Esileht Pereelu ja suhted Kas jälgite, et ei suhtuks kasulapsesse halvemini?

Näitan 24 postitust - vahemik 1 kuni 24 (kokku 24 )

Teema: Kas jälgite, et ei suhtuks kasulapsesse halvemini?

Postitas:

Kärgperenduse ajastul on paljudes peredes lapsi, kes pole nende bioloogilised lapsed. Uurin, kuidas suhtute lapsesse, kes pole päriselt teie oma.
Olen ise tugiisikuks ühele lapsele, kes elab koos isa ja kasuemaga ning seal peres suhtub kasuema “võõrasse” lapsesse hoopis teisiti kui oma lastesse. Osalt seetõttu on lapsel tugiisikut vaja.
Kurb on seda kõrvalt näha ja laps ka muidugi tajub seda suhtumist. Ei hakka mina teiste pereellu sekkuma ja midagi uurima või puurima, minu funktsioon on olla lapsele toeks ja täiskasvanud sõbraks.
Aga hakkasin peale üht järjekordset intsidenti seal peres mõtlema, kas tõesti ei suuda täiskasvanud end nii palju kokku võtta, et kui on juba otsustatud võtta mees, kel juba lapsed olemas, kusjuures veel väiksed, siis suhtud ka nendesse hästi ja toetavalt?
Saan aru, et võib keeruline olla teismelistega, kes ise “uut ema” ei salli, aga minu kogemus on just väikse lapsega, kes on lihtsalt siiras laps ja soovib ka natuke tähelepanu kasuemalt.
Kuidas teie suhtute?

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 16.06 23:09; 16.06 23:33;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Suhtun halvasti nendesse täiskasvanutesse, kes on teadlikult astunud keerulisse peresuhtesse, kuhu on probleemid juba sisse kirjutatud ja siis hakkavad korraldama ei tea mida. Kurb, kui laste huvid jäävad viimasele kohale. Kui luuakse kärgpere, peaks olema eelduseks kokkulepe, et olemasolevad lapsed on kõige tähtsamad. Kahjuks reaalses elus see nii ei ole.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Suhtun halvasti nendesse täiskasvanutesse, kes on teadlikult astunud keerulisse peresuhtesse, kuhu on probleemid juba sisse kirjutatud ja siis hakkavad korraldama ei tea mida. Kurb, kui laste huvid jäävad viimasele kohale. Kui luuakse kärgpere, peaks olema eelduseks kokkulepe, et olemasolevad lapsed on kõige tähtsamad. Kahjuks reaalses elus see nii ei ole.

Aga see ei saagi reaalses elus nii olla. Kui juba kord lähed teise peret lõhkuma, siis on ju selge, et lapse, lapse teise vanema ja tegelikult ka ülelöödud tropi huvid on sulle kõige viimased. Millest me peaksime järeldama, et kui on oma tropi perest lahti kangutanud, hakkab ta äkki tropi lapsest hoolima? Olgem ikka loogilised, see on võimatu.
Et kõigepealt teeb kõik, et laps kaotaks isa ja siis hakkab talle head ema mängima. See ei toimi, jää ei ole kuum.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 16.06 23:26; 24.06 17:20;
To report this post you need to login first.
Postitas:

On ikka ka selliseid olukordi, kus pole keegi kellegi pere lahti kangutanud, näiteks minu juhtumi puhul on lapse ema surnud ja isal uus naine. On ju ka teistsuguseid juhtumeid, näiteks kui inimesed kohtuvad vallalistena, ei pea alati olema pere lõhkumine. Aga jah, igasuguste juhtumite puhul, kui olete saanud “võõra” lapse kasuvanemaks on lood oodatud.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 16.06 23:09; 16.06 23:33;
To report this post you need to login first.
Postitas:

milles see halvasti suhtumine seisneb?

