Oleme lapse isaga lahus, meil on sõlmitud notariaalne dokument mille alusel isa maksab lapsele elatist EV miinimumi järgi. Lapse isa teatas nüüd et ei ole võimeline enam miinimumi maksma. Omavahelisi kokkuleppeid ma teha ei soovi teatud põhjustel. Hetkeolukorra kohta on meil ametlik paber ja kui asjalood peaks muutuma, siis soovin samuti kõike amtlikult. Ehk siis soovin kohtuotsust, mis näitab, kui palju täpselt isa maksma peaks. Kas lapse isa ise saab kohtu oole pöörduda ja avalduse teha, et tema makstavat summat vähendataks või pean mina seda tegema?
Ja veel – kui kohus leiab mõjuvad põhjused ja vähendab elatist nt 150€ peale, siis kui kauaks see olukord nii jääb ja kas see otsus kuulub ülevaatamisele mingi aja tagant? Lapse isa saab nt 2 kuu pärast tasuvama töö peale, ilmselgelt ta mulle sellest teada ei anna ja tõenäoliselt ka lapsele vabatahtlikult raha juurde maksta ei soovi. Kas jäängi siis kohtus välja mõistetud 150€ saama või….
Teema: Kes peaks pöörduma kohtusse elatise vähendamiseks
Miks SINA peaksid pöörduma? Kui tema ei pöördu, siis saab temast lihtsalt elatisvõlglane, kui maksta ei jõua.
No kui isa praegu soovib vähem maksta, on tema asi kohtusse pöörduda. Aga pigem on loogiline käik see, et kui isa lihtsalt omal algatusel maksab järgmine kuu vähem, pöördud Sina kohtusse või õigemini teed kiirmenetluse miinimumi saamiseks. Ja siis on juba isa asi sellele vastu vaielda või mitte. Samas võtab see kõik natuke aega ja selleks ajaks on ta juba uuel tööl ning miinimumi vähemdamine vaevalt läbi läheb.
Miinimumist vähem saab kohus määrata näiteks siis, kui laps on isa juures teatud arvu päevi kuus. Isal on õigus pakkuda lapsele ülalpidamist ka muul viisil, kui raha makstes. Kohtus saab täpselt kokku leppida. Väga palju sõltub, kui aktiivselt isa enda eest seisab.
Oleme lapse isaga lahus, meil on sõlmitud notariaalne dokument mille alusel isa maksab lapsele elatist EV miinimumi järgi. Lapse isa teatas nüüd et ei ole võimeline enam miinimumi maksma. Omavahelisi kokkuleppeid ma teha ei soovi teatud põhjustel. Hetkeolukorra kohta on meil ametlik paber ja kui asjalood peaks muutuma, siis soovin samuti kõike amtlikult. Ehk siis soovin kohtuotsust, mis näitab, kui palju täpselt isa maksma peaks. Kas lapse isa ise saab kohtu oole pöörduda ja avalduse teha, et tema makstavat summat vähendataks või pean mina seda tegema?
Ja veel – kui kohus leiab mõjuvad põhjused ja vähendab elatist nt 150€ peale, siis kui kauaks see olukord nii jääb ja kas see otsus kuulub ülevaatamisele mingi aja tagant? Lapse isa saab nt 2 kuu pärast tasuvama töö peale, ilmselgelt ta mulle sellest teada ei anna ja tõenäoliselt ka lapsele vabatahtlikult raha juurde maksta ei soovi. Kas jäängi siis kohtus välja mõistetud 150€ saama või….
alla riikliku miinimumi mina nõus ei oleks kui ma just ei saaks ainuõiguse otsustada kõik lapsesse puutuva osas- riik, kool jne.
Kui mehe suutmatus normaalselt teenida on objektiivne (haigus), siis annaks jah leppida asjaoludega aga muul juhul…
Miinimumist vähem saab kohus määrata näiteks siis, kui laps on isa juures teatud arvu päevi kuus. Isal on õigus pakkuda lapsele ülalpidamist ka muul viisil, kui raha makstes. Kohtus saab täpselt kokku leppida. Väga palju sõltub, kui aktiivselt isa enda eest seisab.
Jah see oleks lahendus, laps saata mehe juurde elama. Kui inimene on ikka normaalne ja last ei ohusta.
Miinimumist vähem saab kohus määrata näiteks siis, kui laps on isa juures teatud arvu päevi kuus. Isal on õigus pakkuda lapsele ülalpidamist ka muul viisil, kui raha makstes. Kohtus saab täpselt kokku leppida. Väga palju sõltub, kui aktiivselt isa enda eest seisab.
Jah see oleks lahendus, laps saata mehe juurde elama. Kui inimene on ikka normaalne ja last ei ohusta.
Ja millest see mees siis last kasvatama hakkab? Naise makstavast elatisest? Mis siis naise jaoks paremaks muutuks?
Kohtusse pöördub ikka see, kes tahab, et midagi oleks teisiti kui praegu on.
Kui maksja tahab, et tema maksu vähendataks, siis pöördub tema avaldusega “palun vähendage maksu”.
Kui maksja jätab omal algatusel maksmata või maksab vähem, siis pöördub see, kes pidi raha saama, avaldusega “palun nõudke maksjalt võlg sisse”.
Ja pole vahet, kas maksja või saaja on mees või naine või firma ja kas maksu nimi on elatis või järelmaks või intress või üür.
Ja millest see mees siis last kasvatama hakkab? Naise makstavast elatisest? Mis siis naise jaoks paremaks muutuks?
Kas olukord peab olema parem naise või lapse jaoks?
Siin foorumis on tavaks, et mees plekib kõik kinni ja naine panustab oma ajaga. Vastupidi on täiesti mõeldamatu?
Ja millest see mees siis last kasvatama hakkab? Naise makstavast elatisest? Mis siis naise jaoks paremaks muutuks?
Kas olukord peab olema parem naise või lapse jaoks?
Siin foorumis on tavaks, et mees plekib kõik kinni ja naine panustab oma ajaga. Vastupidi on täiesti mõeldamatu?
Ok, mis siis lapse jaoks paremaks muutuks? Kas see, kui teda kasvatab isa, kes ei ole võtnud vaevaks oma rahalist kohustust kanda, või see, et ta oma ema edaspidi vähem nägema hakkab? Ei saa ka eeldada, et ema võib ju iga kell lapsega kokku saada, kui tahab, sest ema peab (ja saab ka, kui teisi lapsi pole) nüüd elatise jaoks raha teenima. Või kui on teised lapsed ka, siis see ema on omadega ikka päris pees, naised teadupoolest meil eriti kõrget palka ei saa, ja kui peab lasteaia järgi tööl käima, siis pole ka erilisi võimalusi. Mina emana aga ei usaldaks oma last sellise mehe kasvatada.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
