… kui lapsel on reaalainetega tõsiseid raskuseid? Humanitaarained tulevad lihtsalt, kas on aga kutsekooli, mis oleks humanitaarile sobilik? Samas on laps huvitatud ülikooli astumisest.
Teoreetiline küsimus esialgu, kuna laps on alles 7. klassis.
Tõsiselt küsid? Su laps on alles 7. klassis ja sina juba teed mingeid järeldusi? Laps tahab ülikooli, aga sina vägisi suunad kutsekasse? Minu poiss oli kuni 8. klassi lõpuni lohe mis lohe. Eriti rasked olid kõik keeled, k. a eesti keel. Ja 9. klassis avastas järsku ajakirjanduse. Nüüd on gümnaasiumis humanitaarharus, hinded täitsa head ja plaanib ajakirjandust õppima minna.
Loomulikult las laps proovib humanitaarklassi gümn-s sisse saada. Sa oled küll ema, aga oma elukutse või elutee valikud peab iga inimene ise läbi tegema, las kuulab oma südamehäält ja kõik läheb hästi (tööd tuleb ka muidugi ikka teha). Minu tutvusringkonna kõrgharidusega humanitaarid on prakitiliselt kõik reaalainetes parajad tainapead.
Tõesti polnud varem humanitaarsuunast gümnaasiumis kuulnudki? Oma laste koolis gümnaasiumiosa ei ole? Lastelegi räägitakse seda ju ikka paar aastat enne põhikooli lõpetamist, et kuidas ja millistele õppeainetele konkreetsel õpilasel panustada tuleks, et leida endale sobivaim suund/tee põhikoolist edasi.
Kas tasub gümnaasiumi pürgida, kui lapsel on reaalainetega tõsiseid raskuseid?
Minul oli gümnaasiumis reaalainetega väga suuri raskusi. Mul olid mingitel aegadel kõik reaalained vaheldumisi tunnistusel kahed. Vahel oli lausa 2 ainet korraga kahed. See ei takistanud mul pürgimast gümnaasiumisse ega hiljem Tartu Ülikooli, kus “vedasin” end lausa magistrini välja. Sel suvel kavatsen lausa doktorantuuri pürgida. 😀
Minu lastel on olnud raskusi humanitaarainetega, mõlemad saanud ka õpiabi õigekirjas, keeltes olen pidanud aitama jne.
Samas ei ole tulnud mõtet, et keskkooli ei läheks, üks nendest lastest hakkab ülikoolis tehnilist eriala lõpetama juba.
Aga minu arvates kui 7. klassis on raskusi reaalainetega, siis tuleks lapsele osutada abi, äkki vajab ta individuaalset või teistsugust lähenemist? Olemuselt on põhikooli matemaatika niivõrd lihtne, et see peaks jõukohane olema ka kõige humanitaarsemale lapsele.
Vastused su küsimustele on 1)ei, 2)ei ning lastele pole koolis veel keegi midagi põhikooli lõpetamisest rääkinud, nii et ma ehk ikka tohtisin siit vähe nõu küsida – või mitte??
Avaldasin vaid imestust, kuna gümnaasiumide erinevad õppesuunad on juba aastaid ka meedias piisavalt kajastamist leidnud teema. Kui siiani lapsele midagi räägitud ei ole, siis kohe räägitakse – 7.klassi kevadel või hiljemalt 8.klassi sügisel hakatakse valmistuma põhikooli loovtööks st. tulemus läheb põhikooli lõputunnistusele. Sellega seoses tuleb kohe kindlasti jutuks ka muu põhikooli lõpetamise ning edasiõppimisega seonduv.
Kas tasub gümnaasiumi pürgida, kui lapsel on reaalainetega tõsiseid raskuseid?
Minul oli gümnaasiumis reaalainetega väga suuri raskusi. Mul olid mingitel aegadel kõik reaalained vaheldumisi tunnistusel kahed. Vahel oli lausa 2 ainet korraga kahed. See ei takistanud mul pürgimast gümnaasiumisse ega hiljem Tartu Ülikooli, kus “vedasin” end lausa magistrini välja. Sel suvel kavatsen lausa doktorantuuri pürgida.
