Teema: Kogume siia kõik ärevushäire sümptomid, mida olete tundnud

Kägu kirjutas:

Oeh, kardan, et minust ei ole suurt lohutajat, olen ise praegu suures ärevuses… Aga minu lugu lühidalt:
olen 33a, kahe väikese lapse ema, abielus.
Mul ei ole sellist pidevat ärevustunnet, veel. Minu ärevused on kõik tervisemuredega seotud. Minu mured algasid u 6a tagasi, kui isa kaotasin. Siis käisin läbi 2 neuroloogi, kõrvaarsti, silmaarsti, nahaarsti jne. Kuskil otseselt midagi ei tehtud, koputati siit-sealt ja öeldi – närvid läbi Seega ei ole mul kindlust, et mul pole SM ja see ajab mind hulluks – mul oleks vaja kedagi, kes on haigusega kursis ja ütleks, et ei, see sul küll pole…

Sellest ajast saadik on periooditi madalseise ja häid aegu. Minu sümptomid: käte-jalgade suremine, surin, lihased väsinud ja pinges, jalad-käed väsivad ruttu, põies on “imelik” tunne, silme ees virvendab, meeletu higistamine, kuumahood, tinnitus jne. Nüüd ei ole ammu arsti juures käinud (kardan kohutavalt arste) ja mingit ravi ei saa. Eile õhtu jalalabad nagu põlesid, kuid terve päev oli imeilus ja polnud ühtegi tundmust…

Kardan ka laste pärast, kogu aeg kontrollin neid, näiteks nende sinikad võivad mind täiesti rivist välja lüüa jne.

Ma arvan, et keegi väljaspool peret ei saagi aru, mis minu sisemuses toimub, välja see ei paista. Elan normaalset elu teiste meelest. Tegelen palju lastega, kodu on korras ja kõik vinks-vonks, kuid hing karjub sees Samas näiteks käisime nv reisil ja ma ei tundnud mitte ühtegi sümptomit ja kui tagasi tulime, õumaigaad ….

Vot selline on minu hullumaja…

Aitäh, et vastasid mulle! Tundsin nii iseennast ära, meil oleks paljust rääkida:D (Eile öösel ikkagi võtsin ette ja nuhkisin sinu varasemate aastate postitusi ka.)
Arst ütles mulle, et ärevushäire tababki põhiliselt selliseid tublisid, usinaid ja korralikke inimesi, kel “kõik vinks vonks”, nagu mina ja sina; sellised ise-tehtud-hästi-tehtud tüüpe. Ma olen ka perfektsionist,eriti mis puudutab kodu ja KÕIGI kodus olevate asjade korrashoidu. Nt ma ei lähe iial magama, kui kraanikausis on 1 must tass või põrandal 3 koerakarva.
Mul on samuti haiglane ärevus ka laste tervise osas – kui laps ütleb, et pea valutab, siis mul kerkib kohe tükk kõhtu, peas kohiseb ja esimene mõte: ajuvähk! Silme ees jookseb juba matus. Alles kerge paanikahoo möödudes mõtlen, et võib ka olla väsimus või viirus. Ütleb laps, et jalg valutab (ja ma tean, et tal on need tavalised kasvuvalud) – luuvähk! Täpp nahal – nahavähk! Vahel tuleb meeleheitehoo ajal tunne, et miks ma üldse pidin lapsed saama, kui koguaeg nende pärast hirmul olen ja nad võivadki haigeks jääda. Kohutav, kuidas see kõik mind ära on kurnanud.
Olen aru saanud, et olen ka muus osas eluaeg väga ärev olnud. Näiteks kui mees läheb õhtul hilja õue puid tooma ja mina lähen voodisse, kargab mulle pähe, et talle võib ju halg pähe kukkuda, ta oimetuks lüüa, ja kui mina nüüd magama jään, leian ta hommikul surnuks külmununa. Või suvisel ajal võib ju ka lihtsalt kukkuda peaga vastu mingit teravat äärt ja surma saada. Ja selle peale ei suuda ma magama jääda, või veel hullem – jään ikkagi magama, aga virgun paari tunni pärast, ja kui mees parajasti voodis pole, torman paanikas teda mööda maja otsima. Täiesti haige….
Vihkan igasuguseid ootamatuid kohtumisi, need löövad mu sisimas nii rivist välja. Kui poes mõni tuttav ootamatult teretab, siis ma niivõrd ehmun, et kargan või nahast välja, haaran südame juurest kinni ja kui ehmatus väga suur on, ütlen: hoooh, kuidas sa mind ehmatasid! Siis suudan väliselt jälle rahulik olla ja juttu ajada, aga endal süda klopib, käed on halvatud, terve ostunimekiri peast pühitud.
Pidevalt kardan, et mu lapsed ära varastatakse.
Võiksin lõputult jätkata…

Aga hea on see, et sain hommikul arstiga rääkida ja kurta seda tagasilööki ning arst rahustas, et see on täiesti tavapärane esimesel paaril kuul, et vahepeal läheb olemine paremaks ja siis jälle hullemaks. Et võib nädal aega juba täitsa hea enesetunne olla ja siis uuesti ärevus tagasi tulla. Muidugi peale seda telefonikõnet oligi mul terve päev päris hea olla, kohe kadus ära sisemine vibra ning käe värisemine ja jõuetus, ega tulnudki tagasi. Võtsin ka diasepaami lisaks, nii et tänane päev sai kenasti üle elatud.

