Teema: Kogume siia kõik ärevushäire sümptomid, mida olete tundnud

Hei! Tarvitasin päris pikalt Seroxati, enesetunne muutus päris heaks ja mingi aeg tagasi arst arvas, et võiks vähehaaval lõpetada tarvitamise. Lõpetamist alustasin vähendamisega, alguses 1 tbl ülepäeva, nii umbes 3 kuud, siis 0,5 tbl ülepäeva 3 kuud, 0,25 üle päeva 2 kuud. Nüüd olen ilma olnud 3 nädalat, alguses oli kõik korras, nüüd on tekkinud pea ja lihasevalu, uinumisega raskusi jne. Tahaks uurida, kaua võiksid olla võimalikud kõrvaltoimed, mis tekkivad lõpetamisega?

Kägu kirjutas:

Tere.
Kas ärevushäire sümptomiks võiks olla ka see, et kui on eriti pingeline, siis nagu sõnad ei tule suust välja.

Minu meelest eespool (esimesel-teisel lehel) on midagi sarnast mainitud.
Aga sellegipoolest võiks perearsti poole pöörduda, kes vajadusel neuroloogile suunab, kes omakorda MRT uuringu tellib, näiteks.

Mul on diagnoositud ärevushäire juba viis aastad. Tavalised hood algavad üle keha värisemisega, siis hakkan hingeldama ja õhku ahmima, hüsteeriliselt nutma, pilt hakkab eest kaduma ning surmahirm tekib sisse. Kergemad hood väljenduvad lihtsalt õhupuuduse tunde, värisevate käte ning nutumaiguga kurgus. See muidugi varieerub vastavalt olukorrale, kuid tõin välja kõige sagedamad sümptomid.

Tere
Viimased 2 nädalat on olnud tihti ärevushood. Eriti just avalikes kohtades(poes, bussis jne) Pea hakkab nagu ringi käima ja tekib minestustunne. Pea on paks ja kõhus keerab, nägu ja käed hakkavad surisema. Üritan endale sisestada, et see on närvidest, aga hirm on ikka millegi tõsisema ees. Olen ka hetkel töötu, mis ei tee asja lihtsamaks. Kogu aeg mõtlen et mis saab ja kuidas ma tööle saan kui mul on pidevalt halb olla. Ometi on suvi ja ilusad ilmad. aga mul ei ole mingit huvi midagi teha. Hommikul ei taha lihtsalt voodist välja tullagi. Kas tegu võib olla algava depressiooniga ja kas need harjumatud kuumad ilmad võivad ärevushoogusid võimendada?

Tere.

Alustuseks mainin ära, et minu puhul pole tegemist paberitega arsti ega psühholoogiga.
Tegelen oma vabast tahtest inimeste nõustamisega, põhinen enda kogemustele- kelle jaoks see on piisav, võib edasi lugeda.

Üritan lühidalt teha, kui kunagi rohkem aega keskenduda on, võin pikemalt kirjutada.

Viimase postituse tegijale vastuseks: Põhjus võib olla väga lihtne- enamasti ei oska arstid aidata.
Ärevushäiretel on nii palju erinevaid vorme, et pea võimatu on seda alati tuvastada. Kergemaid ärevuse vorme nagu näiteks sundmõtteid või lihtsalt ärevuse tunnet on ilmselt enamus meie elanikkonnast tundunud

Minul on kogumused inimesega kellel olid 25 aastat olnud erinevad siin teemas mainitud sümptomid, käidud kõikvõimalike arstide juures ning läbitud kõik uuringud mida ette võib kujutada, kuid tulemust polnud.

Iga “edutu” arsti vastuvõtu ja ravimi proovimisega langeb inimene järjest sügavamale.
On päevi kus ei saa voodist välja peapöörituse või mõne muu järjekordse sümptomi tõttu, kuid arstid ütlevad, et oled terve (perearst peab juba aastaid simulandiks), ka psühholoogid ja psühhiaatrid ei aidanud ning ravimid teevad enesetunnet vaid hullemaks.
Kõige selle juures peab ka pere eest hoolitsema. Tihti on tunne, et ei jaksa enam, oled hulluks minemas..
Mõne aja pärast leiad jälle endas piisavalt jõudu, et kellegi juurde pöörduda, kuid lõpuks avastad end jällegi veel sügavamas augus.

Üldistavalt võib öelda, et tegu oli/on ärevushäiretega.

