Pool kuud tagasi vahetati nagu laps ära. Enne ei olnud sellist asja, et röögib õhtuti lohutamatult, aga ainult siis kui tüdineb ühest asendist/tegevusest ära. Gaasid need minu arust pole, sest need olid meil ka, aga nendega oli teistmoodi. Praegu teen lapsele näiteks lennukit, 5 min on ta sellega rahul, siis hakkab vaikselt ägisema ja kui tema asendit ei muuda või kuidagi talle sobival kujul teda ei raputa või kõiguta siis nutab nii südamest, silmad pisarais, et terve maja kajab. Unarusse teda jätta ei saa, sest siis nutab nii, et hing kinni. Tihtipeale ka pidev tegelemine ei aita ja karjub kasvõi pool tundi järjest ükskõik mida temaga ka ei teeks. Ja nii terve õhtu läbi, kella 7st kuni ööuneni ehk kella 22 või 23ni. Varem laps ööunne jääda ei taha.
See on jube. See näeb välja täpselt nagu jonn, sest mis tal võib viga olla. Gaasid nagu poleks, rinda saab alati siis kui tahab, mähkud vahetatud, kõik peaks nagu korras olema ja ometi kisab nagu pöörane. Ma iga õhtu higistan nagu segane, sest teda vaja kogu aeg tõsta, lennutada, väntsutada, esimeselt korruselt teisele tassida, turvahällis kiigutada jne. Hullumaja. Viimasel ajal käitub ta ka hommikul ja päeval samamoodi. Lühidalt öeldes, kui laps ei maga või ei söö, siis ta nutab ja karjub/jonnib. Õudus kuubis.
Samas mõtlen, et kas nii väikesed lapsed ikka oskavad jonnida…
Teema: Kas see on võimalik, et 3 kuune beebi jonnib?
Koolikud on need, sest see toimub ühel ja samal kellaajal iga päev…
Sellega polegi nagu midagi muud teha, kui üritada teda lõbustada, kallistada, musitada.
Meil oli selline asi, siis kui poiss sättis ümber enda uneajad (kui öö ja päev läksid ilusti paika).
Ta oli siis 1,5 kuune, ja täpselt samamoodi 20:00-23:00 karjus lohutamatult. Aga siis ma hoidsin teda süles, näitasin kodu peal igasuguseid asju, vaatasin otsa talle ja ajasin juttu temaga, veel aitas Andrea Bocelli ja Susan Boyle’i muusika 🙂
Ja kõige tipuks lohutasin ennast sellega, et see ei jää ju igavesti kestma nii 😉
Meil on enne ööund röökimine, iga kord kui astun magamistuppa temaga, siis läheb lahti ja röögib ikka kõvasti.
Koolikud ei hakka 2.5-kuusel, vaid hakkavad olemasolul siis juba hoopis üle minema.
Kuskil 2.5-3-kuuselt aga muutub lastel magamine – nad ei oska enam ühest unetsüklist teise minna ja hakkavad maailma rohkem tajuma. Tekib üleväsimus, mis ei lase uinuda, uinutakse nutu ja suure \”võimlemisega\”, eriti päeva teises pooles. Nii väike laps ei jaks üle 1.5-2h üleval olla. Kui on kauem, siis ongi üleväsimus ja väga raske magama panna. Üleväsinud laps on ka ülierutuv. Näiteks üks hetk naerab lennuki tegemise peale, järgmisel juba nutab kohutamatult jne, et oleks rahulik, peab pidevalt tugevalt stimuleerima, mis väsitab last veelgi…
Proovi lihtsalt varem magama panna (esimese väsimusemärgi peale: haigutus, vidusilmad, silmade või kõrva hõõrumine, huvi langus nägude vastu).
Ei ole jonn. Aga gaasivalud võivad kesta päevad läbi. Ja asendimuutustest on kindlasti abi. Kuigi see üsna väsitav.
