Esileht Koolilaps Käsitöö ja selle hindamine

Näitan 22 postitust - vahemik 1 kuni 22 (kokku 22 )

Teema: Käsitöö ja selle hindamine

Postitas:

Kuidas teie lastel (tütarlastel) käsitöö tunni nõuete täitmine kulgeb? Ma olen varem korra pidanud oma tütre käsitöö õpetajalt küsima, kuidas ta töid hindab. Õpetaja vastas, et ta võrdleb töid ja paneb hinde skaala parimate järgi. Ehk et parimad seavad kvaliteedi osas märgi maha ja teisi hinnatakse siis vastavalt. Ma ei pea seda õigeks, Käsitöös peaks hindama püüdlust ja sooritust per se, mitte võrdluses teistega.

Minu tütar ei ole käsitöös seni väga paljude tegevustega kokku puutunud (samas, ta joonistab ülihästi, ehk et käeline tegevus on väga hea. Talle lihtsalt ei meeldi nokitseda). Heegeldamine läks üle kivide ja kändude. Lõpuks pidi tegema kooli jaoks hindelise proovilapi nupsudega. Esiteks ei teadnud mina ega mu tütar kuidas nupsu tehakse. Sai googeldatud ja otsitud. Tükk aega õppisime seda ja lõpuks siis sai tütar proovilapi valmis. Õpetaja hindas kolmele, sest nupsud ei olnud piisavalt lõdvad. Esimene katse üldse. Kolm. Kudumise töö läks hästi.Laps tegi kaelussalli, selle eest sai viie. Nüüd pidi tikkima. Õpetaja ei andnud ette ei mustrit ega seda kui suur peaks töö olema. Laps küsis, kas asi võiks nt nõelapadi olla. Õpetaja öelnud, et võib. Terve koolivaheaja tütar tikkis näpud villis. Aitasin tal sinna ka riputusaasa kinnitada, töö sai korrektne. Laps viis kooli. Õpetaja leidnud, et töö on väike (kui suur 1 nõelapadi peab siis olema?) ja nüüd sai e-koolist vaadatud-taas kord kolm. Töö oli korrektne ja ilus. Midagi kuskilt ei narmendanud, pisted olid ühesugused, muster joonistus välja. Kolm. Laps oli täiesti endast väljas. Ta ei saa aru, miks nii. Mul on raske teda lohutada. Ta nägi hullupööra vaeva. Minu meelest on ebanormaalne käsitööd üldse hinnata. Kuidas ma last motiveerin edaspidi midagi tegema, kui ta ütleb, et tal niikuinii midagi välja ei tule ja õpetaja niikuinii talle head hinnet ei pane? Nuttis end magama nüüd õhtul.
Kuidas teil sellega lood?

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 17.04 00:09; 17.04 23:25;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Kõlab arulagedalt.
Ma olen käsitöö õpetaja ja minu meelest tuleks hinnata protsessi, suhtumist ja seda, milline on olnud antud lapse progress.
KUI ma võtaks etaloniks parima lapse töö selles klassis, siis igal aastal on tase ilmselt väga erinev. Minu füüsika õpetaja võttis hindamisel ka iseenda arvesse ehk viie peale teadis ainult tema…
Kuna minul oli koolis käsitöö õpetajaks äärmiselt ebameeldiv õpetaja, siis ema õmbles ja vanaema tikkis-heegeldas ja kudus.
Elementaarset oskasin tunnis nm kaasa teha ja vähemasti stressi mul ei tekkinud.
Ilmselt sellise õpetajga, kes lapse püüdlust tähele ei pane, oleks see arukas. Ehk kunagi tekib ka päris motivatsioon.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 17.04 00:53; 17.04 12:24; 18.04 13:04;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Ühest küljest on selline hindamisskaala täielik möga. See on siis umbes nii, et kui muusikas oli vaja hümnisõnad pähe õppida, siis oleks õpetaja terve klassi järjest ära kuulanund ning pärast öelnud, kes olid need neli parimat, kes viiele oskasid, kes neli nõrgemat kolme peale vastasid ning kes oli see õnnetu, kes läbi kukkus (isegi, kui kõikidel olid sõnad korrektselt peas).

