Esileht Koolilaps käsitöö/füüsika

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 45 )

Teema: käsitöö/füüsika

Postitas:

Vanemad ei taha käsitöö, kehalise kasvatuse, kunsti ja laulmise hindamist hindelisena.
Kõigil lastel pole neis ainetes võimeid.
Kas ei peaks siis ka hindama matemaatikat, eesti keelt ja teisi aineid sarnaselt. Pole võimalik, et lapsel pole matemaatika peale üldse annet? Või on nt inglise/vene keele sõnade peale vilets mälu, kuigi pingutab. Pole annet omandada keeli.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 17.04 13:42; 18.04 16:20; 18.04 20:14; 19.04 12:55;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Kehalises, kunstis ja laulmises on kindlasti eelduste roll lapse tulemustes oluliselt suurem kui matemaatikas või füüsikas. Seega seal on minu arust õigustatud, et hinnatakse lapse isiklikku arengut, mitte absoluutskaalal. Käsitöö osas ma aga küll ei nõustu. See on puhtalt harjutamise ja viitsimise teema, täiesti võrreldav matemaatikaülesannete või emakeele harjutuste tegemisega.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 17.04 13:49; 17.04 17:42; 17.04 23:56;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Vanemad ei taha käsitöö, kehalise kasvatuse, kunsti ja laulmise hindamist hindelisena.
Kõigil lastel pole neis ainetes võimeid.

Mina näiteks pooldan neis ainetes hindamist. Aga seda ainult juhul kui hinnatakse asju, mida eelnevalt on õpetatud. Et kunstis õpetaja õpetab lastele erinevaid tehnikaid ja hindab nende omandamist. Et kehalises õpetatakse kaugushüpet/suusatamist jne. mitte ei öelda lastele, et “hüppa” ja siis igaüks vastavalt oma võimetele hüppab. Loomuliku ande hindamist ma õigeks ei pea. Matemaatikas ju ei eelda keegi, et lapsed peavad tegema töö ristküliku pindala peale seda eelnevalt tunnis õppimata. Kuigi on päris kindlasti neid lapsi, kes seda ka ilma õpetamata suudavad.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mina pooldan ka kõikides ainetes hindamist ning täpselt nii nagu siin eelpool öeldi, eeldan, et õpetajad õpetavad vajalikke tehnikaid ning kui tehnika on alla õige antud, saab ka “andetu” laps tööd tehes häid hindeid teenida.

Matemaatikas on kõikidele arusaadav, et kui näidatakse ette uus osa, tuleb sealt edasi osa harjutamise aeg. Andekamatele piisab tunnis lahendatavast, tublidele keskmistele tunnis lahendatavast ja kodutöödest ning klassi nõrgemad peavad hea hinde saamiseks rohkem pingutama. Muide, tihtilugu need, kes me peame “andekamateks” on tegelt need, kellele see asi lihtsalt meeldib ning kui sa neid lähemalt vaatad, näed, et nad lahendavad vabatahtlikult ja rõõmuga koduski erinevaid ülesandeid – see on nende jaoks mäng, mille varjust tehakse tegelikult tõsist tööd ning sellel tööl on hiljem tulemus, mis paistab mänglevalt tulnuna.

Käsitööga sama lugu – on andekad, kellel tulebki käeline kergelt, kuid andekatena paistavad ka need, kes lihtsalt naudivad asja tegemist ning nokitsevad kodus tundide viisi. Kui tehnika on alla õpetatud, on harjutamisega väga palju saavutatav.

Muide, minu lapse kehalise kasvatuse õpetaja andis algklassides neile tihti ette teada, mis tulemas on. Näiteks oli teada, et kuu lõpus tuleb hüppenööriga hindeline hüppamine ning hüpata tuli… ma ei mäleta täpselt, kuid äkki oli 150 hüpet kahe minutiga. Ja mu laps, kel pole mingeid füüsilisi eeldusi, harjutas sihikindlalt iga päev ning sai viimaks kerge vaevaga “5” kätte.

Muusikas sama lugu – noodi tundmine on kõikidele jõukohane. Absoluutselt kõik normintellektiga lapsed on võimelised meelde jätma, et joone all on d ning kõrgendusmärk teeb teeb selle dis-iks ja madaldusmärk des-iks. Ei ole keeruline ju!