Minu kogemuse põhjal saab seda “ravida” vaid inimene ise. Muidugi on abi ka heast nõustajast, selleks võib olla nii psühholoog, pereliige või kes iganes, kuid põhi töö peab tegema inimene ise.

Kuidas alustada?

Esiteks tuleb endale tunnistada, et kõik on ainult peas kinni.
(Kuna sümptomid avalduvad tihti viitega või erinevate probleemide kokkulangemisel, on kindlat põhjust või allikat keeruline leida.
Teema “peategelasel” on olnud raske lapsepõlv ning erinevad halvad sündmused elus- kõik see on oma jälje jätnud, KUID peamine “süüdlane” on inimene ise.)

Teiseks tuleb hakata enda mõtteid kontrollima. Kõik ebavajalik ja negatiivne tuleb peast välja visata. Te ei kujuta ettegi kui palju üleliigset teie peas toimub enne kui te sellega tegelema hakkate.
(Tema ning paljude teiste inimeste probleemiks on asjade üle liigne mõtlemine ning murede endasse hoidmine ja kuhjumine. Kui sellele lisada ebaregulaarne toitumine, vähene magamine ja mõni pingelisem sündmus elus võib tulemuseks olla milline iganes siin teemas varasemalt postitatud sümptom)

Kolmandaks tuleb positiivseid asju enda ellu tuua. Ära põgene reaalsuse eest, pane telefon/arvuti käest ja saa iseendaga jälle sõbraks. Proovi tegeleda hobidega mis sulle meeldivad või varem meeldisid.
LEIA SEE ELU ENDAS JÄLLE ÜLESSE!

Tegelikult on veel palju erinevaid nüansse kuid kergematel juhtudel piisab juba nendest lihtsatest asjadest.

Tuleb lihtsalt uskuda, et sina ise suudad ennast aidata.
Tulemused võtavad aega ja kindlasti tuleb ka tagasilööke kuid positiivne suhtumine ning elu nautimine olenemata hetke olukorrast on ainus võimalus terveneda.
Postituse “peategelane” igatahes sai hakkama, miks ei peaks sina!?

Kõik see jutt võib kõlada ebareaalselt või liiga lihtsana/naiivsena kui oled aastaid kannatanud ja mööda arste jooksnud, kuid see on nii!

Võimalik et jätsin kiiruga kirjutades midagi tähtsat mainimata, kuid sattusin juhuslikult siia lehele ja ei tahtnud kirjutamata jätta.

Tänan tähelepanu eest!

“Aastaid ärevust, sundmõtteid ning ebareaalsustunnet kuniks lõpuks villand sai” -Nõustaja

Olen nüüdseks pea pool sellest teemast läbi lugenud ja… Milline kergendus! 🙂 Ma polegi hull, ega ka nn. ebanormaalne ja seee on hea tunne, mille võlgnen kõigile Teile ja eelkõige teemaalgatajale.
Mind on see hullus vaevanud vahelduva eduga üle 20aasta. Kui juba tundub, et nüüd läheb paremaks siis lajatab jälle ja väga ebasobival hetkel. Õnneks ma ei pea põgenema poest ja saan ka autoga sõita ning väljas jalutada aga tööle pean ennast sundima ja kuna on nagu mingid segaduse hood siis kipub kõik koost lagunema, pinguta palju pingutad. Hobidest olen loobunud (mootorrattad) Kuna see kõikumine ja ebamäärane tunne teeb ettevaatlikuks.Pidev väsimus, tuimus, nägemishäired, õhupuudus, pidevad kummalised valusööstud, hüplev vererõhk, mis ei allu ravimitele jne, jne. Ja peale hullemat ööd sellele järgnev hommik… Keegi ütles hästi, et kui see hoog tuleb täiega on keha samas seisus nagu sind visataks alla 9.korruselt ja sellele järgnevalt oled nagu Zombi.
Kohutav on elada selle nn. haigusega, mida mittehaiged kuidagi mõista ei suuda ja nii saa pingutadki kuidas jõuad ja tapad ennast tõenäoliselt veel rohkem.Minu abikaasa seda ei mõista ja lugeda sel teemal ei soovi kahjuks, seega vegeteerime kuniks veel midagigi toimib aga kui hakkavad need halvemad ajad ja tahaks kaduda, kuhugi ära vajuda siis…
Oh- jah, jätkan lugemist ja edu teile ja jõudu selle painajaga võidelda.!
Leidsin sellise raamatu nagu: Paanikahäired ja nendest vabanemine (Klaus Bernhardt) Sorry kui see siit juba läbi käinud aga mind justkui oleks natuke aidanud.

tahtsin tänada seda inimest, kes selle teema omal ajal siia tegi – ma olen läbi aastate selle ikka välja otsinud, kui parasjagu madalseis on ning lugenud teiste kogemusi ja hakkab kergem:)

#3339070:

Mis sind aidanud on kõige paremini?