Teisest küljest on käsitöö üks neid vähestest ainetest, mis õpetab oma tööd planeerima. Seesama nõelapadi näiteks. Ilmselgelt ei olnud selle tegemiseks üks nädal aega, vaid klass teadis juba palju varem, et neil tuleb üks tikkimistöö teha. Asja viimasele nädalale jätmine on planeerimatus.

Kolmandast küljest muidugi tõsiasi, et üks nõelapadi ei tähenda kindlasti seda, et nädal aega “sõrmed villis” tööd tehti ehk ma näen siin puudujääki tööle keskendumise oskuses, mida tuleks arendada. Käsitööga on lihtne – võta ise ka lapsega samal ajal mõni töö ette, tehke koos õhtuti diivanil (kumbki oma asja), siis saab ka laps paremini aru, mida see kõik tähendab ning tal on ka pidev visuaalne näidis, et tikkimine tähendab seda, et sa tõepoolest tikid, mitte ei vahi nõel käes telekat.

Neljandast küljest muidugi see, et kui esimese klassi juntsu teeb mingi kirjutamisharjutuse üle jala, siis siinsamaski räägivad nii paljud vanemad, kuidas nad on tehtu maha kustutanud ja lasknud lapsel korralikult uuesti teha (mis minu meelest on küll õel aga). Kui sa näed, et esimene nupuproovilapp ei tulnud korrektne välja, oleks võinud ju uue lõnga võtta ja uuesti proovida? Teha esimese lõngaga mitu-mitu nuppu ja siis kui korralikult tulema hakkab, uus lõng võtta ja korralik esitamiseks mõeldud töö teha? Matemaatika ülesandeid me ju harjutame seni kuni välja tulema hakkab ning alles siis minnakse kontrolltööd tegema.

Viiendast küljest annab muidugi iga normaalne käsitöö õpetaja lastele vähemasti selge skeemi selle kohta mida on vaja teha (antud juhul pole mulle teada, kas see anti millalgi ja sinu laps magas sel ajal või astuski õpetaja ämbrisse). Selge on see, et nõelapadja idee heaks kiitmise asemel oleks õpetaja võinud kohe öelda, et otseselt ei ole keelatud, kuid äkki suudad sa ka midagi enamat teha?

Kuuendast küljest on veel see, et kõik ei peagi kõikidele istuma ning kõike ei pea ka viie peale tegema. Mina ei viitsi üldjuhul eriti kududa (kuigi on erandhetki) ja mu laps ei armasta heegeldamist. Ja mis siis? Ta ise teab väga hästi, et ta ei viitsi ning ta teab ka seda, et kipub seda viimasele hetkele (nädalale) jätma, mille tulemusena töö üle jala või lihtsustatult tehtud saab ning on täiesti adekvaatselt rahul, kui töö eest halvem hinne tuleb.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Anonymous

Paremate järgi võrdlemist ei ole. On korralikult tehtud, siis saab viie. Kui ei, siis mõne madalama hinde. Kaks kolme said nt tüdrukud, kes jäid sisuliselt vahele sellega, et keegi oli kodus nende töö ära teinud (esitasid suurepärase töö, aga õpetaja juuresolekul tunnis ei osanud midagi teha).
Tööõpetusega kogemus kahest koolist. Ühes võis tehtavate asjade suuruse ise valida ja tavaliselt see enamasti kordus – kes tegi ühe asja pisikese, tegi ka teise asa minimõõdus. Teises koolis on mõõdud üsna konkreetselt ees olnud – nii jäme lõng ja salli pikkus x cm. Mulle meeldib teine variant. Ise oleksin nõelapatja pidanud liiga väikeseks, et seda oleksin teha lubanud, aga õpetaja oleks pidanud ise selle piiri ette andma, millest väiksema asja tegemine rikub hinde.
Hindamist käsitöös pean õigeks, sest mingi minimaalne tase peaks ikka selgeks saama. Aga lapse enda töö alusel, mitte võrdluses parimatega.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

