aga mitte Tallinnas. siin ikka eliidid riisuvad koore nii õpilaste kui õpetajate seas
Need Känguru tulemused, mida mina vaatasin, ei ole küll piirkonnitit. Üle Eesti üks nimekiri kokku ja iga vanuserühma esikümnes on ka neid lapsi, kes ei ole eliitkoolist.
preekolier – laps käib piirkonnakoolis ja nende klassist valiti välja kolm parimat, kokku siis igast paralleelist ainult mõned helgemad pead ja tulemused näitavad, et nende parim on alles 2300 kandis ja ülejäänud üldse 5000 kandis, kusjuures koolis valmistuti ja lahendati eelmiste aastate ülesandeid eelnevalt mitu nädalat – kas see näitab kooli üleüldist kehva taset? loogiliselt võttes peaks ikka ligi saja lapse seast valitud parimad ikka vähemalt keskmise tulemuse ju saama, sest paljud koolid osalevad täies koosseisus.
preekolier – laps käib piirkonnakoolis ja nende klassist valiti välja kolm parimat, kokku siis igast paralleelist ainult mõned helgemad pead ja tulemused näitavad, et nende parim on alles 2300 kandis ja ülejäänud üldse 5000 kandis, kusjuures koolis valmistuti ja lahendati eelmiste aastate ülesandeid eelnevalt mitu nädalat – kas see näitab kooli üleüldist kehva taset? loogiliselt võttes peaks ikka ligi saja lapse seast valitud parimad ikka vähemalt keskmise tulemuse ju saama, sest paljud koolid osalevad täies koosseisus.
Ikka väga vähesed koolid osalevad täies koosseisus. Osalevad ikka need, kes tahavad või parimad või kuidas iganes koolides see korraldatud on.
Känguru tulemus ei näita kuidagi kooli taset. Selliseid ülesandeid koolis ei õpetata. Äärmisel juhul näitab see laste nutikuse taset, kuid alati mitte sedagi.
Mina neid Känguru tulemusi ka nii tõsiselt ei võtaks, kuna need näitavad ikkagi vaid ühte aspekti lapse matemaatilises, loogilises ja ruumilises mõtlemises. Toon näite. Minu lapse klass osales täies koosseisus, prekolieris II klass. Ja seal, panin tähele, üks tüdruk nende klassist sai väga kõrge koha klassi lõikes. Vist oli 4. või 5. koht klassi tulemustest. Eile juhuslikult aga oli võimalus sama last kuulda klassi ees korrutustabelit vastamas nii, et lapsed hõikusid talle kohapealt tehteid ja pidi vastama. Kas oli pingeseisund või mis, aga ta sisuliselt tegi nulliringi, ka lihtsamaid tehteid ei suutnud teha. Ma ei alahinda teda üldse, ilmselt võiski olla närvis, aga samal ajal tean, et nende klassi kaks parimat arvutajat jäid Kängurus klassi tulemustes teise poole sisse. Olles varasemalt saanud diplomeid Miksikese võistluse jm säärase eest. Seega see on üks eriline nutikus, mis osadel lastel sellise võistluse jaoks on olemas, kuid teistel mitte. Raske on teha sellelt pinnalt järeldusi edaspidiseks arenguks.
Mina neid Känguru tulemusi ka nii tõsiselt ei võtaks, kuna need näitavad ikkagi vaid ühte aspekti lapse matemaatilises, loogilises ja ruumilises mõtlemises.
… ja lugemisoskuses ehk teksti mõistmises. Seal on need ülesanded kohati ikka väga keeruliselt sõnastatud, ausalt, ka minul on olnud probleeme mõistmisega, mida siis tegelikult tegema peab. Vist eelmisel või üleelmisel aastal oli, kui minus tekitas suurt segadust ülesanne, kus räägiti ühikruutudest, isegi joonist vaadates ei saanud ma hästi aru, mis need on.
Midagi Känguru koolide kohta siiski näitab, kui keegi tahab statistikaga tegeleda, siis saaks koolide keskmise koha välja võtta, aga võttes ka arvesse, mitu ühest koolist osales. Arusaadav, et mitmed reaalainetes tugevad koolid osalesid paljude õpilastega, sest kindlasti lahendatakse sealsetes koolides rohkem analüüsimist ja nuputamist vajavad ülesandeid. Piirkonnakoolid on samuti tugevad, paljud näiteks ei teagi, et Saue kool on olnud tugev reaalainetes aastaid ja kui tahta sama head reaalainete taset kui Reaalkoolil, võib lapse rahulikult Saue või sama tasemega piikonnakooli panna. Kui peres vanemad on mõne gümnaasiumi või ülikooli vilistlased, valivad tihti lapsed samad koolid, sest ka geenidega mängivad rolli, mis alal end laps end hästi tunnevad.