Kui raha on, mine massaazhi ( 10x kuur). Ega perearst selle jaoks ilmselt saatekirja ei anna, aga tasulisse pole seda vaja. massaazhist on ka kindlasti abi. Kõiksugu tilgad aga ei ole minu lapsi küll aidanud
3 kuune ei oska jonnida. Nutt on Tema suhtlusvahend. Jonn tekib siis, kui laps saab oma egost, oma mina isikust aru…
Allolevalt lingilt saab hääd nõu:
http://paikeselapsed.kolhoos.ee/stories/storyReader$393
ta kindlasti ei jonni, koolikuid nii vanal nagu ka enam ei usu.. aga äkki tahab lihtsalt magama jääda, et Sa räägid, et teed lennukit ja lõbustad aga äkki tahab hoopis kussutamist ja enne ööund veel väikese unekese teha?
minu lapsel algasid õhtused röökimised 1,5 kuuselt. jah, mingi hetk olid gaasivalud, aga… sain pihta, et enamasti oli tegemist väsimusega ja hakkasime kell 18 minema voodisse, kus hämaras sõi ja natuke niisama pikutasime ja hiljemalt 19 läks ööunne. nüüd lähme tunnike hiljem magama kuna ta on 5-kuune, aga õhtuti ikka suht viril, ei sobi ükski tegevus liiga pikalt. vähemalt pole kuid õhtuti röökinud enam.
Meil oli ka umbes samas vanuses õhtuti selline trall. Millalgi sain aru, et ta on lihtsalt üleväsinud. 5 paiku magas tavaliselt viimase une, mõni päev varemgi ja alles 23-24 läks ööunne.
Nii oli see meil algusest peale, aga mingist hetkest õnnestus mul ikkagi ta veel korraks magama panna ja ka ööunne hakkas varem minema, 21.
Proovi ta õhtul veel korraks magama saada või siis pane varem ööunne.
Mul kahekuune. Ma pole siiani aru saanud magama panemisest, et mis moodi see käib.
Praegu jääb eranditult tissi otsas magama. Kui pole parasjagu sööb-magab tsükkel ja peale söömist jääb silmad lahti uudistama, siis tegelen temaga või panen mängumatile selili ca 15 minutiks (eriti kauemaks mitte, üritan ennetada üleväsimust). Peale seda pakun süüa ja jääb magama süles ning tõstan võrekasse.
Saan aru, et mingil hetkel tissist enam ei piisa? Mis moodi panete magama? Oletan, et kussutamine ja niisama voodisse panemine, aga kas ta nutma ei hakka? Ei taha küll last kräunutada teadlikult, niigi juhtub nutmisi, mille põhjust ei oska arvata.
No rumal küsimus, sorri, esimene laps.
Vot ma ei saagi nagu aru, et mis värk on selles üldises teavitustöös ja kus on perekoolid???. Endal täpselt sama lugu olnud lapsega. Laps hetkel 3,5 kuune ja elasime ka selle nõutuseperioodi üle, et mis küll lapsel viga on, et ainult nutab. Kui päevakava paika sättisime ja rohkem magama hakkas, siis läks elu palju palju ilusamaks. Aru ei saa ma aga sellest, et miks sellisest täiesti elementaarsest asjast ei räägita rohkem esma-emadele. No endal küll ei jäänud raseduse aegu seda silma ega kõrva. Ainus, mida mu silm ja kõrv suutsid tabada, et miks lapsed nutavad õhtuti lohutamatult mitu tundi on gaasivalud või koolikud. Gaasid olid natuke aega ka meie lapsel aga kui ta kõhulihased arenesid piisavalt tugevaks, siis sai ta nendega juba mängeldes hakkama. Aga hoopis tuleks tampida gaasivalude asemel noortele vanematele, kel pole mõnel kohe üldse väikelapsega varasemat kogemust (nagu nt minul), et väikesele lapsele on ülioluline reziim. Andsin oma lapsele ka esimesed paar kuud rinda päris sageli, olen siiani veendunud, et piima tekkeks oligi see ülivajalik aga kui siis miski hetk see asi ära kiskus, siis aitas olukorda parandada kindel päevakava. Noh, nii kindel kui võimalik, eks natuke siia-sinna see ikka kõigub õite pisut.