Mitte et ma spetsialist oleksin, aga sinu kaebused kõlavad küll ikkagi nagu ärevusele omased. Ma ise mõtlen, et kui oleks SM või mõni muu füüsiline haigus, siis peaksid sümptomid ikkagi ilmnema meeleoluga ja paigaga mitteseonduvalt, onju? Kusjuures mul on tihti täpselt sama seis, et nii kui koduuksest välja astun (olen juba mitu aastat väikeste lastega kodune olnud ja enamus ärevusetunnet elangi just koduseinte vahel läbi), on hädad nagu peoga pühitud, ja nii kui koju tulen ja uks mu järel sulgub, hakkab jälle kusagilt valutama või surisema või pea ringi käima jne jne jne.

Aaa, mis puudutab silmi. Kui mul hiljuti kõige hullem aeg oli, tundus mulle ka, et mul on nägemishäired. Käisin optikas arstiga rääkimas ja ta ütles, et mul on tüüpiline kuiva silma sündroom 🙂 Nii oligi, peale esimest kunstpisara tilka kadusid ka “nägemishäired” ära.
Ja mis puudutab põit, siis mul ärevuse taseme kasvades tekib alati vajadus vetsu minna, seda on siin teemas ju teised ka maininud. Selle “imeliku” tunde mõtled vast ise juurde 😀

Oh, kui hea on auru välja lasta inimesele, kes teab, mida ma tunnen. Ma väga loodan, et saad ka abi! Hoian teemal kindlasti silma peal. Kui oled arstil käinud, oleks huvitav, kui annaksid teada, kuidas läks!

Ole tubli!

Ja mis puudutab põit, siis mul ärevuse taseme kasvades tekib alati vajadus vetsu minna, seda on siin teemas ju teised ka maininud. Selle “imeliku” tunde mõtled vast ise juurde

Mul oli täna korralik plahvatus, nutsin 2h, kuni beebsu magas 🙁 Nimelt oli 2x järjest vajadus vetsu minna ja ei tulnud sealt suurt midagi ja see on ju üks põhilisi SM tunnuseid?
Kuidas SMga need surinad on – kas kogu aeg või kuidas. Minul kui olen istunud või lamanud kuidagi vildakalt, siis kohe jalad/käed surevad ära.

Olen hakanud ka meeletult higistama, kuumahood. Olen suur higistaja ka varasemalt olnud, kuid nüüd on kuidagi eriti hull. Kas teised kuidagi oma sümptomeid ka PMSga seostada saavad? Mul oleks ka hormoonid nagu täiega paigast ära. Mul on ka suur foobia arstide ees… Mul on nii piinlikk ja häbi arstide ees 🙁

Täna oli ikka kohutav/kohutav päev.

Kägu kirjutas:

Tükk aega kannatasin ärevuse ja paanikahoogude käesja mõtlesin kas hakkan ad võtma või mitte. Hakkasin. ELU PARIM OTSUS!!!!! Nüüd ma ei saa enam aru miks ma raiskasin nii suure osa oma ajast kannatuste peale kui seda oli võimalik ravimiga elimineerida. Kui palju aega oma elu rahulikult ja normaalselt elada ma ometi kaotasin. Aga better late then never, eks. – MINU ravim on ciprlex. ja tõesti, kõik ärevusehood, paanika, kõik hirmud on taandunud ja ma olen oi kui happy!

Kui juhtud veel siia, olen palun nii hea ja kirjuta, mis koguses sa Cipralexi võtad. (Ka teiste kogemus on oodatud.)
Väga-väga julgustav igatahes lugeda, et ravim on aidanud ja tervis parem. 🙂

Mis värk? 🙂 See värk, et arst kirjutas mulle selle välja, võtan juba mõnda aega, aga ma nagu ei saa suurt midagi aru praegu, et mõjuks. V.a, et väga unine olen pidevalt. Tervis jupsib aga jätkuvalt. Mõtlengi, et kas kogus on vale või mulle see äkki ei sobi – võrdleks teiste kogemustega.