+1
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Oli kunagi kooselu, kus mehel ei olnud varem pikalt naist. Ta oli aga laps, kellega veetsid palju aega isa juures. Kui isa oli tööl, oli laps ema juures. Laps ei võtnud mind omaks. Oli vägagi näha, et talle ei meeldinud see, et pidi oma isa minuga jagama. Nägin, et asjad kisuvad väga keeruliseks. Nii lapse huvides kui ka enda ja enda lapse huvides lahkusin sellest kooselust. Leidsin, et nii on kõige parem.
Minu laps käib oma isa juures ,kellel on uus naine. Naisel on eelmisest suhtest laps. Vahest kuulen lapselt, et mida halvustavat see naine ta kohta ütleb ja on ka minu kohta öelnud. Olen rääkinud lapse isaga sellest, aga see on üsna mõttetu enamasti, sest kaitseb oma naist. Ühel korral siiski oli ütlemine liig ja isa reageeris. See naine end väga talitseda kahjuks ei oska. Last see ilmselt nii palju ei häiri, sest tahab ikkagi isa juurde minna.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Püüan mitte teistmoodi suhtuda. Aga ma ei suuda, kohe päris ausalt. Tegemist on mu mehe lapsega, kes on 10+ aastat vana ja tema isaga oleme koos sellest ajast kui laps oli 3. Ta tuleb (loe: saadetakse) minu koju. Ta ei küsi ühtegi küsimust. Ei väljenda ühtegi arvamust. Passib minu lapse (kes kolib selleks ajaks teise tuppa) toas ja lihtsalt ON. Vahib telekast väikelapsele sobilikke multikaid ja mängib häälitsedes arvutiga. Küsimustele midagi vastab. Kui isa teda kutsub, siis läheb kaasa (sööma, kinno vms). Ei küsi, ei nõua, ei arva. Mina ei oska temaga toime tulla, sest minu lapsed ja nende sõbrad on teistsugused. Seega teen jah vahet. Räägin lihtlausetega ja nalja ei tee, sest mulle tundub, et pikemaid lauseid ja irooniat ta ei mõistaks.

+1
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Minul küll pole kärgperet, kuid on lapsendatud lapsed.
Ja mina julgen väita, et siin oleneb kõik ikkagi sellest, mis on inimeste südames ja kõrvade vahel. Last sooviv pere on tihti oodanud oma last nt 10 aastat ja kui nad siis lõpuks lapsendamise järjekorras etteotsa on jõudnud ning pisikese majja toonud, on rõõm suur ega tule pähegi hakata teda kuidagi “halvemini” kohtlema. Loomulikult võetakse teda kui oma last ning ta saab tingimusteta armastuse samamoodi kui kõhus kasvanud lapski.

Seevastu kärgperede puhul on olukord komplitseeritum. Uue kaaslase järeltulija võib meenutada tolle eelmist partnerit, kellega too laps saadi. Lisaks tähendab eelmise elukaaslasega ühine laps sedagi, et lapse tõttu ei saa nad n.ö päriselt teineteisest eemale tõmbuda, vaid peavad mingil määral ikkagi suhtlema (lasteaiapeod, lastevanemate koosolekud, kordamööda lapsega koos olemised jne). Seega jääb uuel partneril alati kahtluseuss hinge, et kaaslase suhtlus eelmisega võib kire taas lõkkele soojendada.

Ning veel üks oluline aspekt: kes on selle lapse “õige” ema/ isa? Mina lapsendajana võtan ennast selle lapse emana ning mu abikaasa on tema isa. See tähendab seda, et meie otsustame kõiges sellesse lapsesse puutuvas. Kui ütlen lapsele, et nüüd pead minema hambaid pesema või koolitöö ära tegema, siis tuleb tal seda teha, sest mina kui ema ütlen nii. See annab lapsele turvatunde, et ta teab täpselt – see ema kasvatab mind ja aitab otsuseid teha. Ent kärgperedes võib tekkida olukord, kus biol.ema saadab lapse nt suvevaheajaks lapse teise vanema ja tema kaasa perre ning seal võib tekkida probleem, kus laps ei kuula tolle uue kaaslase sõna, kuna tal ju on teises kodus ema juba olemas. Ehk siis, lapsel segadus, et kes siin tema “õige” ema/ isa on ja kel on õigus asju otsustada ning teda kasvatada. Samuti ka täiskasvanutel võib kergesti tekkida siin miskit võimuvõitluse-laadset.