Lisaks kõigele korjab 3-kuune imik ju juba täitsa palju infot ja mulle küll tundub, et vahel elab ta õhtuti pigem pinget välja, kui et need mingid koolikud oleksid. Ja nii ongi, et stressi väljaelamisel ja üleväsimusel on ka veel mingi väike vahe sees…. terve pagana teadus.
Olen ka seda meelt, et tegu üleväsimusega. Meil ka mõned õhtud nii juhtunud. Mina panen lapse magama kellaajaliselt selle järgi, millal viimasest unest ärkab, kui ta ise muidugi enne mõnda unemärki välja ei näita. Üle 2 tunni naljalt üleval olla ei lase, sest pärast siis juba magama panek oluliselt keerulisem. Panen lapse voodisse hoolimata sellest, kui erk ta ka ei oleks.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Mul kahekuune. Ma pole siiani aru saanud magama panemisest, et mis moodi see käib.
Praegu jääb eranditult tissi otsas magama. Kui pole parasjagu sööb-magab tsükkel ja peale söömist jääb silmad lahti uudistama, siis tegelen temaga või panen mängumatile selili ca 15 minutiks (eriti kauemaks mitte, üritan ennetada üleväsimust). Peale seda pakun süüa ja jääb magama süles ning tõstan võrekasse.
Saan aru, et mingil hetkel tissist enam ei piisa? Mis moodi panete magama? Oletan, et kussutamine ja niisama voodisse panemine, aga kas ta nutma ei hakka? Ei taha küll last kräunutada teadlikult, niigi juhtub nutmisi, mille põhjust ei oska arvata.
No rumal küsimus, sorri, esimene laps.[/tsitaat]
Kui meil laps enam tissi otsa magama ei jäänud (üsna varakult), siis hakkasime kussutamist harrastama aga varsti oli ta 5 kilone ja lihtsalt ei jaksanud kussutada pool tundi või tund. Nii lihtsalt poetasin ta une algusajal kenasti voodisse (magamiskoti sees) ja kuulasin ta kräunumist, mis kõige lühemalt on kestnud 10 minutit ja no pikim ikka tund või nii. Kui hakkab hüsteeriliselt või siis emotsionaalselt nutma, siis olen sülle võtnud ja maha rahustanud, vahel ta tõmbab end liiga käima. Aga muidu on nii, et üritab unega võidelda ja jaurab natuke, siis teeb pausi sekundiks-mõneks, silmad lähevad muudkui kissi, eht unejorr.
Ehk siis ma ka mõtlesin, et kuidas k***t teised emad saavad lapsed magama, kõik muudkui kelgivad, et nende laps jääb ise magama aga juhatust ei anna keegi.
Hiljuti ostsin ka raamatu \”päästke meie uni\” ja avastasin, et oleme täiesti instiktiivselt ja mis seal pattu salata ka oma nn laiskusest (laps oma voodisse ja lasta joriseda, mitte pisaraid valada!!!) lapsega toimetanud nii nagu seal soovitati ja see toimib ka.
ps. me alles alustasime tegelikult, küllap varsti õpib ka ilma nututa magama jääma voodis, asi läheb aina paremaks.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Mul kahekuune. Ma pole siiani aru saanud magama panemisest, et mis moodi see käib.
Praegu jääb eranditult tissi otsas magama. Kui pole parasjagu sööb-magab tsükkel ja peale söömist jääb silmad lahti uudistama, siis tegelen temaga või panen mängumatile selili ca 15 minutiks (eriti kauemaks mitte, üritan ennetada üleväsimust). Peale seda pakun süüa ja jääb magama süles ning tõstan võrekasse.