Edasine elu eeldab just nimelt TÖÖvõimet ja VAIMUSTUMISoskust, et sellest andest midagi suurt ja ilusat saaks teha. Ka kõige lemmikuma ala peal tuleb ette kohti, millest ei viitsi, ei taha edasi minna ning ainus, mis aitab, on oskus teha ka neid asju, mida väga ei tahaks.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Käsitöö ja füüsika on oma olemuselt ikka täiesti erinevad asjad. Füüsikat õppides omandatakse teadmised ja arusaam loodusseaduste toimimisest. Jah, mõnel on parem mälu ja loogilise mõtlemise oskus, teisel kehvem, ja seetõttu omandatakse neid asju erineva kiirusega. Aga põhikooliprogramm ei sisalda mitte midagi sellist, mida normintellektiga laps ei oleks võimeline omandama. Füüsikaülesanded ja kontrolltöö küsimused on ikkagi väga konkreetsed ja tavaliselt on üsna üheselt selge, kas vastus oli vale või õige. Seetõttu on ka hindamisreegel lihtne. Füüsikas heade hinnete saamiseks piisab üldiselt ikka sellest, et laps käib tundides, teeb kaasa ja teeb ära ka koduülesanded – vajadusel küsides vanematelt või õpetajalt lisaselgitusi.
Käsitöötunnis omandatakse ühest küljest küll ka teadmisi – töövõtete ja töövahendite kohta, kuid suures osas on rõhk ikka käelisel osavusel, motoorsetel võimetel. Valmis töö puhul on “vale” ja “õige” mõiste palju hägusem. Kui peab kuduma salli, siis selgelt mitterahuldav on töö neil, kes üldse tööd ei teinudki või siis tegid näiteks vale asja – salli asemel mütsi. Siiski, enamasti koovad kõik oma sallid valmis, aga õpetaja hakkab hindama selle järgi, kellel on kudumismuster ühtlasem ja ilusam, kellel konarlikum. Ja siis on eelis neil, kes juba lasteaiast peale on kududa osanud või kes loomu poolest peenmotoorikas osavamad. Nii võibki juhtuda lugu, millest kirjutati siin teises teemas, kus laps pingutab meeletult, kuid tema laeks on ikka hinne “kolm” käsitöös. Ma olen üsnagi veendunud, et laps, kes kulutab samaväärselt aega ja vanemate abi füüsikaga tegelemiseks, on võimeline saama neljasid või viisi – isegi kui tema eeldused on kehvad.
Ma olen igal juhul täiesti veendunud, et füüsika ja käsitöö hindamine peaks toimuma erinevatel alustel ja käsitöö peaks pigem olema arvestuslik aine.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 17.04 16:04; 18.04 22:32;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Kehalises, kunstis ja laulmises on kindlasti eelduste roll lapse tulemustes oluliselt suurem kui matemaatikas või füüsikas. Seega seal on minu arust õigustatud, et hinnatakse lapse isiklikku arengut, mitte absoluutskaalal. Käsitöö osas ma aga küll ei nõustu. See on puhtalt harjutamise ja viitsimise teema, täiesti võrreldav matemaatikaülesannete või emakeele harjutuste tegemisega.

Absoluutselt igal alal on eeldustel sama suur roll – mälu, loogiline mõtlemine, keelevaist, musikaalsus, käteosavus. Kõik on võrdselt õpitav/harjutatav teatud piirini. Millepigpärast aga käiakse nt matemaatikas konsultatsioonis, õpitakse kodus koos vanematega, kasutatakse koduõpetajaid, aga muusikas või kehalises mitte. Miks?
Miks musikaalsel ja sportlikul lapse võib matemaatika “3” tunnistuse ära rikkuda, aga tubli arvutaja ei tohi muusikas kolme saada?
Miks nn akadeemilistes ainetes tublil võivad tunnistusel viied olla, aga nn oskusainetes tubli on väärt ainult hinnangut “arvestatud”?

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 11 korda. Täpsemalt 17.04 17:04; 17.04 18:15; 18.04 08:03; 18.04 16:22; 19.04 10:26; 19.04 11:11; 19.04 11:13; 19.04 12:25; 19.04 12:29; 19.04 20:12; 20.04 08:58;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Absoluutselt igal alal on eeldustel sama suur roll – mälu, loogiline mõtlemine, keelevaist, musikaalsus, käteosavus. Kõik on võrdselt õpitav/harjutatav teatud piirini.

Ei ole nii, et kõigil aladel on eeldustel sama roll. Oled asjadest valesti aru saanud. Siin teemas on korduvalt selgitatud, milles on erinevus.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 17.04 13:49; 17.04 17:42; 17.04 23:56;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Absoluutselt igal alal on eeldustel sama suur roll – mälu, loogiline mõtlemine, keelevaist, musikaalsus, käteosavus. Kõik on võrdselt õpitav/harjutatav teatud piirini.

Ei ole nii, et kõigil aladel on eeldustel sama roll. Oled asjadest valesti aru saanud. Siin teemas on korduvalt selgitatud, milles on erinevus.

