi ka pikas perspektiivis. Eriti oluline oleks see kultuuriloo mõttes. Imelik, et seda veel seni tehtud pole, kuigi vilistlaste survel on kooli taastamist varem isegi plaanitud. Lenderi panus eesti hariduse edendamisel vääriks vähemalt eestikeelse hariduse andmist tema loodud koolis. Seda toetaksid loodetavasti ka vilistlaste elusolevad sugulased. Lenderi koolihoone on väärtuslik ka eesti arhitektuuri seisukohast. KSGl on ajalooline võimalus aidata parandada oluline möödalaskmine kultuuripärandi vääristamisega. Kooli ei peagi ju ära võtma venelastelt kuigi okupatsiooni algul võeti see ära eestlastelt. Gümnaasium on seal tegelikult tühi, kokku ainult 4 klassi. Vene lapsed, kes elavad siin piirkonnas ja soovivad seal jätkata, neile tuleks seda võimaldada. Lihtsalt 1. klassi võiks võtta eesti lapsi. Seega oleks üleminek sujuv ja keegi ei kannataks, lihtsalt koostöösoovi ja paindlikkust peab mõnda aega rohkem olema.
Ootan ajalehe pealkirju stiilis: KSG soovib liituda TKVGga, et taastada eestikeelne õpe ajaloolises Lenderi koolis.

Tallinna põhikoolide tase tuleb ühtlustada. Gümnaasiumid võiksid olla puhtalt gümnaasiumid, ilma põhikoolita. Oleks minu teha, teeksin seda väga konkreetselt, aga praegune Keskerakonna variant on ka hea algatus, et koolivõrku korrastada.
Kogu Tallinna koolivõrk on siiski kõigi maksumaksjate asi.