Hea sõber on sellises olukorras, kus ta on abielus ja tal on väike laps, kuid ta ei ela nendega koos. Suhe on antud hetkeks pöördumatult lõppenud, ning “peatselt” on ees lahutus. Antud juhul on suhte purunemiseks asjaolu, et ta oli voodis pisut saamatu ja naine degusteeris voodisoendajaid.
Küsimus ei ole nende elu valikutes, vaid mida soovitada tal lapse huvides edasi teha?
Nad on edutult üritanud lahutada üle aasta, kuid naine keeldub suhtlemast ja kokkulepetest kinni ei pea. Mees maksab elatist, kuid naine tal lapsega suhelda ei võimalda või isegi infot temast ei jaga. Naine on keeldunud ka konflikti lahenduse leidmiseks lepituse teenuse kasutamisest.
Kas kellelgi on kogemusi kohtus suhtlemiskorra ja muude asjade paika panemisega, milliseks see kujunes ja kas seda reaalselt hakati järgima?