see pole vaid käsitöös nii. see on ka gümnaasiumikatetel nii, et lati löövad kõrgele parimad ja vastavalt sellele jäävad teised maha.
ei ole nii, et kui teed eksamid hästi oma arust, saad olla rahul. kooli sissesaamine sõltub sellest, kui paljud sust eespool paremini tegid.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Eks igal asjal on kaks poolt.
Enda kogemus, meil käsitöö õpetaja andis ka palju vabadust, et saime teha mida ise tahtsime, aga kui sobivat asja ei leidnud, siis aitas ise ja klassis oli ka palju erinevaid ajakirju/raamatuid, kus sai mustreid/lõikeid vali ja üks osa tööst oligi endale sobiva töö valida. Kui õpetaja nägi, et see liga raske või kerge kellegi jaoks, siis ütles kohe.
Tööd olid jaotatud veerantite peale. Kudumine- heegeldamine-õmblemine ja tikkimine. iga veerand 1 teema ja terve veerand oli aega teha.
Ikka ja jälle oli õpilasi, kes vingusid, küll et pole aega teha, küll raske ja vanemad käisid kooli veel, et milleks seda vaja ja kes veel tänapäeval käsitööga tegeleb jne. Osadel tegid lõpuks viimasel hetkel emad/vanaemad, kuna aega ju polnud teha ( reaalselt oli terve veerand aega teha, ise jätsid viimasele hetkele, veerand olid siis 7-9 nädalat vist umbes ja iga nädal oli 2*45min tundi ja võimalus ka kodus teha, kui kodus õmblusmasinat näiteks polnud, siis ka sai koolis teha teatud aegadel, kus oli konsultatsiooniaeg ja klass kõigile avatud, kes soovisid midagi teha, ka vähemalt 2-3korda nädalas)

Kui asi on nii nagu kirjutasid, siis mina läheks ja uuriks koolist oste, esialgu õpetajalt, kui see midagi ei anna siis juhtkonnalt, kuidas asi reaalselt on. Mul pigem tunne, et laps või ise ajad hetkel jama.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Ei viitsinud enne telefonis pikalt toksida, aga…veel lisaks.

Olen iseenesest seda meelt, et tüdrukutele on käsitööoskus oluline ja see arendab päris kenasti ka peenmotoorikat, lisaks annab palju erinevaid võimalusi tulevikus omale hoopis teistsuguseid asju teha, tuunida.
Ehk kudumine, tikkimine ja heegeldamine on lahe ja vajalik oskus.

Samas tuleb ju selgelt ka aru anda, et inimesed, sh ka lapsed on erinevate huvidega, erinevate võimetega ning väga lihtne on ära tappa igasugune huvi kogu käsitöö tegemise vastu. Käsitöö õpetajatel lasub vastutus selle eest, kas ja kuidas laps tulevikus käsitöösse suhtub, kas ta armastab või vihkab seda. Vahepealseid variante on ka, aga laias laastus on lood niimoodi. Õpetaja on see, kes seab reeglid ja raamid ning ütleb, millise valmis töö lapsed valmis saama peaksid. Õpetaja peaks olema kursis sellega, mida tänapäeva lastele meeldiks teha ja vastavalt sellele siis need vajalikud oskused sellesse töösse sisse pikkima. Meie tegime 4. klassist sitsist öösärki…selle tegemisega vist erilist entusiasmi ja motivatsiooni ei lisa!