Olen kõrgharidusega matemaatik ja arvan just, et need, kes känguru ülesandeid hästi oskavad teha, saavad vanemates klassides matemaatikaga paremini hakkama. Algklassides saab jah kergelt hinde 5 kätte kui oled suutnud lihtsakoelise liitmise/lahutamise ja pindala valemi selgeks õppida. Aga matemaatika läheb iga klassiga aina raskemaks, suureneb vajadus osata arvutuskäike loogiliselt ette mõelda, välja selgitada, millist valemit neist paljudest konkreetselt kasutada jmt (mis just ka känguru ülesannetes vajalik).
Olen kõrgharidusega matemaatik ja arvan just, et need, kes känguru ülesandeid hästi oskavad teha, saavad vanemates klassides matemaatikaga paremini hakkama. Algklassides saab jah kergelt hinde 5 kätte kui oled suutnud lihtsakoelise liitmise/lahutamise ja pindala valemi selgeks õppida. Aga matemaatika läheb iga klassiga aina raskemaks, suureneb vajadus osata arvutuskäike loogiliselt ette mõelda, välja selgitada, millist valemit neist paljudest konkreetselt kasutada jmt (mis just ka känguru ülesannetes vajalik).
Algklasside Kängurus ei kasutata mingeid valemeid, puhas loogika ja tähelepanelikkus – paraku ainult loogikast jääb väheks, kui laps on tähelepanematu ning jätab mõne detaili märkamata. Seega ma algklasside tulemuste pealt küll midagi ei ennustaks – õigemini küll nii, et kes juba algklassides Känguru üle 90% õigesti lahendab, sellest saab kindlasti kõva matemaatik, kuid ei saa väita, et mõnest saba lõpuosa lapsest sama kõva ei saaks. Põhikoolis juba kindlasti tekib mingi korrelatsioon Känguru ja matemaatilise võimekuse vahel. Selleks ajaks on ehk lugemine ka juba nii selge, et enam lolle vigu ei tee :).
Üks näide tuli veel pähe, minu lapse näitel. Neil klassis olid kõigi osalenute tulemused 5 punkti sees, kõige madalama ja kõige kõrgema punktisumma erinevus oli 4 punkti. Ja siin mängis olulist rolli valesti vastatud ülesannete hulk. Nende laste hulgas oli 2 poissi, kes on matemaatikatunnis teistest taibukamad, nemad mõlemad lahendasid ära hulga rohkem ülesandeid kui teised, kuid tegid ka räpakamalt rohkem vigu, saades seeläbi miinuspunkte. Teised lapsed, kes olid ettevaatlikumad ning kellele keerulisemad ülesanded üldse mingeid mõtteid ei tekitanud, ei saanud miinuseid. Seega need poisid tegid ära mitu keerukamat ülesannet, kuid kaotasid lollide vigade pärast lihtsamate ülesannete punkte pluss said miinuseid. Ja tulemusena ei olnud kumbki neist klassi parima tulemusega. Sellised on Känguru reeglid – ja need mõnele sobivad (neile, kes vigu ei tee), mõnele aga mitte.
Olen kõrgharidusega matemaatik ja arvan just, et need, kes känguru ülesandeid hästi oskavad teha, saavad vanemates klassides matemaatikaga paremini hakkama. Algklassides saab jah kergelt hinde 5 kätte kui oled suutnud lihtsakoelise liitmise/lahutamise ja pindala valemi selgeks õppida. Aga matemaatika läheb iga klassiga aina raskemaks, suureneb vajadus osata arvutuskäike loogiliselt ette mõelda, välja selgitada, millist valemit neist paljudest konkreetselt kasutada jmt (mis just ka känguru ülesannetes vajalik).
Kuna mul on erivanuses lapsed, kes mõlemad osalevad Kängurul, siis ma olen neid ülesandeid aastate jooksul mitmeid näinud. Ja on ka olnud nii, et viiendal-kuuendal ja esimesel-teisel klassil on täpselt sama ülesanne. Lihtsalt punkte annab see ülesanne erinevalt.
Mul on ka tuttav, kes tegi matemaatika riigieksami 100’le punktile. Känguru talle ei meeldinud, osales ainult korra gümnaasiumis, huvi pärast kaevasin arhiivist välja ta tulemuse, polnud jah väga hea. Aga ülikoolis õppis matemaatilist eriala (on kah kõrgharidusega matemaatik) ja töötab nüüd samuti matemaatikat kõvasti nõudval ametikohal.
Mu esimese klassi laps oli 1600 alguses. Ma olen väga rõõmus ta tulemuse üle.
Miks need nimed ja tulemused avalikud on? Kujutan ette, missugune stress ja mure see võib mõnele lapsele olla, kes seal kuskil tagapool on.