Ma ei tea kellelt seda täpselt küsiti, aga mind on aidanud erinevatel aegadel antidepressandid (üsna lühiajaliselt olen iga kord tarvitanud) ja muul ajal iseendaga töö tegemine – sisendamine, et see, mida ma tunnen ja surmahaigusteks pean on tegelikult ainult minu enda poolt tekitatud, pikema ajaline stabiilne elukeskkond kattus ka perioodiga, kus mul kaubusi praktiliselt ei olnud.

#3371161:

Kas keegi on kunagi lahti ka saanud sellest häirest?

Mul on sama küsimus. Olen lugenud neid väidetavalt paranenute lugusid, kes Ingvar Villido metoodikat kasutanud, aga teatav skepsis on. Kui reklaamitakse üliheana midagi, mida raha eest saab, siis kipun arvama, et sama stiil nagu kõik need TopShopi magnetkäevõrud ja muud lollused.

mina julgen öelda, et olen lahti saanud nendest. ca 2 aastat läks. ei teagi, miks algas ühel hommikul. süda läks pahaks, imelik olla, külmavärinad, vastik emotsionaalselt olla jm. juhtus see köögis. googeldasin ja sain aru, mis värk on sümptomite põhjal. hakkasin vältima kööki seetōttu, et seal see tekkis, siis üldse ei tahtnud koju minna jm. ikka päris hull oli olukord. sain psühholoogi juurde aja, ta seletas ka neid asju lahti ja leevendas, aga enim sain abi paarist raamatust, mille autor ise elas 10 aastat selle jamaga ja tuli välja. lugesin ja tegin nagu ta soovitas, polnud kerge see ja töesti tekkisid uued sümptomid sageli jm, mistöttu nö langesin tagasi edasiminekus, aga praeguseks tundub, et on möödas. viimaseks tuli nö ära kannatada sundmötted. ma nyyd ei ytle, et kunagi ei ole mul enam ärevust, aga kuna teadvustan, mis see on ja ei lähe sellest omakorda veel ärevamaks, siis see ärevus möödub ka kiiresti ja ilma füüsiliste vaevusteta. mingeid tablette kunagi ei kasutanud, kartsin, et lööb asjad veel rohkem segamini. tööd on vaja teha oma hirmude ja mötetega hästi palju. üldiselt tekib ju see neil, kes muretsevad ja mōtlevad üle.

#127998:

kõik eelnev pluss tugev tasakaaluhäire – ei ole võimeline voodist tõusma, kõrvade tinnitus,poomistunne,õhupuuduse tunne, sööki ei saa neelata.

Mis tunne on kõrvade tinnitusega?

#3446147:

#3443014:

#127998:

kõik eelnev pluss tugev tasakaaluhäire – ei ole võimeline voodist tõusma, kõrvade tinnitus,poomistunne,õhupuuduse tunne, sööki ei saa neelata.

Mis tunne on kõrvade tinnitusega?

piniseb või undab kõrvas/kõrvades. Mõnel kohiseb ka.

Ka mina otsin selle siinse foorumiteema välja halvematel aegadel. Parematel kuudel-aastatel väldin seda teemat nagu tuld. Paistab, et see koroonakriis on ikka mõjunud. ADsid ei tahaks rohkem proovida, katsetan toidulisanditega ja vähendan kofeiiniga jooke.

Vaatasin, et keegi pole vastanud ja ajaviiteks lugesin siis sümptomeid. Järsku nägin, et oi on vastatud????
Aga jaa. Koroona pluss lapse gümnaasiumikatsed. Rohkem polegi vaja. Koroona mõjunud pigem mulle kui sunniviisiline oma mõtetega olemine. Pole tööd saanud teha ja siis kohe platsis toredad tundmused ja mõtted, mis siis vaikselt süvenevad. Proovin ennast uskuma panna, et olen vana hull ju, aga teadagi, hakkab tulema et aga kui ikkagi seekord…
Lapse kool jms mõjutavad ka jah jubedalt. Mul laste 1.klassi minekuga ka olnud ärevushäirete süvenemine. Mingi vastutus jms kuskil sees. Ei tea miks see mulle nii mõjub.
Kohutavad kaela ja õlapinged. Kogu pea justkui pinges.