Nagu ma enne kirjutasin, siis selleks, et laps väljuks kummaliste nõudmistega käsitööõpetajate juurest terve närvikavaga, soovitaksin ma vajadusel kasutada lisategija abi.
Jah, ma õpetajana ei peaks seda kuidagi soovitama, aga ehk on siis lootust, et õpetaja peedistused on võimalikult väiksed ja tulevikus ärkab lapses siiski tahtmine ise oma kätega midagi teha.
Minul läks ses osas hästi, et mõttetu õpetaja järgi tuli meie kooli Anu Pink. Kes teab tema nime ja tegemisi, see teab…aga tegemist on õpetamise ja motiveerimise kõrgpilotaažiga. Millised tööproovid tal olid, milline sõbralikkus ja pidev motiveerimine ning tunnustamine. Nagu öö ja päev!
Vat niimoodi sai ka minust käsitööõpetaja, aga ma julgen arvata, et poleks ta tulnud, kannaksin ma praegusel hetkel ainult poest ostetud riideid, villaseid sokke mul ka poleks ja käsitöö ei oleks üks osa minu elust. Ja ma olen tänu sellele palju rikkam:), et ma oskan, tahan ja saan:)

Seda ka veel, et oskusained peaksid olema hinnangulised, mitte hindelised. Ok, kui tõesti hinded olulised on, siis hindega “3” saaks minu põhimõtete järgi hinnata ainult siis kui laps ei tee midagi, ei tööta üldse kaasa ning “töötab vastu”.
No ja tegelt siis peaks õpetaja kõigepealt peeglisse vaatama ja küsima, miks laps niimoodi käsitöösse suhtub. Alati on ka erandeid, aga praegusel juhul ei tundu mulle teemaalgataja lapsel seda muret olema.

Õpetajaga koolis rääkimine?
Nii ja naa. Oma kolleegide puhul näen, et vahel on see vajalik, aga teinekord ei anna see tulemust, va et lapse elu on veel hullem.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 17.04 00:53; 17.04 12:24; 18.04 13:04;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Ma kaebaks kuhugi. See ei ole normaalne.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 17.04 15:13; 24.04 20:10;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Ma olen varem korra pidanud oma tütre käsitöö õpetajalt küsima, kuidas ta töid hindab. Õpetaja vastas, et ta võrdleb töid ja paneb hinde skaala parimate järgi. Ehk et parimad seavad kvaliteedi osas märgi maha ja teisi hinnatakse siis vastavalt.

Hahah, mis hindamiskord see veel on. Mine õppealajuhataja jutule, las toob õpsi maa peale tagasi.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Ma olen varem korra pidanud oma tütre käsitöö õpetajalt küsima, kuidas ta töid hindab. Õpetaja vastas, et ta võrdleb töid ja paneb hinde skaala parimate järgi. Ehk et parimad seavad kvaliteedi osas märgi maha ja teisi hinnatakse siis vastavalt.

Hahah, mis hindamiskord see veel on. Mine õppealajuhataja jutule, las toob õpsi maa peale tagasi.

See on tegelikult suhteliselt hea meetod. Õpetaja ei pane “5” oma oskuste ja arvamuse järgi, vaid selle järgi, kui hästi õpilased suudavad teha.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Selles hindamises on ebaõiglus sisse kirjutatud. Paljudel lastel teevadki emad-vanaemad vajalikud tööd valmis. Ja laps, kes teeb ise, peab seetõttu saama halva hinde, et teisel lapsel on töö ideaalne (mida ta ilmselgelt pole ise teinud)?

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 17.04 00:09; 17.04 23:25;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Vot ma ei tea kuidas Eestis laste hindamine on riiklikult korraldatud, aga selline hindamissüsteem on ajast ja arust ning kui vanemad oma laste eest ei seisa siis see laste süstemaatiline alavääristamine ei lõppegi kunagi. Masendav! Seda enam, et tasuta koolihariduse juures peab õpetaja lapsele andma sobivad töövahendid. Kas õpetajatel ei ole siis kohustust iga õpilasega personaalselt tegeleda ja teda juhendada? Ja miks korrutatakse tüdrukute käsitöö ja et justkui peenmotoorika arengut peab ainult tüdrukutel arendama? Eestis koolisüsteem pole küll viimase 35 aastaga muutunud – hirmus ….