Kas tõesti ka mul ärevushäire?
Pea käib kogu aeg ringi (juba 5 kuud) ja on uimane ja raske; väga unine ja jõuetu olen, väljapuhanuna ei tunne ennast üldse.
Midagi teha ei jaksa, läbi vaeva muidugi toimetan omi asju.
Nina tundub nagu kogu aeg kinni olevat ja võib-olla hapnikupuudusest pea uimane?
Kõrva-nina-kurguarst soovitas Quix spreid.
Vahel kimbutab ka väike palavik (vereanalüüsid põletikku ei näidanud).
Vererõhk ja analüüsid perearsti juures olid korras ja edasisi uuringuid ta ei pea vajalikuks, aga mul on ju nii paha olla….
Ja ma enne oma seda tervisemuret pole kunagi arste niisama “tülitamas” käinud, et mind ärevikuks peaks pidama….
Nõutu olen….

Just peale 10a pea ringi käimist jne – sain teada põhjust – valesti hingan.

õigesti hingamine huvitaks mindki väga, hingan praegu kindlasti valesti, ärevuse tõttu hoian sageli hinge kinni ja hingan keha n-ö ülemise osaga, mitte kõhuga.

kust sa teada said, milline on õige hingamine ja kuidas siis õigesti hingamine välja näeb?

Kägu kirjutas:

Just peale 10a pea ringi käimist jne – sain teada põhjust – valesti hingan.

õigesti hingamine huvitaks mindki väga, hingan praegu kindlasti valesti, ärevuse tõttu hoian sageli hinge kinni ja hingan keha n-ö ülemise osaga, mitte kõhuga.

kust sa teada said, milline on õige hingamine ja kuidas siis õigesti hingamine välja näeb?

Käisin taastusravi uuringul ja füsioterapeut märkas. Hingamine peab jõudma kõhuni nii, et kui käsi on naba peal siis ta liigub ülesse ja alla. Kõvasti pean pingutama, et see asi üldse toimiks, sest olen harjunud kõhtu kinni hoidma jne. Kui ma kiirustan, muretsen või räägin palju siis hingan kindlasti ülemise osaga ja pärast on väga halb olla.

Ma olen ka erinevaid ad proovinud ja tulemust pole tegelikult olnud-nüüd proovingi niisama hakkama saada.
Kas Nervostrongi on keegi proovinud?
Minul on erinevate ad-kaal tõusnud kokku 15 kg ja alla seda ei saa ad-kuuri ajal. Kas kellegi on veel nii olnud?

SM ehk Sclerosis multiplex.
Seda diagnoosib neuroloog.
Allpool siin foorumis on selle kohta väike teema.

Kägu kirjutas:

Minul küsimus neile, kes on maininud käte ja jalgade surisemist.
Kas teil on see tunne kogu aeg või käib hooti?
Mul juba 1,5 kuud vasak käsivars ja jalg kuidagi imelikud, otseselt ei surise, aga nagu tahaksid seda tegema hakata (ei oska seletadagi seda tunnet). Pidevalt imelik tunnetus.
Ja see tunne on kogu aeg, 24/7.
Olen natuke ärevik küll, mul muid ärevushäirele viitavaid sümptomeid muidugi ka (pearinglus ja uimasus jne).

Ikka pidevalt tundsin surinat, näpuotsad olid tuimad. Õhtuti enne magamajäämist surid nii käed kui jalad. Kui ise pihta sain, et ärevusest, siis hakkasin hingamist jälgima ja asi paranes, aga mitte kohe. Hüperventileerisin.

Kägu kirjutas:

Kägu kirjutas:

Kägu kirjutas:

Minul küsimus neile, kes on maininud käte ja jalgade surisemist.
Kas teil on see tunne kogu aeg või käib hooti?
Mul juba 1,5 kuud vasak käsivars ja jalg kuidagi imelikud, otseselt ei surise, aga nagu tahaksid seda tegema hakata (ei oska seletadagi seda tunnet). Pidevalt imelik tunnetus.
Ja see tunne on kogu aeg, 24/7.
Olen natuke ärevik küll, mul muid ärevushäirele viitavaid sümptomeid muidugi ka (pearinglus ja uimasus jne).

Ikka pidevalt tundsin surinat, näpuotsad olid tuimad. Õhtuti enne magamajäämist surid nii käed kui jalad. Kui ise pihta sain, et ärevusest, siis hakkasin hingamist jälgima ja asi paranes, aga mitte kohe. Hüperventileerisin.

Natukene rahustas see jutt, aitäh
Pidev tervise pärast muretsemine tekitab vist nõiaringi – mida rohkem pabistada, seda rohkem uusi ja kummalisi sümptomeid lisandub….

Täpselt nii ongi. Olen ise samasuguses nõiaringis. Igasugused müstilised valud ja mis kõik veel. Pearinglused vist on kõige hullemad. Alustasin 2ndl tagasi AD ravi ja peaksin ka saama psühhoteraapiat varsti. Ei jõua oodata et ennast jälle inimesena tunda.