Lapsendamise korral on paar täiesti vabatahtlikult soovinud, näinud vaeva ning toonud oma koju lapse. Kärgperenduse puhul enamasti on laps tulnud suhte juurde n.ö kohustusliku kaasavarana ja siin ongi vahe.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Arvan samuti, et kärgperendus ja lapsendamine on kaks täiesti erinevat olukorda. Lapsendamisel on inimene ise soovinud endale kasvatada võtma mitte bioloogilist last, kärgperenduses pannakse inimene valikute ette mille valhel seisabki see laps ja laps ei ole inimese omavalik.
Olen öelnud enne ja ütleks ka siinkohal, et iga vanem PEAB kasvatama oma last ise. Vanemad lähevad lahku omavahel, aga mitte ei lahuta lapsest. Võõras vanem ei pea võõra lapse elu kinni maksma ei materiaalselt ega ka ajaliselt ega ka vaimselt. Kui nn uus perekond läheb reisile, siis poole lapse reisist kompenseerib vajadusel ka lahus elav vanem, aga mitte ei nõuta võrdseid tingimusi kõikidele lastele uue kaaslase käest.
Mina isiklikult tunnen et ei sobi kärgperenduse emaks, minu enda lastel on kindlasti palju suuremad vajadused kui on võõral lapsel. Õnneks meie peres kasvadav meie pere bioloogilised lapsed.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 18.06 14:06; 18.06 15:48;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Minu tingimus oli see, et kui ta on osa meie perest, siis ta elab nagu iga laps meie peres.

See ongi võtmenõks – kui te eristate nn kasulapse või ajutise lapse kohtlemist enda laste kohtlemisest, ükskõik, kas talle rohkem või vähem lubades, olete te kasulapse kohe “karjast välja” arvanud. Lapsele endale on ka parem, kui talle kehtivad samad reeglid, nagu kõigile teistele lastele.

Aga seda nõksu tasuks meeles pidada ka siis, kui kasulaps teeb midagi, mida omad lapsed ei teeks ja teil on vaja sellele kuidagi reageerida – näiteks puhkeb kasulaps keset avalikku üritust niisama heast peast nutma. Kuidas te oma lapse sellisele käitumisele reageeriksite? Ärge hakake teist last veidra käitumise tõttu hukka mõistma vaid katsuge mõista ja käituda nii, nagu te oma lapse puhul käituksite.

Ja kui ühe eelpool kirjeldatud käo kasulaps ei küsi ühtegi küsimust, ei avalda arvamust, teeb arvutimänge mängides imelikke hääli ja vaatab titekaid multikaid, siis mõtelge sellele, et see võiks täiesti vabalt olla siiski ka teie enda laps – ja mida te sellisel puhul teeksite? Kui lapse areng ei ole eakohane, siis peaks temaga psühholoogile minema, seda muidugi peaks tegema bioloogiline, mitte kasuvanem.

Kui see kõik on kasuvanema jaoks liiga keeruline, siis võtke teine suhtumine ja kohelge last kui külalist – nagu teie lastele oleks tulnud väike külaline. Oma lapse küllatulnud sõpradega te ju ka ei käitu ei tõrjuvalt ega kõikelubavalt?

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mina küll sellega nõus pole, et vajadusel peab osa reisist maksma lahus elav vanem. Nt tuleb lapse emal pähe, et käib aastas 4x Maldiividel puhkamas (uue mehe ja lapsega). Kas siis tõesti peab lapse biol. isa osa reisi kinni maksma? Reisimine on rohkem selline lõbutegevus. Kes soovib reisida, see maksku ise lapse eest. Mitte keegi kolmas, kes ise reisi nautida ei saa.

