naljakas, et mida eelmises sisustuselementide nimekirjas peeti koledaks, on siin teemas juba ilusad.
varsti tuleb keegi ja hakkab aiapäkapikke kiitma.
Selles ju võlu ongi, et kõik inimesed, kodud (ja põlvkonnad!) on erinevad.
Mina, eelmise sajandi viimase kolmaniku väljalase, pean väga koledateks nõuka-aegseid tooteid, mis olid pea igas korteris ja ümbritsesid mind igal pool – neist on lihtsalt nii villand. Läikivad tumepruunid sektsioonkapid, mis katsid terve seina, postamendid sõnajalgadega, plastikmoodulitest lambikuplid, valge (veidi teises toonis ustega) standardne köögimööbel, väikesed seinariiulid, mille peal pott luuderohuga, suvalised lillemaalid diivani kohal, heegeldatud ja tärgeldatud linikud igal võimalukul pinnal, volangidega kardinad jne, jne.
Samas mu lapsed, kes pole selle keskel elanud, peavad nii nõndagi neist põnevaks ja toredaks.
EE-s oli just juttu Vana Toomase lambist ja selle suurest menust omal ajal nii meil kui ka naaberriikides. Ka minu emakodus oli neid mitu, samuti mõlema vanaema majas.
Mina ei tahaks midagi niisugust oma kodus enam näha, täitsa jube tundub.
Aga mu lapsed (ja ka nende eakaaslastest sõbrad) on uuesti vaimustuses 🙂
Mulle omakorda meeldib eelmise sajandi algupoole mööbel, eriti köögikummutid.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 26.04 10:51; 04.08 19:16;