Saan aru, et mingil hetkel tissist enam ei piisa? Mis moodi panete magama? Oletan, et kussutamine ja niisama voodisse panemine, aga kas ta nutma ei hakka? Ei taha küll last kräunutada teadlikult, niigi juhtub nutmisi, mille põhjust ei oska arvata.
No rumal küsimus, sorri, esimene laps.[/tsitaat]
2 kuust on kerge ise magama õpetada. Uneaeg käes, kõhuke täis söödetud ja siis oma voodisse. Kui hakkab väga kõvasti nutma või liiga kaua voodis rapsinud siis rahusta süles maha ja jälle voodisse. Peaasi et ärkvel olevana paneksid voodisse. Väga kiirelt hakkab ise magama jääma.
Teemaalgataja lapse puhul kaldun ka arvama, et tegu on üleväsimusega mida võimendab veel õhtune ülestimuleerimine (lennukimäng, toast-tuppa trampimine). Ma päris täpselt ei saanud aru, mis kell laps viimasest unest ärkab, et siis kl 19.00 trall peale hakkab, kuid arvan peaksid talle ühe väikese ööune-eelse une organiseerima, nt kuskil 18.30-19.30 paiku, siis tunnike veel üleval ja hiljemalt 20.30 voodisse.
Samuti ei tohiks minu meelest õhtul enne magama minekut enam mingeid lennukimänge teha ega ka midagi muud sellist, mis erutab. Ma oma lapse pealt olen vaadanud, et isegi õhtune mängumatil mässamine erutab ta piisavalt üles ning siis on raske hiljem uinuda. Samuti ühel õhtul oli meil vanavanaema külas ja mängis lapsega \”hobusesõitu\” ning selle tulemus oli, et laps, kes muidu uinub hiljemalt 21.00, mängis veel 22.30 voodis aina \”hobust\” edasi, endal silmad poolkinni. Seega meil nüüd see tunnike, mis jääb õhtuse une ja ööunele mineku vahele, möödubki rahulikus rütmis – söötmine, mähkimislaual jutustamine teda samal ajal ööriietesse panek, kui enne voodisse minekut aega veel üle jääb, siis istub lihtsalt lamamistoolis, vaatab raamatut.
lugesin ja esimene asi, mis tundus, oli et on üleväsimus ja vaatan, et paljud on sama meelt. üleväsinud laps ei tahagi magama jääda.
kõige lihtsam on põhimõtteliselt \”kella järgi\” lasta tal üleval olla, mitte jääda ootama, millal ta silmi hõõruma või haigutama hakkab. nii väike peaks järjest ärkvel olema mitte enam, kui 1,5-2h. ja siis lihtsalt magama panna. kas siis kussutada, õue jalutama, tissi otsa – kuidas keegi, kuid lõbustamine väsimust lapsel ei peleta ja väsinud beebit ei rahusta.
siit on ka läbi käinud see kindla päevakava teema ja tõesti, beebile on vaja kindlat päevakava, see on rahuliku lapse alus. laps tunneb ennast kindlalt ja turvaliselt, kui asjad käivad ühel kindlal viisil, kui ta teab, mida on oodata jne.
edu sulle!
Mina olin ka täiesti kindel, et lapsel peab olema re¸iim, ent elu on näidanud, et seda ei kehtesta siiski mina, vaid kui üldse keegi, siis seab selle sisse laps ise. Ma olen küll algaja lapsevanem, aga minu arust on re¸iimist olulisem hoopis õppida oma last mõistma ja seda tehes ju beebi esimesed elukuud mööduvadki.
Algul me ka ei saanud aru, et poiss jaurab, kuna on üleväsinud, aga re¸iim pole küll selle probleemi lahendus olnud, vaid hoopis õigesti lapse vajadustele reageerimine. Praegu on poiss 8-kuune ning tema päev ja öö kujunevad vastavalt sellele, kuidas ta end tunneb, mida ta on söönud, kus ta on käinud, kas talle teevad igemed muret, on ta mõne uue oskuse omandanud, on tal kasvuspurt või veel midagi… Beebi ise on ju pidevas muutumises ja päevad pole vennad.