Seda erinevust pole. Igal inimesele on sünnipäraselt kaasa antud eeldused – ei ole nii, et musikaalsus on kaasa sündinud, aga loogiline mõtlemine mitte.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 11 korda. Täpsemalt 17.04 17:04; 17.04 18:15; 18.04 08:03; 18.04 16:22; 19.04 10:26; 19.04 11:11; 19.04 11:13; 19.04 12:25; 19.04 12:29; 19.04 20:12; 20.04 08:58;
To report this post you need to login first.
Postitas:
Anonymous

Minu laps on käinud kahes koolis
muusikas hinnati – sõnade päheõppimist ja paari pisikest teooriaasja/ üks laul aasta peale pähe ja teooria
kunstis hinnati mõlemas koolis seda, et kas tööd on lõpuni tehtud
kehalises on olnud ühes koolis hinded tunnist osavõtu aktiivsuse eest – neljad said need, kes ei varjanudki, et nende meelest on kehaline üks nõmedus, kui midagi hindamisele läks, siis hoiatati ette, küll ja veel sai lapsega õues hüpatud-palli visatud/ teises koolis on asi tõsisem, aga kuidagi on kõik veerandihinded, mida ma e-kooli statistikast näinud, olnud viied
tööõpetuses arvestatud poleks minu meelest üldse õige. Kui juba heegeldamist-kudumist õpetada, siis peaks mõned minimaalsedki nõuded algusest peale külge jääma.

Ei poolda sellist signaali, et on neli ainet, mis polegi nii tähtsad. Küll aga võiks hindamist ühtlustada.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 17.04 20:11; 18.04 08:20; 19.04 12:01; 19.04 21:43;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Seda erinevust pole. Igal inimesele on sünnipäraselt kaasa antud eeldused – ei ole nii, et musikaalsus on kaasa sündinud, aga loogiline mõtlemine mitte.

No tundub küll, et sulle on ainult musikaalsus juhtunud.
Seletan siis uuesti. Küsimus on selles, mida hinnatakse. Kui kehalises kasvatuses hinnatakse kiirust ja hüppe kõrgust, siis hinnatakse eeldusi, mitte tehnikat. Kui matemaatikatunnis hinnatakse avaldise teisendamise oskust, siis hinnatakse tehnikat, mitte eeldusi. Sa ei saa õppida kiiremini jooksma ega kõrgemale hüppama, kuid saad õppida pähe vajalikud reeglid avaldise teisendamiseks. Kirjeldatud näite puhul on seega kehalises parema tulemuse saamiseks vaja rohkem eeldusi ning vähem tehnikat, matemaatikas aga vastupidi – rohkem tööd ning vähem eeldusi. Kehalise tunnis suudab heas füüsilises vormis laps ilma igasuguse tööta head hinded saada. Matemaatikatunnis ei suuda hea matemaatilise mõtlemisega laps ilma tööta häid hindeid saada.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 17.04 13:49; 17.04 17:42; 17.04 23:56;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Seda erinevust pole. Igal inimesele on sünnipäraselt kaasa antud eeldused – ei ole nii, et musikaalsus on kaasa sündinud, aga loogiline mõtlemine mitte.

No tundub küll, et sulle on ainult musikaalsus juhtunud.
Seletan siis uuesti. Küsimus on selles, mida hinnatakse. Kui kehalises kasvatuses hinnatakse kiirust ja hüppe kõrgust, siis hinnatakse eeldusi, mitte tehnikat. Kui matemaatikatunnis hinnatakse avaldise teisendamise oskust, siis hinnatakse tehnikat, mitte eeldusi. Sa ei saa õppida kiiremini jooksma ega kõrgemale hüppama, kuid saad õppida pähe vajalikud reeglid avaldise teisendamiseks. Kirjeldatud näite puhul on seega kehalises parema tulemuse saamiseks vaja rohkem eeldusi ning vähem tehnikat, matemaatikas aga vastupidi – rohkem tööd ning vähem eeldusi. Kehalise tunnis suudab heas füüsilises vormis laps ilma igasuguse tööta head hinded saada. Matemaatikatunnis ei suuda hea matemaatilise mõtlemisega laps ilma tööta häid hindeid saada.

Igatahes suudab. Ja igatahes saab õppida kiiremini jooksma ja kõrgemale hüppama – tuleb lihtsalt palju harjutada. Seda aga kehalises millegipärast ei tehta, matemaatikas aga küll.
Minul puudub viisipidamine ja rütmitunne, mitu aastat käisin eraõpetaja juures, kes õpetas mind noodist pilli mängima ja sinna kõrvale laulma. Seda mitte selleks, et koolis paremaid hindeid saada, vaid selleks, et kogu elu laulmisest, tantsimisest ja muusikast rõõmu tunda.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 11 korda. Täpsemalt 17.04 17:04; 17.04 18:15; 18.04 08:03; 18.04 16:22; 19.04 10:26; 19.04 11:11; 19.04 11:13; 19.04 12:25; 19.04 12:29; 19.04 20:12; 20.04 08:58;
To report this post you need to login first.
Postitas:
Anonymous

Teatud piirini saab kindlasti õppida kiiremini jooksma ja kaugemale hüppama. Ma olen oma lapsega kehalise asju kodus harjutanud, oluliselt paranesid tulemused.