Miks need nimed ja tulemused avalikud on? Kujutan ette, missugune stress ja mure see võib mõnele lapsele olla, kes seal kuskil tagapool on.
Millest see stress ja mure? Kui avalik ei oleks, siis ise ju ikka oma tulemust ja kohta teaks, kas siis oleks stressi vähem?
Minu meelest niigi minnakse selle salatsemisega liiale. Viimastel aastatel on jäetud lõpuks üles vaid 30 parimat, mis nii suure osalejate arvuga võistlustel on tühiasi. Ma ütleks, et koht esisajas on juba lausa kiitlemist väärt, esituhandes olemine väiksemates klassides tähendab olemist ülemise paarikümne protsendi seas. Sellega aga, et tulemus üles ei jää, antakse pigem just sõnum, et ei läinud hästi, nende laste tulemus ei kannata avalikuks olemist.
Tegelikult isegi kusagil tagaotsas olemine ei peaks olema häbiasi. Nagu spordivõistlus ju – eks eelkõige võistleb igaüks iseendaga. Paratamatult kõik etteotsa ei mahu, mõned peavad ka viimased olema. Iga osavõtja on tubli ju, väga palju on ju neid, kes ei osalegi. Pealegi keegi ei tea ju, mis on selle numbri taga – Kängurus võib vabalt olla, et vastuselehe täitmisel läks midagi nihkesse.
Muuseas on olemas võimalus teatada korraldajatele, kui te ei soovi oma lapse nime avalikustamist, pannakse initsiaalid vms.
Kusjuures stress ja mure ei pruugi üldse ainult tagumiste kohtade saajaid kimbutada – mu laps eksis ühe ülesandega ja kurvastab siiamaani väga, kuigi koht esikümnes ju. Tema hinnangul ei olnud tegu ka sellise ülesandega, mida sisuliselt ei osanud, selle võrra veel kurvastus suurem. Aga eks selline napilt maksimumpunktidest ilma jäämine kipubki valus olema, kuigi objektiivselt on tal suurepärane tulemus! Samas mul teine laps on jooksuvõistlusel nt siiralt rõõmustanud selle üle, et näe, polnudki päris viimane, üks oli veel aeglasem 🙂
Koolidel on väga vähe raha ja seal on väike osavõtumaks (mingi 2 eurot vist?). Äkki seepärast kõik soovijad ei saa ja valitakse?
Kas mõni kool maksab osalustasu ise? Meil on alati lapsed pidanud raha viima ja kõik soovijad on osaleda saanud. Samas kohustuslik ei peaks see võistlus ka olema – välja arvatud reaalkoolil ja teistel reaalkallakuga koolidel, kuhu lapsi katsetega võetakse.
Meil lihtne maakool, maksab kõigi laste eest ise. Samas ma arvan/loodan, et vanemad saavad ise ka oma lapsi registreerida, kui kool ei taha maksta.
“Aga eks selline napilt maksimumpunktidest ilma jäämine kipubki valus olema, kuigi objektiivselt on tal suurepärane tulemus!”
Milleks kurvastada? Kui ta tegi nii hea tulemuse, siis osaleb ta ilmselt ka teistel võistlustel, kust aeg-ajalt ikka mõne esikoha saab.
Minu laps on väikesest maakoolist ja on oma maakonna parim ja üleriigiliselt omavanuste esisajas. Ma olen küll õnnelik selle üle. Kõige toredam on see, et ta on oma kohta võrreldes eelmise aastaga ligi 1500 koha võrra parandanud. Samas pole ka 4000-s koht nimekirjas midagi häbiväärset, keegi peab ju seal ka olema ja arvestage sellega, et kõik need, kes ei osale võib automaatselt lugeda veel kaugemal olevaeks. Känguru võistlus on pigem kui matemaatika pidu ja seal on eelkõige tähtis, et sa oled püüdnud neid ülesandeid lahendada ja vastuseid välja mõelda. Isegi siis kui sul veel ei õnnestunud õigete vastusteni jõuda on see kõigile osalejatele, kes püüavad arendav. Täiesti vale on mõtlemine, et oi mis hirmus, kui mul on punkte vähem kui teistel. Kamoon, see on ainult üks võistlus sellel ühel päeval. Õpetage oma lapsi ka rõõmu tundma ülesannete lahendamisest je millegi tegemisest ilma põdemata, et oi mis teised nüüd arvavad. See koht ei muuda kedagi paremaks ega halvemaks inimeseks. Igaühe eesmärk õppimises ei ole mitte olla teistest parem, vaid hoopiski ise areneda. Kes ennast ületada suudab vääribki juba iseenesest kiitust, kes mitte väärib lohutust ja julgustust veel püüda.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