Mingi rutiin ja kindel kella aega võiks olla enne magama minekut, et meil on vann 18.30, riietumine, tiss ja siis hiljemalt 19.00 voodi. Mõni päev jaurab veidi, teine päev vajub kohe ära. Endal läks ka veidi aega, et pihta saada selle sest samamoodi nagu teemaalgataja mängisime lapsega enne magamist ja see kruvis ta nii üles, et kõva maadlemine käis, et ta magama saada aga peale seda, kui muutsime asja rutiiniks on kõik palju lihtsam.
Täiesti nõus nendega, kes arvavad, et tegu on üleväsimusega.
Need lennukid ja hüpitamised hetkeks aitavad. Laps võtab oma viimse jõuvaru kokku ja isegi naerab selle peale, aga järgmine hetk on ta topeltväsinud ja tal on väga raske uinuda.
Minu laps selles vanuses magas iga 1,5h tagant. Ja lõunauni oli hästi pikk. Õhtul enne ööund, mis algas kell 20,00, magas ta veel ühe une kella 17,00-18,00 paiku.
Ja ma ei oodanud kunagi mingit silmade hõõrumist, sest seda ei pruukinud tullagi. Vaatasin kella ja hakkasin magama sättima. Ja laps jäi muretult magama.
[small]moki kirjutas:[/small]
[tsitaat]Mina olin ka täiesti kindel, et lapsel peab olema re¸iim, ent elu on näidanud, et seda ei kehtesta siiski mina, vaid kui üldse keegi, siis seab selle sisse laps ise. Ma olen küll algaja lapsevanem, aga minu arust on re¸iimist olulisem hoopis õppida oma last mõistma ja seda tehes ju beebi esimesed elukuud mööduvadki.
Algul me ka ei saanud aru, et poiss jaurab, kuna on üleväsinud, aga re¸iim pole küll selle probleemi lahendus olnud, vaid hoopis õigesti lapse vajadustele reageerimine. Praegu on poiss 8-kuune ning tema päev ja öö kujunevad vastavalt sellele, kuidas ta end tunneb, mida ta on söönud, kus ta on käinud, kas talle teevad igemed muret, on ta mõne uue oskuse omandanud, on tal kasvuspurt või veel midagi… Beebi ise on ju pidevas muutumises ja päevad pole vennad.[/tsitaat]
olen tegelikult nõus. re¸iimi all ma ei pidanud silmas mitte näpuga kella ajamist ja söögikordade venitamist-lühendamist, vaid pigem kindlakäelist ja üsna üheviisilist igapäevast toimetamist lapsega. näiteks siis tegevused mis eelnevad söömisele, tegevused, mis eelnevad magama seadmisele jne.
ainus, mida tõesti võiks üsna kella järgi alguses jälgida, on ärkveloleku aja pikkus. väike laps ei pruugi enne väsimuse märke näitama hakata, kui juba asi üle võlli on.
muidugi on kõik lapsed erinevad, niiet ega mingit kindlat \”õiget\” toimimisviisi ei olegi, iga ema peab oma last tundma õppima ja tema eripäradest lähtuma.
Meil laps 1,5 kuune ja meil hakkas trall pihta u. kui laps oli 3 ndl.Laps ei oska magama jääda.Ma teen omaarust kõike , kussutan süles, turvahällis kiigutan, vankris kiigutan ikka magab halvasti.Nagu ainult tukuks.
Ja meil ka õhtuti suure röökimisega ööunne kell 20.00 hakkan panema ja 22.00 u. jääb.Sinna sisse mahub kussutamist jne.
Kodus midagi teha ei saa, enamusajast kussutan teda magama.Ta kuidagi erksa unega.
Olen ka mähkinud teda teki sisseja kussutanud ,aga see ei meeldi talle.Õues vankris ka vähkreb ja tukub ainult ja kui vanker seisma jätta ,hakkab karjuma.