Tere.
Kahtlustan, et minul on ka ärevushäire. Tahtsin uurida kas kellegil veel on niimodi? Minul tulevad sellised hood peale, mis kestavad kuskil 1-4 minutit ja umbes 3-4 tunnise vahega. Selline tunne et midagi on sees kõva ehmatuse tekkitanud ja siis see kasvab nii suureks, et tekib tunne nagu hakkaks kokku kukkuma ja silmade eest läheb mustaks, pean sellel hetkel kuskile toetama või siis maha istuma ja siis hingeldan natuke aega ja läheb üle. Tekib täiesti aru saamatu põhjusel, läheb üle ja siis saan edasi normaalselt funktsioneerida. Tunne on väga ebameeldiv, segab kõvasti. Võib juhtuda siis kui olen roolis, poes, trennis, isegi öösel siis kui magan, olukorrast täiesti sõltumata. Ei tea mida sellega peale hakkata, ravemeid väga ei tahakas võta. Jään lootma et organism tuleb ise toime. Käisin arsti juures südant kontrollimas ja verd andmas, seal on kõik korras, ei leitud et midagi viga oleks.

Olen siia 100x kirjutanud ja jõudnud taas täielikku madalpunkti ????

Olen endal kogu aeg kahtlustanud sm-i. Nüüd 2 ööd tagasi higistasin meeletult ja googeldasin ja voila -luupus ????.

Olin veel õnnelik, et mul ju löövet pole, kuid hommikul peegli ees hoolikalt vaadates on libliklööve täitsa olemas…. olen lastega maal puhkamas ja ainult nutan ????????????

Ei saa ju olla, et ise oma põsed punaseks mõtlen…

Aidake… tundub ju luupuse moodi?

Juba 6a siinseal liigesvalud, torked, seljavalu, nüüd õrn libliklööve näos, silme ees virvendab, tinnitus, aeg ajalt põieprobleemid, meeletu perioodiline higistamine ja no muidugi meeeletu hüpohondria ????????????

Käisin just perearstil, tehti vereproov, kus kõik oli ok.

Olen endal kahtlustanud nahahaigusi, sm, naistehaigusi jne…. kuid nüüd tubdub, et ongi reaalne haigus käes…

Arstile ei pääse enne septembrit…..

Ei suuda kuidahi olla… ainult nutan….

Kägu kirjutas:

Olen siia 100x kirjutanud ja jõudnud taas täielikku madalpunkti

Olen endal kogu aeg kahtlustanud sm-i. Nüüd 2 ööd tagasi higistasin meeletult ja googeldasin ja voila -luupus .

Olin veel õnnelik, et mul ju löövet pole, kuid hommikul peegli ees hoolikalt vaadates on libliklööve täitsa olemas…. olen lastega maal puhkamas ja ainult nutan

Ei saa ju olla, et ise oma põsed punaseks mõtlen…

Aidake… tundub ju luupuse moodi?

Juba 6a siinseal liigesvalud, torked, seljavalu, nüüd õrn libliklööve näos, silme ees virvendab, tinnitus, aeg ajalt põieprobleemid, meeletu perioodiline higistamine ja no muidugi meeeletu hüpohondria

Käisin just perearstil, tehti vereproov, kus kõik oli ok.

Olen endal kahtlustanud nahahaigusi, sm, naistehaigusi jne…. kuid nüüd tubdub, et ongi reaalne haigus käes…

Arstile ei pääse enne septembrit…..

Ei suuda kuidahi olla… ainult nutan….

Lugesin su eelmist teemaalgatust ka.
Tere tulemast klubisse – mul ka pidevalt hirm haiguste ees.
Ma lihtsalt ei istu ega mõtle haigustest, vaid hoopis mul avalduvad erinevad füüsilised sümptomid ja siis hakkan kartma ja “haiguseid otsima”, mis mu vaevustele vastavad.
Oleng ka lasknud erinevaid uuringuid teha (ka sm välistamiseks).
Ka on piinlik arstile minna juba (hetkel olen “tähtsamad” uuringud ära teinud).

Kas sul on need sümptomid kogu aeg või löövad välja näiteks siis, kui on stressirikas periood jne?
Mõtle, kas oled oma eluga rahul?
Ka see rahulolematus tekitab stressi või ärevushäiret, mis siis füüsiliste sümptomitena väljendub.
Kas sa oled seal maal lastega üksi?
Minul pikemalt üksi olles tulevad erinevad kaebused ja kardan siis veel eriti.

Olen üksi jah ???? Mul on ka ikka nii, et tunnen mingit sümptomi ja hakkan googeldama ja siis lajatab nagu puuga pähe ???? Muust enam ei mõtle ja puuduvad sümptomid ka kohe platsis…