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Vot ma ei tea kuidas Eestis laste hindamine on riiklikult korraldatud, aga selline hindamissüsteem on ajast ja arust ning kui vanemad oma laste eest ei seisa siis see laste süstemaatiline alavääristamine ei lõppegi kunagi. Masendav! Seda enam, et tasuta koolihariduse juures peab õpetaja lapsele andma sobivad töövahendid. Kas õpetajatel ei ole siis kohustust iga õpilasega personaalselt tegeleda ja teda juhendada? Ja miks korrutatakse tüdrukute käsitöö ja et justkui peenmotoorika arengut peab ainult tüdrukutel arendama? Eestis koolisüsteem pole küll viimase 35 aastaga muutunud – hirmus ….

Sel juhul peavad tehtud käsitööd koolile jääma. Ma ei tea küll ühtegi käsitööõpetajat, kes õpilasi ei juhenda. Kui lapsed vastupidist väidavad, siis nad valetavad.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 18.04 08:07; 18.04 08:08;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Selles hindamises on ebaõiglus sisse kirjutatud. Paljudel lastel teevadki emad-vanaemad vajalikud tööd valmis. Ja laps, kes teeb ise, peab seetõttu saama halva hinde, et teisel lapsel on töö ideaalne (mida ta ilmselgelt pole ise teinud)?

Miks emad-isad seda teevad? Kas kooliskäimise mõte on hinnete saamine? Hinne on tagasiside selle kohta, kuidas laps teatud asju teab ja oskab. Miks vanem oma oskuste kohta seda hinnet vajab?

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 18.04 08:07; 18.04 08:08;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Kunagi oma 20 aastat tagasi hindas meil õpetaja kõiki sooritatud täid hinnetega 4 ja 5. Kellele oli hästi tehtud, said 5, kellel oli küll tehtud, aga no ütleme nii, et ikka suht üle jala, sai 4. Ehk et kui ikka oli püütud, siis ei saanud alla 4. Alla 4 sai, kui töö oli poolikuks jäänud vmt.

Võrdlemine teiste töödega on muidugi tobe, sest nt kudumise osa tegi minul ema 😛 Tunnis liigutasin usinalt vardaid ja siis kodus ema tõmbas kõik üles ja kudus uuesti – et kampsunit ikka kanda ka saaks 😀 Loomilkult sain kudumise eest 5. Tollel ajal polnud lõnga raisata, kui juba kudumsieks-õmblemiseks läks, siis ikka oi vaja, et asi oleks kasutatav.

Sinul aga soovitan teinekord kui laps tuleb jälle ebamäärase kirjeldusega, ise õpetajalt üle küsida. Et kas laps on ikka õigesti aru saanud – võibolla su laps moonutab infot, no et juttu polnud nõelapadjast vaid lihtsalt padjast. Või siiski olid mõõdud etteantud, aga laps jättis tähelepanuta, unustas ära vmt.

Siit foorumitest hakkab see üha enam silma, e-kooliajastu, et ollakse harjunud et e-koolis on kõik olemas ja lapsed enam ei kuula tunnis, mida ja kuidas peab kodus lahendama.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Esiteks ei teadnud mina ega mu tütar kuidas nupsu tehakse.

Kuidas saab õpetaja nõuda lapselt tehnikat, mida ta ise pole lapsele õpetanud?
Seda küsi õpetajalt esiteks. Siin kas laps ei osalenud tunnis või on õpetaja tegemata töö. Üks kahest.

Õpetaja ei andnud ette ei mustrit ega seda kui suur peaks töö olema. Laps küsis, kas asi võiks nt nõelapadi olla. Õpetaja öelnud, et võib. Terve koolivaheaja tütar tikkis näpud villis. Aitasin tal sinna ka riputusaasa kinnitada, töö sai korrektne. Laps viis kooli. Õpetaja leidnud, et töö on väike (kui suur 1 nõelapadi peab siis olema?) ja nüüd sai e-koolist vaadatud-taas kord kolm. Töö oli korrektne ja ilus.

Kui õpetaja ei anna ette ei mustrit ega mõõte, siis tuleb uuesti küsida, mis kriteeriumite alusel ta hindab. Poole mängu pealt reegleid ei muudeta ega tehta.