Kui isa/ema pole nõus/võimeline maksma siis see laps ka reisile ei saa, tahtsin sellega öelda, et uus kaaslane ei pea sinu lapse eest maksma, maksavad ikka lapse oma vanemad. Loomulikult ei pea lahus elav isa kinni maksma ulmelisi reise. See näitab laste võrdset kohtlemist mis ei ole alati võimalik ja ka vajalik.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 18.06 14:06; 18.06 15:48;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Püüan mitte teistmoodi suhtuda. Aga ma ei suuda, kohe päris ausalt. Tegemist on mu mehe lapsega, kes on 10+ aastat vana ja tema isaga oleme koos sellest ajast kui laps oli 3. Ta tuleb (loe: saadetakse) minu koju. Ta ei küsi ühtegi küsimust. Ei väljenda ühtegi arvamust. Passib minu lapse (kes kolib selleks ajaks teise tuppa) toas ja lihtsalt ON. Vahib telekast väikelapsele sobilikke multikaid ja mängib häälitsedes arvutiga. Küsimustele midagi vastab. Kui isa teda kutsub, siis läheb kaasa (sööma, kinno vms). Ei küsi, ei nõua, ei arva. Mina ei oska temaga toime tulla, sest minu lapsed ja nende sõbrad on teistsugused. Seega teen jah vahet. Räägin lihtlausetega ja nalja ei tee, sest mulle tundub, et pikemaid lauseid ja irooniat ta ei mõistaks.

Mul hakkas kohutavalt kahju sellest lapsest. Sa heidad lapsele ette tema introvertsust ja kirjutad temast üleolevalt. Leia oma inimlikkus ja püüa saada lapsega lähedaseks, et ta end isa juures oodatu ja omana tunneks.

Mul hakkas ka lapsest kahju. Sellest postitusest ei kumanud läbi mitte hooliv mure lapse pärast ega ka lahenduste otsimine. Sellest kumas läbi üleolek… enda enesehinnangu upitamine introvertse ja ehk kerge alaarenguga lapse arvelt. Madal.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 18.06 17:56; 18.06 18:00; 18.06 21:49;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mina küll sellega nõus pole, et vajadusel peab osa reisist maksma lahus elav vanem. Nt tuleb lapse emal pähe, et käib aastas 4x Maldiividel puhkamas (uue mehe ja lapsega). Kas siis tõesti peab lapse biol. isa osa reisi kinni maksma? Reisimine on rohkem selline lõbutegevus. Kes soovib reisida, see maksku ise lapse eest. Mitte keegi kolmas, kes ise reisi nautida ei saa.

Kui isa/ema pole nõus/võimeline maksma siis see laps ka reisile ei saa, tahtsin sellega öelda, et uus kaaslane ei pea sinu lapse eest maksma, maksavad ikka lapse oma vanemad. Loomulikult ei pea lahus elav isa kinni maksma ulmelisi reise. See näitab laste võrdset kohtlemist mis ei ole alati võimalik ja ka vajalik.

Minu meelest see reisiraha on nii spetsiifiline teema juba, et kõik sõltub antud olukorrast ja kokkulepetest. Siin ei olegi enam mingit üldist “nii peaks” lahendust.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 18.06 17:56; 18.06 18:00; 18.06 21:49;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Minu jaoks ei ole mehe laps loomulikult meie pere liige ja need kord-paar aastas, kui ta meil külas käib paariks tunniks, suhtungi temasse kui külalisesse. Elukoht kuulub mulle ja õnneks ei ole aastate jooksul jutukski tulnud, et ta meile ööbima tuleks.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Minu jaoks ei ole mehe laps loomulikult meie pere liige ja need kord-paar aastas, kui ta meil külas käib paariks tunniks, suhtungi temasse kui külalisesse. Elukoht kuulub mulle ja õnneks ei ole aastate jooksul jutukski tulnud, et ta meile ööbima tuleks.

Et sa elad koos mehega, kes on oma lapse sisuliselt hüljanud.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 18.06 17:56; 18.06 18:00; 18.06 21:49;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Minu jaoks ei ole mehe laps loomulikult meie pere liige ja need kord-paar aastas, kui ta meil külas käib paariks tunniks, suhtungi temasse kui külalisesse. Elukoht kuulub mulle ja õnneks ei ole aastate jooksul jutukski tulnud, et ta meile ööbima tuleks.

