1a9k laps läheb sügisest lasteaeda. Loen igalt poolt, et oleks soovituslik võtta kaasa kaisukas, kuna see annab turvatunnet. Minu last pole aga ükski kaisukas kunagi huvitanud, ehkki olen pakkunud erinevaid ja kandnud isegi oma särgi all nagu soovitatakse (et ema lõhn juurde jääks). Kas selle võrra võib siis kohanemini raskem olla? Kas absoluutselt kõigil sõimekatel on kaisukad olemas ja kaasas?
Meil lasteaeda minnes kaisukat polnud, kuna seal enamusel oli, siis hakkas ta ka kodus ühe kutsuga magama, aga lastaeda pole seda lubanud.
Ma eelidaks, et loom mis on kaisus on ka puhas, mitte, et mängivad nendega seal tervepäeva, osad vedasid ka õue kaasa ja siis laps magab sellega ka voodis, minu jaoks on see eba hügeeniline, lisaks kui igaüks võib näppida seda, siis levivad ka viirused kiiremini ja selle mänguasjaga veab neid ka koju (jutt siis meie lasteaia põhjal, tean, et osades tohivade kaisukad olla ainult une ajal, siis vist lubaks lapsel, kui muu aja on korvis ja ainult uneks, aga meil on tervepäev lubatud)
See kaisukavärk on lasteaia poolt pealesunnitud tobedus.
Seda ei sunnita peale, lihtsalt soovitatakse – kui lapsel on oma armas kaisuloom, kes talle annab turvatunde.
Meie poiss sõbrunes loomakestega ca 8-kuiselt. Hakkas mõnda endaga kaasas kandma kogu aeg, terve päeva. Võttis ka uneajaks kaissu. Paar nädalat oli üks, siis jälle teine, aga alati oli keegi karvane sõber. Kodus vahetusid, vanavanemate juures vahetusid, aga keegi alati oli.
Nüüd on 14 kuud vana ja läheb magama alati koos loomakesega, kellega ta on päeva jooksul sõbrunenud.
Midagi ebahügieenilist kaisulooma kaasavõtmises ma näha ei oska – lasteaias ju igaüks puutub kõigiga kokku 🙂
Meil on kaisuautod, kaisurongid ja kaisulennumasinad. Kaisuloomi ei kasutata.
Kui laps ei vaja kaisukat, siis ei vaja. Kui aga tal tekib lõunaunne jäämisega probleem, siis üks lahendus võib olla kaisuka pakkumine.
Meil laps magab kaisukaga alates umb 1a1k – sellest ajast, kui lutist võõrutasime. Hoidu minnes ma ei tahtnud algul kodust kaisukat kaasa anda, sest igahommikust-õhtust edasi-tagasitassimist väga ei tahtnud (+ olen kuulnud, et mõnel paanika, kui nt ununeb aeda jne). Aga kuna tal oligi raske uinumisega, siis ikka viisin kodust ühe pehme looma, mispolnud ta tavapärane kaisukas. Õnneks leppis sellega ja jäigi paremini magama. Meil minuteada väga ei lubata rühmaruumi neid kaisukaid tassida – sest kõik mänguasjad mänguruumis on ju nö ühiskasutamiseks, aga kaisukate suhtes on omanditunne.
Kodus on lapsel 3 põhilist kaisukat, mis kogaaeg peavad voodis olema, lisaks nüüd üks kassi-pildiga padi, aegajalt veel üks nukk, ja loomulikult jääb ta magama nii, et raamat kõhupeal lahti 😀 Algul ajasin rohkem seda rida, et ainutl üks asi voodisse kaasa, aga lõpuks lõin käega – ise teab, kuidas magab. Raamatu korjan ainult mingi hetk voodist ära (hommikul ärgates hakkab kohe otsima seda)
Minu laps käis oma beebiaegse kaisumõmmiga lasteaias kuni lasteaia lõpuni. Siis ta oli 6.aastane.
Kusjuures minu lapse lasteaia õpetaja just ütles esimesel proovipäeval, et soovitab lapsele kaasa anda mingi tekike või kaisuloom, et lapsel oleks lohutust ja turvatunnet.
Minu lapsel oli oma mõmmist palju kasu ja kusjuures ta võtab seda siiamaani kaissu, laps varsti juba 10.aastane 🙂
Selle mõmmi ta sai 6-kuu sünnipäevaks kingituseks ja sellest ajast on see talle armas, ikkagi päris pikk teekond neil läbi käidud koos 🙂
ma just oma lemmik kaisukaid ei võtaks kaasa, põhjusel, et teised lapsed hakkavad seal sageli ära võtma ja see on lapsele hoopis trauma, et tema isiklikku kallimat vara võetakse ja katsutakse.
Mul võtab pigem peaaegu iga päev midagi erinevat kaasa ja teab, et saab teistega seda jagada ka. Õhtul võtame koju tagasi. Ei mingit traumat.
Minu lapsel kodus pole kaisukat, lasteaias on üks pehme mänguloom kaasas, mille kaissu võtab. Muul ajal on see kapis, ööseks koju ei too. Küllap see on lasteaiarutiini juures hea, kui on päris oma asi, mida kaissu võtta, kui kõik võtavad.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
