Kuidas teie lastel (tütarlastel) käsitöö tunni nõuete täitmine kulgeb? Ma olen varem korra pidanud oma tütre käsitöö õpetajalt küsima, kuidas ta töid hindab. Õpetaja vastas, et ta võrdleb töid ja paneb hinde skaala parimate järgi. Ehk et parimad seavad kvaliteedi osas märgi maha ja teisi hinnatakse siis vastavalt. Ma ei pea seda õigeks, Käsitöös peaks hindama püüdlust ja sooritust per se, mitte võrdluses teistega.
Minu tütar ei ole käsitöös seni väga paljude tegevustega kokku puutunud (samas, ta joonistab ülihästi, ehk et käeline tegevus on väga hea. Talle lihtsalt ei meeldi nokitseda). Heegeldamine läks üle kivide ja kändude. Lõpuks pidi tegema kooli jaoks hindelise proovilapi nupsudega. Esiteks ei teadnud mina ega mu tütar kuidas nupsu tehakse. Sai googeldatud ja otsitud. Tükk aega õppisime seda ja lõpuks siis sai tütar proovilapi valmis. Õpetaja hindas kolmele, sest nupsud ei olnud piisavalt lõdvad. Esimene katse üldse. Kolm. Kudumise töö läks hästi.Laps tegi kaelussalli, selle eest sai viie. Nüüd pidi tikkima. Õpetaja ei andnud ette ei mustrit ega seda kui suur peaks töö olema. Laps küsis, kas asi võiks nt nõelapadi olla. Õpetaja öelnud, et võib. Terve koolivaheaja tütar tikkis näpud villis. Aitasin tal sinna ka riputusaasa kinnitada, töö sai korrektne. Laps viis kooli. Õpetaja leidnud, et töö on väike (kui suur 1 nõelapadi peab siis olema?) ja nüüd sai e-koolist vaadatud-taas kord kolm. Töö oli korrektne ja ilus. Midagi kuskilt ei narmendanud, pisted olid ühesugused, muster joonistus välja. Kolm. Laps oli täiesti endast väljas. Ta ei saa aru, miks nii. Mul on raske teda lohutada. Ta nägi hullupööra vaeva. Minu meelest on ebanormaalne käsitööd üldse hinnata. Kuidas ma last motiveerin edaspidi midagi tegema, kui ta ütleb, et tal niikuinii midagi välja ei tule ja õpetaja niikuinii talle head hinnet ei pane? Nuttis end magama nüüd õhtul.
Kuidas teil sellega lood?