Tundub, et sinu jaoks ei ole see mees ka pereliige. Miks muidu rõhutada seda, et elukoht kuulub sulle? Hea, et tal endal lubatakse ööbida, mis veel lapsest rääkida. 😀

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Suhtun halvasti nendesse täiskasvanutesse, kes on teadlikult astunud keerulisse peresuhtesse, kuhu on probleemid juba sisse kirjutatud ja siis hakkavad korraldama ei tea mida. Kurb, kui laste huvid jäävad viimasele kohale. Kui luuakse kärgpere, peaks olema eelduseks kokkulepe, et olemasolevad lapsed on kõige tähtsamad. Kahjuks reaalses elus see nii ei ole.

Lapsed ei saa olla suhtes kõige tähtsamad. Lapsed on väga tähtsad, aga kõige tähtsam on suhe ise. Suhe mehe ja naise vahel, et nemad oleksid õnnelikud. Kui suhe on õnnelik, on õnnelikud ka lapsed. Kui suhe laguneb, siis on kõigil halvem, ka lastel.

Muidugi ei maksa keerulisse suhtesse astuda, aga mis need üksikud inimesed peavad siis tegema, üksikuks jäämagi? Ma isiklikult ei näe erilist probleemi, kui kasuvanem ei suhtu kasulapsesse 100% selliselt kui oma lapsesse. Ei pea silmas, et negatiivne vahetegemine on OK, aga neutraalne suhtumine on OK. Igal lapsel on oma enda vanemad, kes neisse suhtuvad nii nagu oma vanemad peavad.

+1
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Kärgperendus on võimalik. Lihtsal minu arvates see partner mees/naine peab olema väärt seda jama. Kui on väärt mees v naine siis saadakse üle kõikidest probleemidest
Pakun välja et reaalses elus see partner pole seda väärt ja seal tekivad kohe hulga probleeme(rahalised, suhtlemised jne)
Kasulapse suhtud nagu sõpra külalisse, mitte mingi teise emmena. Minua arust on suurema lapsega just kergem. Paariaastasega on pigem kus ja kuidas

Sain ise lapsega mehe ja olen väga rahul. Sellist meest ma vabalt nn turult ei leiaks

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Sellist asja ei tohiks olla, et majas on kasulaps, aga üks vanematest (kasuisa või kasuema) ei või teda kasvatada omade vahenditega ega kasvatuses oluliselt osaleda.

Kui laps kasvab minu peres, siis kasvatan teda mina nagu ka kõiki teisi lapsi. Ja kasvatan nii, nagu mina õigeks pean. Kui see ei sobi, ärgu saatku lapsi meile ja kasvatagu ise. Kuni aga laps on 1/3 ajast oma isaga ehk minu mehega ja minuga, siis ma ei istu see aeg nurgas, vaid kasvatan last koos teiste lastega.

Minu poolest tehku tema ema temaga mida iganes tahab, aga need 10-11 päeva kuus, kui laps (6) elab meil, sööb ta söögilaua taga noa ja kahvliga. Läheb kl 20.10 vaidlemata oma tuppa. Nutitelefonis ei istu. Arvutiaeg on 45 min pärastlõunati. Igal hommikul olenemata ilmast käime koos koeraga jalutamas kl pool kaheksa ja õhtul samal ajal ka, kui teatris vms pole. Pärast sööki tänab ja paneb nõud masinasse. Kui juurikaid ei söö, magustoitu ei saa. Iga päev loeme natuke ja arvutame, tavaliselt arvutame jalutuskäikude ajal. Jne. Käime kontsertidel, üritustel ja kohvikus, kus laps peab olema tasa ja õppima kuulama. Õpime loomi ja linde, hulgume õues.
Nagu ka kõik teised lapsed majas (5, 7, 11)

Ma lasen maha voolata sellel, et kui ta on 20 p jälle oma emaga olnud, ei tunne ta nuga, kahvlit ega salvrätti. Riided kukuvad käest põrandale ja magamaminek on vaevaline, mida mina kui kasuvanem ei tolereeri ja mille ta iga kord 2. päevaks meelde tuletab. 10 min paigal ei suuda istuda. Ma ei teagi, kas tema ema teda üldse kasvatab…

Ei tee väljagi. Kui anti mulle kasvatada – kasvatan.