Ja mis matemaatikasse puutub, siis on täitsa olemas sellised lapsed, kelle jaoks on suur vaev
1) need avaldise teisendamiseks vajalikud reeglid meelde jätta
2) aru saada, mis nende reeglitega peale hakata

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 17.04 20:11; 18.04 08:20; 19.04 12:01; 19.04 21:43;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Asi pole ju lapse annetes ja võimetes, aga loovainetes on hindamine subjektiivne. matemaatikas ja teistes ainetes on selge, et ka laps oskab või ei, kas vastus on õige või vale, kas võõrkeeles on sõnad peas või ei ole jne. Mina poolda samuti et loovainetes poleks hindamist vaid kas on arvestatud või ei.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 18.04 15:55; 19.04 11:31; 19.04 12:07;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Kehaline kasvatus pole siis loovaine. seda saab mõõta.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 17.04 13:42; 18.04 16:20; 18.04 20:14; 19.04 12:55;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Kehaline kasvatus pole siis loovaine. seda saab mõõta.

Muusika ka mitte – kas oskad noodikirja, suudad rütmi koputada, sõnad peas, viis tuleb välja.
Käsitöö samuti mitte – töövõtted tuleb lihtsalt ära õppida.
Kõige loovam on hoopis kirjandus, kuna seal tehakse tõesti omaloomingut.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 11 korda. Täpsemalt 17.04 17:04; 17.04 18:15; 18.04 08:03; 18.04 16:22; 19.04 10:26; 19.04 11:11; 19.04 11:13; 19.04 12:25; 19.04 12:29; 19.04 20:12; 20.04 08:58;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mina ei poolda üldse numbrilist hindamist. See on nii eelmise sajandi teema. Kui see läbi ei lähe, siis võiks loovaintest alustada küll. Kuidas saab kunsti hinnata? Meil oli koolis mingi teema, et õpetaja hindas näiteks selle järgi, et kas muru joonistati täpselt nii, nagu tema arvates õige oli, kusjuures, ei olnud tehnika õppimine. Kuidas sa hindad last, kellest üks on 160 cm ja teine 140 cm pikk või kui üks kaalub 30 ja teine 54 kg. Võrdselt kiiresti peavad jooksma?

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Ilmselt ei suuda kiiresti joosta 140cm ja 54kg olev laps küll.
Aga kas “kõva pea” on teistes ainetes näitaja, mida tuleks ka arvestada? mõnel polegi isegi suurt vaeva nähes üle kolme võimalik saada. Õpib ja pingutab, aga ikka tulevad vead sisse või läheb vastamisel mingi oluline asi meelest.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 17.04 13:42; 18.04 16:20; 18.04 20:14; 19.04 12:55;
To report this post you need to login first.
Postitas:

No ei ole päris võrdsed need ained küll. Kui oleks küsimus hindamises selline, et kõik kunstiõpetajad PEAVAD panema viie kui laps on teinud töö lõpuni ja õigesti, nt. kui kästakse joonistada roheline puu sinine taevas ja kollane maja, peavad kõik saama viie. Aga elu näitab, et ei saa, sest Mari joonistab lihtsalt kehvemini ja õpetaja lähtub sellest, et Mardi pilt on ilus, aga Maril kehvem, kuigi kõik on tehtud nii, nagu õpetaja õpetas. Osa õpetajaid paneks Marile ka viie, aga, olgem ausad, suurem osa paneb siiski ju nelja või kolme, kuigi kõik on tehtud ÕIGESTI. Sama on laulmisega – minu koolis ja minu laste koolis pole iial saanud viisi mittepidav laps laulmise eest hindeks viite, kuigi ta võib kasvõi surnuks õppida, kui viisi ta ei pea, siis ei pea, ja õpetajad on alati pannud sellistele lastele nelja maksimumhindeks. Ja EI OLE VÕIMALIK hakata viisi pidama, kui ikka üldse viisi ei pea, kuigi ON võimalik, et mõni mingil määral hakkab pidama kui palju harjutab, aga ei ole mitte mingit garantiid, et kõik hakkavad. Kunagi ei hakka kõik viisi pidama.
Samuti on alati koolides lapsi, kes ei koordineeri oma liigutusi piisavalt hästi, et näiteks õiget rivisammu harjutada (vasak jalg – parem käsi). Võibolla mingi ööpäevaringse harjutamisega hakkaks kunagi mõni neist paremini seda tegema, aga jälle, enamus ei hakka kunagi. Neist lastest tulevad sageli professorid ja üliandekad mõnel muul alal.
Olen ka nõus, et füüsika on paljudele, kel kehvem pea, ka raske omandada, kuid seda on võimalik õppida ja seda õpitut ka mõõta. Ülesanne kas on õigesti lahendatud või ei. Aga kuidas hinnata kunsti, siin peaks samuti kehtima põhimõte – kas on õigesti tehtud või ei, mitte kui ilus see töö on.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt 18.04 21:57; 19.04 10:26; 19.04 19:54; 22.04 11:04; 23.04 13:45;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mina ei poolda üldse numbrilist hindamist. See on nii eelmise sajandi teema. Kui see läbi ei lähe, siis võiks loovaintest alustada küll. Kuidas saab kunsti hinnata? Meil oli koolis mingi teema, et õpetaja hindas näiteks selle järgi, et kas muru joonistati täpselt nii, nagu tema arvates õige oli, kusjuures, ei olnud tehnika õppimine. Kuidas sa hindad last, kellest üks on 160 cm ja teine 140 cm pikk või kui üks kaalub 30 ja teine 54 kg. Võrdselt kiiresti peavad jooksma?

