Minu väike poeg sündis kolm päeva enne arsti pandud tähtaega ehk siis 05.07.2012.
Olime mehega juba ligi kaks nädalat Tallinnas elanud, kolm maja ITK-st eemal ja Jumal tänatud selle eest – minu sisetunne, et tuleb hirmkiire sünnitus, mind ei petnud – kui me oleks Haapsalust tulema hakanud, oleksin autos sünnitanud ja vot see oleks võinud põrgu olla…
Nimelt.. valude peale ärkasin öösel kell 00, sünnitusmajja jõudsime (jalutasime sinna) kell 01.00, sünnitustuppa astusime 01.18, poeg oli sündinud kell 01.57). Ehk siis sünnitustoas läks kohe väga kiireks ja intensiivseks tegutsemiseks. Kuigi nuiasin ka valuvaigisteid, siis neid ei antud, kuna kohe tulidki pressid peale. Oh kui valus see oli, kuid ma sain hakkama – teise lapsega valdab lapse sündides eriline õnnetunne (mida esimesega sellisel kujul ei ole, seda ütleks ka ÄE) – kilkasin heldinult \”oo kui armas\” ja aplodeerisin iseendale – võis kõrvalt päris naljakas vaadata olla 🙂
Poiss kaalus 3724g ja oli 53cm pikk. Ühtegi õmblust ega rebendit mul ei olnud. Juba paar tundi peale sünnitust käisin end du¨i all korrastamas ja olin nõus koju minema. Sama päeva lõunast olimegi juba Haapsalus kodus. Juba järgmine päev tegime tillukese esimese jalutuskäigu. Tundsin end supersünnitajana :))
Lisaks – ma VÄGA; VÄGA kiidan ITK-d – kõik oli absoluutselt täiuslik, peale sündi sain lapse paljalt oma rinnale (minu kõige olulisem soov!) ja teda ei puutunud keegi vähemalt poolteist tundi – minu jaoks oli see \”nahk-naha kontakt\” kõige olulisem asi üldse! Nagu erahaiglas oleks sünnitanud! Sain ka parima võimaliku sünnituspalati (nr 7), mida maja ringkäigul juba vaatasin. Plaan oli proovida vanni sünnitada, kuid sain selle asemel vanniga toas sünnitada (laps nimelt oleks selle aja peale nagunii ära sündinud, kuni vesi vanni jookseks) 😀
Igal juhul – kõik on hästi ja oleme superõnnelikud!
Edu Sulle, Miisu!
