No küll oleks äge, kui küsimused ka oleks.
Läksin ka svaatama selle lootusega, et nüüd saavad lapsed kodus ülesanded ära lahendada, aga ei midagi.
Sain teada põhjuse, miks küsimusi ei ole – sest võistluse reeglites on, et küsimusi ei tohi vähemalt kuu aega peale võistlusi avaldada.
No küll oleks äge, kui küsimused ka oleks.
Läksin ka svaatama selle lootusega, et nüüd saavad lapsed kodus ülesanded ära lahendada, aga ei midagi.
Sain teada põhjuse, miks küsimusi ei ole – sest võistluse reeglites on, et küsimusi ei tohi vähemalt kuu aega peale võistlusi avaldada.
See on siis küll uus reegel või on sel aastal vastused varem välja pandud, sest varasematel aastatel pandi kodulehele ülesanded ja vastused korraga, tulemustega läks vist veidi kauem voi pandi need ka samal ajal, enam ei mäleta. Sellest, miks vastused üksi üles panna, ei saa ma üldse aru.
Sellest, miks vastused üksi üles panna, ei saa ma üldse aru.
Enamuses koolides ilmselt jäeti ülesannete leht ikka laste kätte ja saavad nad ise juba nüüd, enne tulemuste avaldamist, kontrollida oma vastuste õigsust.
See on ausalt öeldes uskumatu, et õpetajad täidavad vastustelehti mõnes koolis, see ei ole kindlasti lubatud ja aus teiste suhtes. Ka vastustelehele õigesse kohta risti tõmbamine nõuab teatud määral süvenemist ja osad kindlast ka eksivad vastuseid märkides.
Ja õpetaja võib ju siis oma äranägemise järgi need ristikesed tõmmata.
Õnneks meie koolis seda ei tehta ja on tore, et ei tehta. Lapsed saavad just sellised punktid, kuidas nad vastasid ja neil ei teki ka edaspidises elus sellist tunnet, et kellegi karvane käsi tuleb ja muudab vastuseks õigemaks, paremaks.
Aga jah, kummaline.
Saime ka vastused kontrollitud, kuna meie lapse koolis anti ülesanded ju koju kaasa….sest lapsed ise täitsid vastuste lehed:).Nii nagu reeglid ette näevad. Ja laps saigi juba oma tulemuse teada. Väga hästi läks. Huvitav kas siin kirjutavadki oma laste tulemusi ainult need kelle lastel hästi läks, või paljudel sel aastal head tulemused? Äkki olid lihtsamad ülesanded? Täitsa huvitav oleks kohe lõplikke tulemusi näha.
Kuulge palju huvitavam oleks teada, kuipalju 2.klassi lastel tulemus paranes võrreldes eelmise aastaga, st, palju sai eelmisel aastal punkte ja palju nüüd. Meil 1.kl poisil oli vaid 42, aga selle aasta leht kuskile kadunud, loodaks ikka rohkem.
Sel aastal tundusid ülesanded lihtsamad, aga ka igavamad, ainult tähelepanelikkuse peale, nuputamist õieti polnudki,nii et oma kaksikute järgi ma ütleks, et tüdrukutel olid seekord eelised, muidu nutikatel poistel selles vanuses veel pea üsna laiali otsas, tüdrukud märkavad pisiasju paremini.
Kuulge palju huvitavam oleks teada, kuipalju 2.klassi lastel tulemus paranes võrreldes eelmise aastaga, st, palju sai eelmisel aastal punkte ja palju nüüd. Meil 1.kl poisil oli vaid 42, aga selle aasta leht kuskile kadunud, loodaks ikka rohkem.
See pole selline võistlus, kus tulemused igal aastal paranema peaks. Igal aastal on ju erinevad ülesanded ja lisaks annavad ülesanded ju erinevalt punkte ning see ei tähenda sugugi seda, et suurema punktiarvuga ülesanded peaksid lapse jaoks raskemad olema.