Mina näiteks ei saa aru sellisest kõigile ühe lauaga suhtumisest. Lapsed on ju erinevad, mõne jaoks on seltskond väsitav ja ei jaksa pidevalt kellegagi koos olla, teine hüppaks ja karjuks kogu aeg. Kui ise olin 6aastane, siis lugesin näiteks maal käies omaette raamatuid, kui tädid ja onud mõttetute asjade üle vaidlesid, et mispidi kurki viilutada, jälle peab poodi minema ja kas ikka kisub vihmale või teised lapsed üksteist juustest kiskusid. Asi polnud selles, et ei teinud kodutöid, kui midagi vaja oli teha, siis tegin ära, aga niisama vaielda ja arutada ei viitsinud. Sama asi oli küllaminekuga, et kui mindi vanainimeste sünnipäevale, siis tassiti ikka lapsed kaasa, kuigi seal polnud midagi teha. Huvitav, et kas samamoodi vait olemise õpetamiseks? Reisid perega olid ka üsna piinarikkad, sest alati vaieldi mõttetute asjade üle ja teised lapsed karjusid kõrval, mis oli nende jaoks valjuhäälsem vestlus. Minu meelest pole vaja last ilmtingimata restoranidesse ja sünnipäevadele kaasa võtta, kui ta ise seda ei naudi või üldse pole vaja introvertsema lapsega 24/7 koos olla. Vait või viisakas olemine on oskus, mida on võimalik ka teisiti treenida, kui igavate täiskasvanute sündmuste ja algklassidele peetavate kõnedega, millest nad arugi ei saa. Lastesse tuleks suhtuda ikka isikule vastavalt.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Suhtun inimestesse nii, nagu nemad minusse suhtuvad. Tundmatu inimesega esimest korda kohtudes suhtun hästi, isegi sel juhul kui keegi on varem teda taga rääkinud või kuulujutte levitanud.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Minu poolest tehku tema ema temaga mida iganes tahab, aga need 10-11 päeva kuus, kui laps (6) elab meil, sööb ta söögilaua taga noa ja kahvliga. Läheb kl 20.10 vaidlemata oma tuppa. Nutitelefonis ei istu. Arvutiaeg on 45 min pärastlõunati. Igal hommikul olenemata ilmast käime koos koeraga jalutamas kl pool kaheksa ja õhtul samal ajal ka, kui teatris vms pole. Pärast sööki tänab ja paneb nõud masinasse. Kui juurikaid ei söö, magustoitu ei saa. Iga päev loeme natuke ja arvutame, tavaliselt arvutame jalutuskäikude ajal. Jne. Käime kontsertidel, üritustel ja kohvikus, kus laps peab olema tasa ja õppima kuulama. Õpime loomi ja linde, hulgume õues.
Nagu ka kõik teised lapsed majas (5, 7, 11)

Ma lasen maha voolata sellel, et kui ta on 20 p jälle oma emaga olnud, ei tunne ta nuga, kahvlit ega salvrätti. Riided kukuvad käest põrandale ja magamaminek on vaevaline, mida mina kui kasuvanem ei tolereeri ja mille ta iga kord 2. päevaks meelde tuletab. 10 min paigal ei suuda istuda. Ma ei teagi, kas tema ema teda üldse kasvatab…