#3446502:

#3446158:

#3446147:

#3443014:

#127998:

kõik eelnev pluss tugev tasakaaluhäire – ei ole võimeline voodist tõusma, kõrvade tinnitus,poomistunne,õhupuuduse tunne, sööki ei saa neelata.

Mis tunne on kõrvade tinnitusega?

piniseb või undab kõrvas/kõrvades. Mõnel kohiseb ka.

Ka mina otsin selle siinse foorumiteema välja halvematel aegadel. Parematel kuudel-aastatel väldin seda teemat nagu tuld. Paistab, et see koroonakriis on ikka mõjunud. ADsid ei tahaks rohkem proovida, katsetan toidulisanditega ja vähendan kofeiiniga jooke.

Vaatasin, et keegi pole vastanud ja ajaviiteks lugesin siis sümptomeid. Järsku nägin, et oi on vastatud????

Aga jaa. Koroona pluss lapse gümnaasiumikatsed. Rohkem polegi vaja. Koroona mõjunud pigem mulle kui sunniviisiline oma mõtetega olemine. Pole tööd saanud teha ja siis kohe platsis toredad tundmused ja mõtted, mis siis vaikselt süvenevad. Proovin ennast uskuma panna, et olen vana hull ju, aga teadagi, hakkab tulema et aga kui ikkagi seekord…

Lapse kool jms mõjutavad ka jah jubedalt. Mul laste 1.klassi minekuga ka olnud ärevushäirete süvenemine. Mingi vastutus jms kuskil sees. Ei tea miks see mulle nii mõjub.

Kohutavad kaela ja õlapinged. Kogu pea justkui pinges.

Mina ei saa isegi aru, mis mind mõjutab. Mullu oktoobris polnud justkui mingit põhjust peapööritusteks, ometi olid need mitu kuud. Sõin elevandiannuses oomega 3, vb läks sellest kergemaks. Olin aastaid veendunud, et sellised asjad tabavad mind ainult sügisel ja kaovad kevadel, kuni nüüd tänavuse kevadeni. Praegu võiks ju koroonat pidada põhjuseks, ikkagi halvad uudised iga päev meedias ja veel halvemad prognoosid, kuigi isiklikus elus pole midagi hullu juhtunud. Tööd ainult vähem.

Tihti ägeneb kõik nii sügisel kui kevadel. Sõid omaega3 ja aitas? Kas nagu pinget maha võtta või…
Mul kunagi olnud kätes pinge. Peale ad sain jagu. No peas ja kaelas on see tunne muidugi hirmsam. Juba vaikselt insuldi jm mõtted. Mingi veider tunne. Nagu turjast kõrvadeni kohati. Kui proovin teadlikult neelata, siis ka vastik pingetunne. Söömise ajal pole seda ja sõbrannaga kohvikus süües pole ammugi. Kui aga mõtlen, siis tunnetan et kael ja kõik pinges. Hommikul ärgates ka pole. Öösel magan Aga päeva peale. Lamades ja telefonis olles just eriti. Oi kui palju on saadud lamada selle koroona ajal. Vahepeal ka natuke selline rõhu tunne. Mul on eluaeg olnud näiteks liftiga sõites kõrgetele korrustele. Et kõrvad nagu natuke lukku vms. Vot kergelt seda meenutav tunne vahepeal. Koroona algul hakkas magu valutama. See ununes..nüüd uus asi. Tahaks normaalne olla.

#3446754:

#3446736:

#3446502:

#3446158:

#3446147:

#3443014:

#127998:

kõik eelnev pluss tugev tasakaaluhäire – ei ole võimeline voodist tõusma, kõrvade tinnitus,poomistunne,õhupuuduse tunne, sööki ei saa neelata.

Mis tunne on kõrvade tinnitusega?

piniseb või undab kõrvas/kõrvades. Mõnel kohiseb ka.

Ka mina otsin selle siinse foorumiteema välja halvematel aegadel. Parematel kuudel-aastatel väldin seda teemat nagu tuld. Paistab, et see koroonakriis on ikka mõjunud. ADsid ei tahaks rohkem proovida, katsetan toidulisanditega ja vähendan kofeiiniga jooke.