Olen täpselt sama meelt. Traditsioonilist numbrilist hindamist ei ole põhikoolis vaja. See ei pea tähendama seda, et lapsed ei saaks enam tagasisidet. Minu noorema lapse koolis veel 4. klassis hindeid ei panda. Aga tagasisideks on näiteks, et laps sai matemaatika kontrolltöös 35 punkti 38-st, kehalises hüppas kaugust 2,89m. Mis mõte oleks neid tulemusi 5-palli hindeskaalasse teisendada ja selle alusel lapsi ritta panna? Lapse jaoks on olulisem teada saada seda, mille tõttu ta kaotas matemaatikas 3 punkti (hajameelsus või lünk teadmistes?) ja kas tema kaugushüppe tulemus on parem eelmisest korrast.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 17.04 16:04; 18.04 22:32;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mõtleme sellele, MIKS ühte või teist ainet koolis üldse õpetatakse.

Emakeel ja matemaatika on ALUSEKS kõigele muule. Kui protsenti arvutada või õigesti kirjutada ei oska, ei ole sul kõrghariduse juurde asja. See tähendab, et need ained tuleb õppida SELGEKS – päris selgeks. Vähemalt teatud miinimumpiirini. Sellepärast on vaja ranget ainekava ja ranget hindamist.

Loovained on selleks, et anda lapsele võimalus nende valdkondadega tutvuda. Nii saab temast mitmekülgsem inimene ja ühiskonna edukam liige. Aga neis puudub range piir, lävend, mille ületamisel on see aine “selge” ja alla mille on lapsel edasise haridusega probleeme. Ei saa õpetada kehalist “selgeks”. Saab vaid lapse liikuma panna ja siis loota, et ehk see meeldib talle ja ehk jääb ta kehaliselt aktiivseks kogu ülejäänud eluks. Sama on muusika, kunsti, käsitööga.

Ehk – loovainetes loeb ainult ja ainult emotsioon. Laps tuleb panna seda valdkonda armastama. Rohkemat ei saa ja polegi vaja. Range hindamine, kodus käsitöö taga nutvad lapsed või lapse eest kuduvad vanaemad ilmselt ei aita sellele eesmärgile kaasa.

Teema pealkirjas olev füüsika on kusagil vahepeal. Kas on vaja seda kõigile õpetada ja rangelt hinnata? Või piisab sellest, et kes tahab, see õpib? Ma ei tea. Ma ise olen hariduselt füüsik, mulle see aine meeldis ja meeldib siiani, aga oma lastele ma seda sunniviisiliselt küll ei õpetaks.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 18.04 22:50; 18.04 22:56; 19.04 23:12;
To report this post you need to login first.
Postitas:

… on olulisem teada saada seda, … kas tema kaugushüppe tulemus on parem eelmisest korrast.

Vanemana ei huvita mind isegi see.
Ma tahan teada, kas mu lapsele üldse meeldib kaugust hüpata? Kas tema jooksuasend on enam-vähem õige? Kas ta rüht on õige? Kui kergesti ta uusi kehalisi oskusi omandab?

Absoluutarvud või areng otseselt mõõdetavates alades on palju palju vähem tähtsad.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 18.04 22:50; 18.04 22:56; 19.04 23:12;
To report this post you need to login first.
Postitas:

käsitöö kohta ütlen seda, et olen vasakukäeline ning minule ei õpetatud küll koolis mingeid tehnikaid, kuna õpetaja ei osanud vasakukäelist õpetada. Ise õppisin ja koon n.ö. valet pidi. Aga hinnati täie rauaga. Samuti oli ka muu käsitöö keeruline vasakukäelise jaoks

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mina ei poolda üldse numbrilist hindamist. See on nii eelmise sajandi teema. Kui see läbi ei lähe, siis võiks loovaintest alustada küll. Kuidas saab kunsti hinnata? Meil oli koolis mingi teema, et õpetaja hindas näiteks selle järgi, et kas muru joonistati täpselt nii, nagu tema arvates õige oli, kusjuures, ei olnud tehnika õppimine. Kuidas sa hindad last, kellest üks on 160 cm ja teine 140 cm pikk või kui üks kaalub 30 ja teine 54 kg. Võrdselt kiiresti peavad jooksma?