Ehe kinnitus, et ka kõrghariduses – gümnaasiumist rääkimata – on latt ikka väga madalale lastud.
Vastused su küsimustele on 1)ei, 2)ei ning lastele pole koolis veel keegi midagi põhikooli lõpetamisest rääkinud, nii et ma ehk ikka tohtisin siit vähe nõu küsida – või mitte??
Avaldasin vaid imestust, kuna gümnaasiumide erinevad õppesuunad on juba aastaid ka meedias piisavalt kajastamist leidnud teema. Kui siiani lapsele midagi räägitud ei ole, siis kohe räägitakse – 7.klassi kevadel või hiljemalt 8.klassi sügisel hakatakse valmistuma põhikooli loovtööks st. tulemus läheb põhikooli lõputunnistusele. Sellega seoses tuleb kohe kindlasti jutuks ka muu põhikooli lõpetamise ning edasiõppimisega seonduv.
Minu laps lõpetas põhikooli (koolis, kus polegi gümnaasiumiosa) eelmisel aastal ja kuigi ma olen üsna hästi haridusteemaga kursis, oli minu jaoks siiski üllatus, et nüüd on ka koolides, mis on juba tükk aega tuntud humanitaarkoolidena, reaalsuund. Ma teadsin, et sisuliselt kõigis koolides on kolm õppesuunda, kuid ma ei teadnud, et reaalselt on need reeglina reaal-, humanitaar- ja mingi kolmas suund, st pea igas koolis on humanitaar- ja reaalsuund. Ma ei arva, et see pn hariduse taseme mõttes õige otsus, aga võitlus õpilaste e pearaha eest on selle tinginud.
Loovtöö tegi mu laps muide alles 9. klassis ja enne lõpuklassi ei olnud edasiõppimine koolis abs teemaks. Ka ei pea loovtöö mingilgi moel edasiõppimisega seotud olema.
Teemaalgatajale ütlen, et 7. klassis oli minu praeguseks reealsuunas õppiv tütar matemaatikaga üsna hädas, aga ühel hetkel käis klõps ja matemaatikast sai üks lemmikainetest. Ära tee liiga vara järeldusi.
Ehe kinnitus, et ka kõrghariduses – gümnaasiumist rääkimata – on latt ikka väga madalale lastud.
Kui TÜ magistrantuuri astusin, oli konkurss 67 inimest 10 kohale. Ma olin pingereas 2. kohal ja tegemist polnud humanitaarerialaga, vaid majanduse ja juhtimisega.
Ma loodan, et teemaalgataja satub veel siia vaatama. Ma olen seda varemgi rääkinud, et seitsmes klass on matemaatikas murdeline – seal selgitatakse välja, kes on varasema programmi omandanud ja kes mitte.On annet, eo ole annet, muutub ebaoluliseks, kui esimese sihina on lisaks gümnaasiumikatsetele põhikooli lõpueksam ning seal juba matemaatikast ei pääse.
Üheksal juhul kümnest tähendab seitsmenda klassi matemaatika vilets hinne ühte kolmest asjast:
1) lapsel ei ole korrutustabel selgroo peale selgeks saanud
2) laps ei hooma harilikke murde
3) laps ei tea märkidega arvutamise reegleid.
Kui te suudate mängides ja varasemaid õpikuid/töövihikuid kasutades need kolm asja üle käia ja korda saada, jääb lpsel kohe oluliselt rohkem mõtteressurssi alles, et koolis õpitava teemaga toime tulla. Aga kui ebakindlus hakkab sellest, et ta ei mõista, kuidas peaks lahendama kui on 1/2 + 3,2, siis ei saa ta ka tekstülesandeid lahedada ega võrranditest õiget vastust saada.
Loomulikult las laps proovib humanitaarklassi gümn-s sisse saada.
Ok, humanitaarklassi võimalusest polnudki varem kuulnud, see ju super.
Tõsiselt? Ja mis kooli sina oled lõpetanud? (Nagu sa ise sarkastiliselt kelleltki eespool küsisid, et oma üleolekut näidata.)
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