Õpetaja ise eksis siin selle reegli vastu, et ei tohi eksamineerida teadmisi, mida ta pole lapsele andnud, või ei ole lapsele öelnud, et siis kui sina puudusid, õppisime seda tehnikat, nüüd googelda; ja selle reegli vastu, et iseseisvale tööle esitatavad nõuded peavad olema selgelt ja täpselt vormistatud kohe tööülesandes. Seega on põhjust õppealajuhataja poole pöörduda.
Mis nõelapadja suurusesse puutub, siis vormistuse korrektsus peaks ju suuruses olulisem olema – käsitööõpetaja, kes ainult suuruse tõttu kolme paneb, on küll kummaline nähtus.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Selles hindamises on ebaõiglus sisse kirjutatud. Paljudel lastel teevadki emad-vanaemad vajalikud tööd valmis. Ja laps, kes teeb ise, peab seetõttu saama halva hinde, et teisel lapsel on töö ideaalne (mida ta ilmselgelt pole ise teinud)?

Miks emad-isad seda teevad? Kas kooliskäimise mõte on hinnete saamine? Hinne on tagasiside selle kohta, kuidas laps teatud asju teab ja oskab. Miks vanem oma oskuste kohta seda hinnet vajab?

Mina käsitööõpetajana julgen seda sellepärast soovitada, et kui õpetaja ei ole “päris see!”, siis ehk niimoodi hakkab laps hiljem täiskasvanueas ikkagi huvi käsitöö vastu tundma. Kui õpetaja tümitab ja ei ole kõige kirkam, siis las vanemad teevad ära:)
Koolis käimise eesmärgiks ei tohiks olla hinded, vaid teadmised ja oskused, kuid kui nt teemaalgata laps teeb õpetaja poolt püstitatud eesmärkide kohaselt tööd, on rahuldava hinde panemine kuritegelik.
Vat sellepärast ma julgen seda teed soovitada.

Näiteks. Ma ise ei joonista ja ei võta pliiatsit, rääkimata pintslist, kätte….kuna meie kunstiõpetaja ütles mulle terve põhikooli aja, et “sa ei oska joonistada!” Ma jäingi seda uskuma ja nüüdseks ma tõepoolest ei oskagi joonistada.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 17.04 00:53; 17.04 12:24; 18.04 13:04;
To report this post you need to login first.
Postitas:

see pole vaid käsitöös nii. see on ka gümnaasiumikatetel nii, et lati löövad kõrgele parimad ja vastavalt sellele jäävad teised maha.
ei ole nii, et kui teed eksamid hästi oma arust, saad olla rahul. kooli sissesaamine sõltub sellest, kui paljud sust eespool paremini tegid.

Kas sa natuke nagu aiaaugust ei räägi praegu? Selge, et gümnaasiumikatsetel on piir ees, klassi saab võtta vaid 30 õpilast. Kas tänapäeval on e-koolis ka piir ees, et hindega “5” saab hinnata ainult viit õpilast? Võistlused on üks asi, tavaline koolitund midagi hoopis muud. Jah, oleks tegu käsitööolümpiaadiga, siis võiks rääkida, et näed, sul oli küll hästi, aga teised tegid paraku veel paremini. Koolitunnis peaks hindama seda, et töö on korrektselt tehtud ja valmis saadud ja nõutud mahus ja mustris jne. Kui kõik õpilased teevad hästi, saavad kõik viie. Kui kõik lohakalt, saavad kõik kolme või lausa kahe. Ei mingeid piiranguid.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Õpetaja, kes mulle käsitöö tundi andis pani lõpuks käsitööd nii vihakama, et peale põhikooli lõppu pole kordagi võtnud vardaid ega heegelnõela kätte. Tõenäoliselt ei oskaks ma neid õigesti käes hoida ega nendega midagi peale hakata. Õmblusmasinat pole ka. Minu õpetaja oli kohutav pedant. Klassiõel oli ema õmbleja- isegi tema tehtud töid ei hinnatud “5” vääriliseks. Enamikel klassist oli tööõpetus “3”. See rikkus paljugi ära.
Nüüd on mu enda tütar sama murega. Kool on teine, linn ka, aga õpetaja suhtumine sarnane. Huvitav kas samalt kursuselt. Igal juhul on nii, et tütar täiesti vihkab seda tundi. Võiks ju olla kõige stressivasem tund kogu nädala jooksul, aga vastupidi. Ükski töö pole piisavalt hea ega korrektne. See tekitab vastumeelsust.
Ühe käo soovitus teha koos emaga tikkimist- no tõesti. Kui ma pole 20 aastat seda teinud ja see nii vastik on siis mitte mingil juhul ma seda ka ei tee. Minu jaoks oli on ja jääb käsitöö vastikuks. Ei saa sundida asja meeldivaks.
Mina soovitan rääkida klassijuhatajaga ja teiste vanematega. Kui teha õpetajale ühine pöördumine või hoopis ühine pöördumine kooli juhtkonna poole võib aidata.