Olen täpselt sama meelt. Traditsioonilist numbrilist hindamist ei ole põhikoolis vaja. See ei pea tähendama seda, et lapsed ei saaks enam tagasisidet. Minu noorema lapse koolis veel 4. klassis hindeid ei panda. Aga tagasisideks on näiteks, et laps sai matemaatika kontrolltöös 35 punkti 38-st, kehalises hüppas kaugust 2,89m. Mis mõte oleks neid tulemusi 5-palli hindeskaalasse teisendada ja selle alusel lapsi ritta panna? Lapse jaoks on olulisem teada saada seda, mille tõttu ta kaotas matemaatikas 3 punkti (hajameelsus või lünk teadmistes?) ja kas tema kaugushüppe tulemus on parem eelmisest korrast.

Olen osaliselt nõus. Aga kui tagasiside ongi ainult, et laps hüppas kaugust 2,89m, siis see pole ju parem kui hindeline tagasiside. 2,89m on iseenesest vaid number ju, mida see sulle ütleb? Kas lapsel on tehnika olemas, KUIDAS hüpata, seda sa ju ei tea.

Minu lapse kehalise õpetaja paneb hindeid ja annab ka tagasisidet samal ajal. Olen aru saanud, et kõik, kes püüavad, saavad 5, olenemata sellest, kas nad olid jooksus esimesed või viimased. Kui on edasiminek ja tulemust parandavad, siis on 5.

Muusikaga on nii, et hinnatakse, kas sõnad on peas ja kas astmeid-käemärke tunnevad. Viisipidamist ei hinnata, siis oleks mu lapsel suhteliselt halvad hinded.

Kunstis on umbes sama nagu kehalises. Hinnatakse püüdlust, õpetaja ju umbes teab, mida laps suudab. Veiderdajaid ja lollitajaid on ka (kes joonitab pingviini asemel teadlikult viineri näiteks), need siis ei saa häid hindeid.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Kunsti, laulmist ja käsitööd ja kehalist peaks koolis õpetama armastama, mitte vihkama. Praegu on paraku nii, et kõik, kel puuduvad eeldused neis ainetes, hakkavad neid kooli tulemusena pigem vihkama.
Kehalise ülesanne peakski olema õpetada lapsed õigesti, liigeseid ja sidemeid vigastamata, sportima. Mitte hindama, kui kiiresti laps jookseb või kui mitu meetrit kaugust hüppab. Meil ongi nii palju vigastusi lastel ja noortel, kuna oluline ei ole mitte tehnika õpetamine, vaid tulemus. see on üdini vale. Samamoodi kunst – tutvustada lastele erinevaid kunstivoole, suundi, tehnikaid. Aga meil joonistatakse aja peale töid lõpuni ja jälgitakse, kui ilus ikka pilt on “näete, Mari tegi sellise ilusa pildi, aga Mart sellise, on ju kehv?”. Jne.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt 18.04 21:57; 19.04 10:26; 19.04 19:54; 22.04 11:04; 23.04 13:45;
To report this post you need to login first.
Postitas:

No ei ole päris võrdsed need ained küll. Kui oleks küsimus hindamises selline, et kõik kunstiõpetajad PEAVAD panema viie kui laps on teinud töö lõpuni ja õigesti, nt. kui kästakse joonistada roheline puu sinine taevas ja kollane maja, peavad kõik saama viie. Aga elu näitab, et ei saa, sest Mari joonistab lihtsalt kehvemini ja õpetaja lähtub sellest, et Mardi pilt on ilus, aga Maril kehvem, kuigi kõik on tehtud nii, nagu õpetaja õpetas. Osa õpetajaid paneks Marile ka viie, aga, olgem ausad, suurem osa paneb siiski ju nelja või kolme, kuigi kõik on tehtud ÕIGESTI. Sama on laulmisega – minu koolis ja minu laste koolis pole iial saanud viisi mittepidav laps laulmise eest hindeks viite, kuigi ta võib kasvõi surnuks õppida, kui viisi ta ei pea, siis ei pea, ja õpetajad on alati pannud sellistele lastele nelja maksimumhindeks. Ja EI OLE VÕIMALIK hakata viisi pidama, kui ikka üldse viisi ei pea, kuigi ON võimalik, et mõni mingil määral hakkab pidama kui palju harjutab, aga ei ole mitte mingit garantiid, et kõik hakkavad. Kunagi ei hakka kõik viisi pidama.
Samuti on alati koolides lapsi, kes ei koordineeri oma liigutusi piisavalt hästi, et näiteks õiget rivisammu harjutada (vasak jalg – parem käsi). Võibolla mingi ööpäevaringse harjutamisega hakkaks kunagi mõni neist paremini seda tegema, aga jälle, enamus ei hakka kunagi. Neist lastest tulevad sageli professorid ja üliandekad mõnel muul alal.
Olen ka nõus, et füüsika on paljudele, kel kehvem pea, ka raske omandada, kuid seda on võimalik õppida ja seda õpitut ka mõõta. Ülesanne kas on õigesti lahendatud või ei. Aga kuidas hinnata kunsti, siin peaks samuti kehtima põhimõte – kas on õigesti tehtud või ei, mitte kui ilus see töö on.