Äkki tõesti kellegil nippe, kuidas teda magama saada ja kas lapsel võib olla midagi viga, et ei maga, kas närvisüsteemiga.Äkki peaks perearstile rääkima ka?
Vabandust, et küsin aga mis vahe on ööunel ja lihtsalt unel nii pisikeste nagu 1,5 kuni 3-4 kuuste laste puhul? Mul laps magab läbi ööpäeva siis kui magab (laps 2, 5 kuune). Päevasel ajal on üleval kauem, ca tunni – paari kaupa ja öösel, kui ise magama lähen, umbes kell 01, siis vaatan enne, et laps magaks. Aga no mingit spetsiaalset ööune aega pole kunagi osanud vaadata/arvestada. Vahest vajub kell 19 ära, magab 22 ni, söö, vaatab ringi, sööb uuesti ja magab hommikuni, vahest jääb alles kell 01 magama ja magab hommikuni, vahest magab terve ööpäeva nii, et ärkab vaid söögikordadeks? Laps on imevaikne ja rahulik.
Leidsin selle iidvana teema , tundus täitsa huvitav. …minu pambuke magab ka päeval suht halvasti. Või no magas. Ma hakkasin teda pulgaks siduma, nagu nõuka ajal tehti. Et käed tihedalt keha vastas ja suht kõvasti linaga kinni. Meie puhul aitab ime hästi. …ilmselt päeval tal ongi kuidagi kergem uni ja siis äkki kätega vehkides ajab end üles. Mis sellise mässimisega on välistatud . Äkki kellelgi on ka sellest nõuandest abi. No ja mina tal üle tunni ei lase üleval olla korraga , lihtsalt topingi ta magama ära , kui tund täis tiksub (pluss miinus 15min, oleneb kui unine ta tundub olevat. Hetkel on ta 2 küüne ).
Ma loen ja imestan, et kuidas Eestis poleks nagu inimesed kunagi kuulnudki väikelapse une eripäradest.
Näiteks Prantsusmaal arvatakse, et 3-4 elukuu on see hetk, kus laps hakkab loomulikult magama pikka ööund. Jah, unetsüklid on lühikesed ja laps võib öö jooksul mitu korda üles ärgata ning ei oska alguses ise kohe uuesti magama jääda. Siis on lapsevanema ülesanne aidata lapsel uuesti uinuda. NB! rinna või toidu pakkumine ei sobi, sest tekitab magama õppimise asemel hoopis öise söömise sõltuvust. Öine söömine segab magama õppimist, on lapsele sõltuvust tekitav, hammaste tulekul ebatervislik ja lapsevanemale kurnav. Lapsed on erinevad ja mõni võib loomulikult hakkata pikka ööund magama juba 1-kuuselt. Pulgaks mässimist harrastatakse ka, sest ka öösel ärgates või poolunes võib laps muidu kätega liiga palju vehkida.
Lapse päevane reziim on seotud ülejäänud pere reziimiga arvestades muidugi lapse vanust aga mingit sellist tralli nagu Eestis, et imik on A ja O ja kõik käib ainult tema järgi ikka ei ole ning ema on täisväärtuslik ühiskonna liige. Suhteliselt tavaline on, et 9-kuune pannakse juba sõime ja selline teenus on ka riigi poolt olemas. Sõimes on reziim A ja O.
Mul oli ka samas vanuses samasugune asi beebiga. Keeldus samuti enne 22 voi isegi 23 magama jaamast aga samas oli naha selgelt, et laps taiesti ule vasinud kuna viimane uni oli tavaliselt juba 17-18 ajal. Kuna su beebi on nuud 3 kuud tais void hakata proovima paevarutiini sisse viia. Mina alustasin sellega 3 kuuselt ja asjad laksid paremaks. Nihutasin lopuks oound aina varasemaks kuni saavutasin selle, et ta hakkas 19.30-20.00 vahel magama minema. Nuud olles 10 kuune on nagu kellavark 19.30 voodisse ja 5 minutiga magab. Edu!
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