Ei kritiseeri sugugi sinu kasvatusvõtteid, enamus neist on kasutusel ka meie peres, aga sinu toon selle lapse ja tema ema suhtes on kuidagi halvustav ja vaenulik.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mina arvan, et olukord sõltub paljustki sellest, kes on veel pereliikmed. Nt kui sellel uuel emal on ka varasemast suhtest laps, siis võib ka too laps ennast selles olukorras ebakindlalt tunda ja ema kompenseerib oma lihase lapse ebakindlust teise tõrjumisega. Kui teine laps on suurem ning talle on lubatud seetõttu juba rohkem, võib noorem ennast tõrjutuna tunda. Kui uuel naisel ja lapse isal on beebi, võib suurem ennast tõrjutuna ja vähem armastatuna tunda (see on sagedane ka peredes, kus kõik on oma lihased lapsed). Mina soovitaks selle lapse isale, et ta võiks mõtelda perenõustamise peale. Võibolla on abi, kui uus naine ja ka isa saavad spetsialistilt nõu, kuidas last end armastatuna tundma panna. Võibolla see naine lihtsalt ei oska. Lapsendajatele pakutakse vastavaid koolitusi. Miks eeldatakse, et kärje kaudu kasulapse saanu kohe kõike oskama peaks?

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Toome näite, kus laps elab põhiajaga ema juures ja käib kuus mõnel nädalavahetusel isa juures. Isaga elab uus naine. Laps läheb nädalavahetuseks isa juurde, kuid isa peab paariks tunniks kodunt minema minema. Isa juures on reegel, et arvutis tohib olla päevas max 2h. Laps aga istub isa äraoleku ajal kogu aja arvutis. Samuti jätab laps oma prahi elutuppa vedelema, võtab telekapuldi ja paneb multikanali kõvasti taustaks üürgama. Lapse isa uus naine suunab lapse enda järel koristama ja tuletab meelde arvuti kasutamise kohta kehtivat reeglit. Esmaspäeval läheb laps oma ema juurde tagasi ning kaebab, et näe, issi uus naine ütles mulle nii ja naa. Lapse biol. ema kohe turris, teeb skandaali, et kuidas see eksmehe uus mimm võib tema last õpetada. Ongi jama majas. Järgmine kord ei julge uus naine midagi öelda. Laps saab sellest aga julgust juurde ja käitub veel halvemini. Uus naine aga ei saa enam ennast nädalavahetustel kodus vabalt tunda. Lapse küllatuleku ajaks proovib omale muid tegevusi kodust väljaspool leida ja taandub lapsega seotud asjadest täielikult. Kui näites toodud mehel ja uuel naisel peaks laps tulema, siis otseloomulikult kohtleb värske ema oma last teistmoodi. Keegi kõrvalt ei tule teda kamandama, kuidas ta peaks oma last kasvatama või mida tema vastu tundma.

Peaasi, et kõik on õnnelikud. Laps peab ka õnnelik olema, mis see olgu siis!

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 16.06 23:26; 24.06 17:20;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Suhtun halvasti nendesse täiskasvanutesse, kes on teadlikult astunud keerulisse peresuhtesse, kuhu on probleemid juba sisse kirjutatud ja siis hakkavad korraldama ei tea mida. Kurb, kui laste huvid jäävad viimasele kohale. Kui luuakse kärgpere, peaks olema eelduseks kokkulepe, et olemasolevad lapsed on kõige tähtsamad. Kahjuks reaalses elus see nii ei ole.

Aga see ei saagi reaalses elus nii olla. Kui juba kord lähed teise peret lõhkuma, siis on ju selge, et lapse, lapse teise vanema ja tegelikult ka ülelöödud tropi huvid on sulle kõige viimased. Millest me peaksime järeldama, et kui on oma tropi perest lahti kangutanud, hakkab ta äkki tropi lapsest hoolima? Olgem ikka loogilised, see on võimatu.
Et kõigepealt teeb kõik, et laps kaotaks isa ja siis hakkab talle head ema mängima. See ei toimi, jää ei ole kuum.

peaksid ju rahul olema, et tropist lahti said.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Näitan 24 postitust - vahemik 1 kuni 24 (kokku 24 )


Esileht Pereelu ja suhted Kas jälgite, et ei suhtuks kasulapsesse halvemini?

See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.