Täpselt samuti, nagu pole viisipidamatul võimalik viite saada, pole ka kõva peaga õpilasel võimalik matemaatikas viite saada. Mõlemat on täpselt samuti võimalik teatud piirini õppida. Kirjutasin eespool, kuidas kaks aastat mitu korda nädalas käisin viisipidamist õppimas. Täpslet samuti saab õppida matemaatikat – kuni teatud piirini. Kui looduse poolt on kaasa antud kõva pea, tuleb piir ette, täpselt nagu ebamusikaalsegi.
Miks üldse peab kõigis ainetes viisi saama? Hindamise mõte ongi ju tagasiside -seda oskad suurepäraselt, seda hästi, seda kehvemini. Mis on hindamise mõte, kui kõike tohib vaid väga heaga hinnata? Ah õigus küll, vaid matemaatikat tohib väga heaga hinnata, muusikat mitte…
Loomulikult võib matemaatikas kehv saada silmapaistvaks muusikuks või ebamuusikaalne keemiaprofessoriks. Kuidas takistab seda “viiest” erinev hinne mõnes muus aines?
Kes kirjtas eespool pikkusest ja kehakaalust – min aolen pikk ja jooksen-hüppan hästi, klassikaaslane on nö tugeva kondiga ,teeb hästi jõuharjutusi, teine on väike ja painduv, võimlemine tuleb hästi välja. Üks meist saab parema hinde ühes, teine teises asjas. Mis selles ometi halba on? Miks minusugune puuhobune peab saama spagaadi eest viie? Miks pisike üllipainduv tüdruk peab kaugushüppes viie saama? Tema saab hoopis lindikava eest.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 11 korda. Täpsemalt 17.04 17:04; 17.04 18:15; 18.04 08:03; 18.04 16:22; 19.04 10:26; 19.04 11:11; 19.04 11:13; 19.04 12:25; 19.04 12:29; 19.04 20:12; 20.04 08:58;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Matemaatikas ju ei eelda keegi, et lapsed peavad tegema töö ristküliku pindala peale seda eelnevalt tunnis õppimata.

Nii see on, samas kui käsitöö, kunsti ja kehalise õpetajad kipuvad eeldama, et laps peab juba kõiki asju iseenesest oskama.
Mina sain kunstiõpetuses esimeses klassis esimese töö ainukesena viie, sellepärast, et…
sugulane oli mulle rääkinud, et maastikku joonistades ei peaks maa ja taeva vahele tühja ruumi jätma. Õpetaja oli teiste laste vastu, kellel selliseid sugulasi polnud, ebaõiglane.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mõtleme sellele, MIKS ühte või teist ainet koolis üldse õpetatakse.

Emakeel ja matemaatika on ALUSEKS kõigele muule. Kui protsenti arvutada või õigesti kirjutada ei oska, ei ole sul kõrghariduse juurde asja. See tähendab, et need ained tuleb õppida SELGEKS – päris selgeks. Vähemalt teatud miinimumpiirini. Sellepärast on vaja ranget ainekava ja ranget hindamist.

Loovained on selleks, et anda lapsele võimalus nende valdkondadega tutvuda. Nii saab temast mitmekülgsem inimene ja ühiskonna edukam liige. Aga neis puudub range piir, lävend, mille ületamisel on see aine “selge” ja alla mille on lapsel edasise haridusega probleeme. Ei saa õpetada kehalist “selgeks”. Saab vaid lapse liikuma panna ja siis loota, et ehk see meeldib talle ja ehk jääb ta kehaliselt aktiivseks kogu ülejäänud eluks. Sama on muusika, kunsti, käsitööga.

Ehk – loovainetes loeb ainult ja ainult emotsioon. Laps tuleb panna seda valdkonda armastama. Rohkemat ei saa ja polegi vaja. Range hindamine, kodus käsitöö taga nutvad lapsed või lapse eest kuduvad vanaemad ilmselt ei aita sellele eesmärgile kaasa.