Vaatasin, et keegi pole vastanud ja ajaviiteks lugesin siis sümptomeid. Järsku nägin, et oi on vastatud????

Aga jaa. Koroona pluss lapse gümnaasiumikatsed. Rohkem polegi vaja. Koroona mõjunud pigem mulle kui sunniviisiline oma mõtetega olemine. Pole tööd saanud teha ja siis kohe platsis toredad tundmused ja mõtted, mis siis vaikselt süvenevad. Proovin ennast uskuma panna, et olen vana hull ju, aga teadagi, hakkab tulema et aga kui ikkagi seekord…

Lapse kool jms mõjutavad ka jah jubedalt. Mul laste 1.klassi minekuga ka olnud ärevushäirete süvenemine. Mingi vastutus jms kuskil sees. Ei tea miks see mulle nii mõjub.

Kohutavad kaela ja õlapinged. Kogu pea justkui pinges.

Mina ei saa isegi aru, mis mind mõjutab. Mullu oktoobris polnud justkui mingit põhjust peapööritusteks, ometi olid need mitu kuud. Sõin elevandiannuses oomega 3, vb läks sellest kergemaks. Olin aastaid veendunud, et sellised asjad tabavad mind ainult sügisel ja kaovad kevadel, kuni nüüd tänavuse kevadeni. Praegu võiks ju koroonat pidada põhjuseks, ikkagi halvad uudised iga päev meedias ja veel halvemad prognoosid, kuigi isiklikus elus pole midagi hullu juhtunud. Tööd ainult vähem.

Tihti ägeneb kõik nii sügisel kui kevadel. Sõid omaega3 ja aitas? Kas nagu pinget maha võtta või…

Mul kunagi olnud kätes pinge. Peale ad sain jagu. No peas ja kaelas on see tunne muidugi hirmsam. Juba vaikselt insuldi jm mõtted. Mingi veider tunne. Nagu turjast kõrvadeni kohati. Kui proovin teadlikult neelata, siis ka vastik pingetunne. Söömise ajal pole seda ja sõbrannaga kohvikus süües pole ammugi. Kui aga mõtlen, siis tunnetan et kael ja kõik pinges. Hommikul ärgates ka pole. Öösel magan Aga päeva peale. Lamades ja telefonis olles just eriti. Oi kui palju on saadud lamada selle koroona ajal. Vahepeal ka natuke selline rõhu tunne. Mul on eluaeg olnud näiteks liftiga sõites kõrgetele korrustele. Et kõrvad nagu natuke lukku vms. Vot kergelt seda meenutav tunne vahepeal. Koroona algul hakkas magu valutama. See ununes..nüüd uus asi. Tahaks normaalne olla.

Oomega 3 pani peast vere läbi käima, tekkis värskem tunne. Kuna seda kiidetakse uuemal ajal depressioonivastase ainena, siis proovisin. Võib-olla oleks niisama ka üle läinud.

Palju võtsid ja millist? Mul on iga selline, et omega3 on igat pidi vajalik. Olen mõelnud osta.

Minul paar aastat tagasi algasid paanikahood, esimene tuli öösel magades. Pea valutas nii, et oksendasin, 24/7 süda tagus sees, muudkui lamasin ja mõõtsin vererõhku. Silmaarstil käisin, lor arstil, neuroloogil, Ortopeedia, pea mrt tehti, terve keha kompuuter. Ma isegi ei mäleta, mis tookord valutas.kiirabi oli nädalas korra kohal, sest viskas pulssi 160 ni ja käed, jalad surid. Tookord, kui asi paranes, palusin jumalat, et see ei korduks kunagi JA nüüd ta siis leidis mind taas üles. Ma arvasin, et olen tark ja ei allu enam nendele provokatsioonidele arevuse poolt, aga mu silm valutab, kôrv undab, värisen, lihased valutavad, kael valutab, lôualuu on pinges, keelel kahtlane näsa. Ühesônaga keskendun arstide juures käimisele, sest imelik on see, et paar aastat rahulikumat elu, ei vötnud kôiki mu valusid ära, môni jäi ja kannatasin. Nüüd môtlesin, et aitab rohust peale paari aaatat ja kohe nädala pärast algas ôudus. Mugavaim pn kas olla rohtu täis ja voodis vôi siis joosta mööda elamist, vahtida peegliase, et üks kôrv on teistsugune ja juba selkest atakk saada. See haigus on niikohutav, et tahaks lihtsalt oma kehast valja. Muide, kokkusaamise vooksime ju teha ????