No ma usun, et 1. ja 2. klassi võrdluses ikka toimub küll päris oluline tulemuste paranemine, funktsionaalse lugemise oskus lihtsalt areneb sel ajal tohutult. Nii et täitsa õigustatud küsimus ja huvitaks mindki, et kui palju rohkem punkte saadakse.
No ma usun, et 1. ja 2. klassi võrdluses ikka toimub küll päris oluline tulemuste paranemine, funktsionaalse lugemise oskus lihtsalt areneb sel ajal tohutult. Nii et täitsa õigustatud küsimus ja huvitaks mindki, et kui palju rohkem punkte saadakse.
No aga võrrelge siis ometi üleeelmiste aasta esimese ja eelmise aasta tulemusi. Eelmiste aasta oma kohta on küll ainult paremad väljas, aga saate ikka vaadata, kus kohal olid parimad aasta varem ja kas esimeses klassis hea tulemuse teinud lapsed on teises klassis samuti eesotsas.
Noh veidi statistikat siis huvitatuile kahe eelneva aasta põhjal.
25 parima seas on vanuseklassist sõltumata (algkool, põhikool) umbes 40% eliitkoolide lapsi, 100 parima seas 25%.
Kõige väiksem tõenäosus oma tulemust oluliselt parandada 1. ja 2. klassi võrdluses on eliitkooli poistel.
Kui defineerida nii, et kuld = vähemalt 25% parimast tulemusest, hõbe = vähemalt 50% parimast tulemusest ja pronks = vähemalt 75% parimast tulemusest (arvestus 1. ja 2. klassi kohta eraldi), siis 16% eliitkooli lastest sai 1. klassi hõbeda asemel 2. klassis kulla (23% tüdrukutest, aga vaid 9% poistest). Tavakooli laste puhul oli selliseid ainult 3%. Samas, tavakooli lastest lausa 26% said 1. klassi pronksi asemel 2. klassis hõbeda, eliitkoolides oli selliseid vaid 11%. Seega võiks öelda, et eliitkoolides arenesid jõudsalt edasi parimad (ja pigem tüdrukud), tavakoolis keskmised.
Kõigi mõlemal aastal osalenute peale kokku saadi 2. klassis keskmiselt 15 punkti rohkem.
Kui vaadata ainult neid, kes said 2. klassis vähemalt 90 punkti, siis eliitkooli poiste tulemus paranes keskmiselt 16 punkti, eliitkooli tüdrukutel 28p, tavakooli poistel 28p, tavakooli tüdrukutel 30p.
Eliitkooli poistest ainult 4% parandas oma tulemust rohkem kui 30 punkti võrra, samas kui eliitkooli tüdrukutest sai sellega hakkama 31%! Tavakoolis poiste-tüdrukute erinevust selles osas pole – 17%. (Kõigi nii palju tulemust parandanute 1. klassi tulemus polnud eriti kõrge: keskmiselt 37 punkti, neid lapsi oli kokku 166 ja vaid 10-l neist 1. klassis üle 60 punkti.)
Tulemuse halvenemises eliitkool ega sugu mingit rolli ei mänginud, kõigi gruppide osalejais umbes 14%-l läks 2. klassis kehvemini. Selliseid lapsi kokku oli 153 ja nende keskmine punktisumma 1. klassis oli 58.
Üldiselt, mida väiksem punktisumma 1. klassis, seda rohkem seda 2. klassis parandati, üle 100p saanute juures jõuab parandus nulli. Kõikumist on siiski väga palju, usalduspiire jm täpsemat ei viitsi arvutada.
Huvitav, kas see eliitkooli poiste/tüdrukute anomaalia on ainult möödunudaastane nähtus…
Just avastasin, et tulemused on netis olemas. Ikka meeletult lapsi osales.
Esimese poolsaja sees on meie poeg. Hea meel!
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