Teema pealkirjas olev füüsika on kusagil vahepeal. Kas on vaja seda kõigile õpetada ja rangelt hinnata? Või piisab sellest, et kes tahab, see õpib? Ma ei tea. Ma ise olen hariduselt füüsik, mulle see aine meeldis ja meeldib siiani, aga oma lastele ma seda sunniviisiliselt küll ei õpetaks.

Absoluutselt kõik on aluseks kõigele muule. Matemaatika ja muusika on tihedalt seotud, näpuosavus on aluseks lugemisele ja kirjutamisele, joonistamine joonestamisele (matemaatika!), koordinatsioon, tervis jms absoluutselt kõigele.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 11 korda. Täpsemalt 17.04 17:04; 17.04 18:15; 18.04 08:03; 18.04 16:22; 19.04 10:26; 19.04 11:11; 19.04 11:13; 19.04 12:25; 19.04 12:29; 19.04 20:12; 20.04 08:58;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Kunsti, laulmist ja käsitööd ja kehalist peaks koolis õpetama armastama, mitte vihkama. Praegu on paraku nii, et kõik, kel puuduvad eeldused neis ainetes, hakkavad neid kooli tulemusena pigem vihkama.
Kehalise ülesanne peakski olema õpetada lapsed õigesti, liigeseid ja sidemeid vigastamata, sportima. Mitte hindama, kui kiiresti laps jookseb või kui mitu meetrit kaugust hüppab. Meil ongi nii palju vigastusi lastel ja noortel, kuna oluline ei ole mitte tehnika õpetamine, vaid tulemus. see on üdini vale. Samamoodi kunst – tutvustada lastele erinevaid kunstivoole, suundi, tehnikaid. Aga meil joonistatakse aja peale töid lõpuni ja jälgitakse, kui ilus ikka pilt on “näete, Mari tegi sellise ilusa pildi, aga Mart sellise, on ju kehv?”. Jne.

Miks matemaatikat või keeli ei pea õppima armastama, mitte vihkama? Neil, kel eeldusi pole, hakkavad kooli pigem vihkama.
Kust te ometi võtate, et lastele ei õpetata kehalise, kunsti, käsitöö tehnikaid? Ma pole näinud ühtegi õpetajat, kes seda ei tee.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 11 korda. Täpsemalt 17.04 17:04; 17.04 18:15; 18.04 08:03; 18.04 16:22; 19.04 10:26; 19.04 11:11; 19.04 11:13; 19.04 12:25; 19.04 12:29; 19.04 20:12; 20.04 08:58;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Kehaline kasvatus pole siis loovaine. seda saab mõõta.

Muusika ka mitte – kas oskad noodikirja, suudad rütmi koputada, sõnad peas, viis tuleb välja.
Käsitöö samuti mitte – töövõtted tuleb lihtsalt ära õppida.
Kõige loovam on hoopis kirjandus, kuna seal tehakse tõesti omaloomingut.

Mismoodi hindad kukerpalli, kas ilusama kukerpalli tegi Mari või Malle. kes mängis rahvastepalli paremini, kuidas sa objektiivselt seda hindad?
Laulmisel ja laulmisel on suur vahe. Mõni laps loeb noodikirja ja laulab noodist, ka minu lapsed, aga koolis seda eriti vist ei õpetata ja teine laps laulabki kuulmise järgi, kuidas sa seda mõõdad?

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 18.04 15:55; 19.04 11:31; 19.04 12:07;
To report this post you need to login first.
Postitas:
Anonymous

Ma küll ei saa öelda, et ükski mu lapse nende nelja aine õpetaja oleks eeldanud, et midagi peab iseenesest oskama. Pigem on neljalised olnud need, kelle meelest kunst pole piisavalt oluline aine, et töö lõpuni teha ja tööõpetuses üks rida üles harutada ja uuesti teha on liiga suur vaev, muusikas ei viitsi sõnu pähe õppida või kehalises ei tee ühtegi üleliigset liigutust.
Matemaatikas ju ei arva keegi, et kui juba ruudulisele paberile on kontrolltöö tehtud, siis on juba piisavalt pingutatud. Miks siis tööõpetuses peaks igasugune heegeldamisele sarnanev liigutus juba piisav olema?
Seda küll pole vaja, et praegusel näpulohistamise ajastul selliste ainete tähtsust veel vähendada.

Teine asi on aga see, et hindamine peaks olema selline, et päris juuksekarva lõhki ei aetaks.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 17.04 20:11; 18.04 08:20; 19.04 12:01; 19.04 21:43;
To report this post you need to login first.
Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 45 )


Esileht Koolilaps käsitöö/füüsika

See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.