Siinkohal ka “tervitused” minu käsitööõpetajale P.Rannale Tartu Tamme Gümnaasiumist, kelle pärast on käsitöö minu jaoks vastik.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Poiste ja tüdrukute eraldi tööõpetus tunniplaanis ja see, mida seal soost sõltuvalt erinevalt õpetatakse, on puhtalt soovoliniku teema. Pole olemas head põhjendust, miks just tüdrukud peaksid tundide viisi tikkima ja kuduma ja miks poisid ei saa süüa teha. Kui laps vähegi on puutööst ja meisterdamisest huvitatud, peaks saama ta nö poiste tööõpetusse ümber tõsta.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 17.04 15:13; 24.04 20:10;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Näiteks. Ma ise ei joonista ja ei võta pliiatsit, rääkimata pintslist, kätte….kuna meie kunstiõpetaja ütles mulle terve põhikooli aja, et “sa ei oska joonistada!” Ma jäingi seda uskuma ja nüüdseks ma tõepoolest ei oskagi joonistada.

Mul oli sama lugu algklassiõpetajaga. “Pärl” oli see, et tahvli servale tehti näitus koledaimatest töödest ja siis lasti tervel klassil seda kommenteerida. Minu oma ilutses seal muidugi ka (vasakukäelise lapsena olin värvimisega hädas, kippusin käega laiali tõmbama). Põhikoolis tuli teine kunstiõpetaja, kes oli küll normaalne – aga minu enesehinnang oli kunsti osas null. Kui mul juba keskkool lõpetatud oli, oli see kunstiõpetaja kusagil minu ema kohanud ja temalt küsinud, et kas ma ikka kunstiga ka edasi tegelen, et ma olla andekas olnud. Rohkem üllatunud ma poleks saanud olla – kahju, et kooliajal sellist tagasisidet minuni ei jõudnud ja kunst oli küll viimane, mida ma oma hobiks oleks valinud – ise ma ju pidasin seda oma nõrgaks kohaks. Hiljem kui oma lapsed väiksed olid, sai ikka nendega koos joonistatud nii lapsed kui mees on minu joonistusi kiitnud. Võimalik, et mul ongi annet, mida pole aga kunagi teadlikult arendanud – ja seda just ühe äärmiselt ebapedagoogilise pedagoogi tõttu.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

mul on poisslaps kes hakkas joonistama peale põhikooli lõppu ja iseõppija kohta joonistab väga hästi. ta tööd on isegi näitusel olnud.
koolis keeldus ta joonistamast tihti ,sest joonistas “valesti”.
minuarust on vale hinnata suurust vaid hinnata tuleks pigem sooritust. kas töö on korrektselt vormistatud, kas tehti seda mida paluti. st tikiti mitte heegeldati.
õnneks mul omal oli väga head õpetajad kunagi, kooliaja tööd ei tulnud eriti hästi välja aga ma sain edaspidiseks julguse asju teha. nt koon lapsele salli või õmblen kodule kardinad kui vaja.ka ema lubas mul õmblusmasinaga pusserdada, selle eest olen talle väga tänulik.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Näitan 22 postitust - vahemik 1 kuni 22 (kokku 22 )


Esileht Koolilaps Käsitöö ja selle hindamine

See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.