Teema: Kolm last ja uus ootamatu rasedus…

Ma ei saa aru, kuidas saab rasedus “juhtuda”. Kas te olete 15 aastased? Järelikult ei olnud kaitsevahendeid või kasutati neid lohakalt ehk osapooled arvestasid, et see võib juhtuda -> sealt edasi tuleb ka vastutus! Mul õnnestus rasedust vältida kuni 32 a saamiseni (ilma ühegi abordita) kuna see oli minu teadlik valik (kasutades kaitsevahendeid). Olen hetkel rase. Rasestuda otsustasin siis, kui leidsin õige mehe endale ja sobiva isa oma tulevastele lastele. Sinu mehest on äärmiselt egoistlik ja vastutustundetu panna Sind fakti ette – kas laps või mina!? Arvestades, et kodus on veel 3 last. Mina viskaksin sellise mehe majast välja! Ma ei saa ka aru, miks on tehtud 3 last, kui neid pole mehe poolt tahetud. Ma ei teeks sellise mehega (kes lapsi ei taha) ühtegi last! Kuna valisid oma laste isaks sellise mehe, siis tuleb Sul varem või hiljem arvestada üksikema saatusega.

Kägu kirjutas:

Ma ei saa aru, kuidas saab rasedus “juhtuda”. Kas te olete 15 aastased? Järelikult ei olnud kaitsevahendeid või kasutati neid lohakalt ehk osapooled arvestasid, et see võib juhtuda -> sealt edasi tuleb ka vastutus! Mul õnnestus rasedust vältida kuni 32 a saamiseni (ilma ühegi abordita) kuna see oli minu teadlik valik (kasutades kaitsevahendeid). Olen hetkel rase. Rasestuda otsustasin siis, kui leidsin õige mehe endale ja sobiva isa oma tulevastele lastele. Sinu mehest on äärmiselt egoistlik ja vastutustundetu panna Sind fakti ette – kas laps või mina!? Arvestades, et kodus on veel 3 last. Mina viskaksin sellise mehe majast välja! Ma ei saa ka aru, miks on tehtud 3 last, kui neid pole mehe poolt tahetud. Ma ei teeks sellise mehega (kes lapsi ei taha) ühtegi last! Kuna valisid oma laste isaks sellise mehe, siis tuleb Sul varem või hiljem arvestada üksikema saatusega.

Sa ei lugenud korralikult, mina lugesin välja, et kolm last olid tahetud. Viimane laps on aga väga raske laps ja paneb peres kõigi närvid proovile, lisaks on rahaline olukord napilt piisav kolme lapse kasvatamiseks. Nad kasutasid kondoomi (kahe spiraali vaheline periood), kuna aga polnud aastaid seda vaja olnud kasutada, oli vilumus kadunud ning ilmselt läks see puruks ja seega võttis naine lisaks ka sos pille. Aga laps otsustas ikka tulla. See et sinul pole juhtunud ei tee teisi veel koletiseks. Kui sa korralikult lugesid, siis naine ei teeni nii hästi, et kolmegi last ülal pidada, eraldi elamine (kaks korterit, kahed toidus, kahed sisustused) läheb ju veel kallimaks, seega lahku kolides ei saaks sama sissetuleku juures ka enam praegust elatustaset säilitada, lisanduks aga veel neljas laps. Seega “viska mees välja” on ikka üsna absurdne soovitus. Pole need mehed nii mõttetud midagi, isegi kui nad ei ole nõus nelja lapsega.

Ühesõnaga Sa palud iga päev oma lapselt, et ta sureks ära ja ütled, et aborti ei suuda teha… Ma ei teagi, kohutav nagu ju, peaksite mõlemad psühholoogi juurde pöörduma.

Iga nõustaja nõuannet ei maksaks tõe pähe võtta. Iga korralik nõustaja peaks ärgitama inimesi kes tema poole pöörduvad saavutama sellist elu nagu need inimesed tahavad, mitte lükkama neid valele teele.
Kogu protsessi tuleks alustada sellest, et Sa peaksid küsima enda käest et mis Sa tegelikult soovid?
Ma usun, et tegelikult Sa soovid õnnelikku pereelu. Tahaksid kõhubeebi sünnitada ja tahaks ka et mees oleks rahul ja õnnelik ja pere oleks koos.
Nõustaja peaks tegelema sellega, et mis on Sinu mõttemaailamas ja alateadvuses sellist, mis takistab seda uskumast ja päris elus saavutamast ja aidata seda kõrvaldada. Sama ka mehe puhul. Ja samas leida ka samme ja viise koos perega kuidas reaalses elus soovitud eesmärki saavutada.
Kui Sa tegeled palumise ja palvetamisega siis ma soovitaksin Sul ainult keskenduda lõpptulemusele – ehk palu ainult seda mida Sa tegelikult tahad et juhtuks – tahad lapse sünnitada ja tahad et mees jääks teie juurde ja oleksite perena koos ja õnnelikud.
Inimesed pöörduvad palvetamise ja palumise poole siis kui nad ise ei oska enam edasi elada või otsuseid teha. Sa tead ainult seda mida Sa tahad. Aga kuidas sinna jõuda Sa ei tea. Siis selles palugi juhatust. Ära vali ühtegi piirangut – ehk ära vali ühtegi kindlat teed – nt see mida praegu palud – et laps ootaks ja tuleks hiljem tagasi…see on Sinu arvates üks võimalik viis kuidas saada seda mida tahad. Aga mulle tundub, et see tee ei vii üldse sinna kuhu Sa tahad – see on vale ja poolik tee – ehk siis oletame et last küll ei sünni kuid mees jääb teie juurde…see ei ole ju see mida tegelikult oled tahtnud. Ja kui see peaks ka nii minema, et kõhubeebi võtab Su palveid kuulda siis ilmselt sisimas Sa tead, et selles on ikkagi Sinu enda tegutsemine mängus et nii läks ja ma ei ole kindel et Su hing rahu leiab vaatamata sellele, et nõustaja arvas et nii võib paluda küll. Ja keegi ei garaneteeri, et olete õnnelikumad kui kunagi varem pärast seda stsenaariumi.
Ma siiralt soovitaks Sul nüüdsest keskenduda vaid sellele, mida Sa tegelikult tahad ja paluda ja palvetada ja otsida nõu igalt poolt kuidas seda saavutada. Ma olen täiesti veendunud, et on võimalik see laps sünnitada ja jääda perena kokku. Sa ei peagi täna teadma, mida teha ja kogu teekonda ette. Lihtsalt pead 100% uskuma selle võimalikkusesse ja kõik muu kõrvale panema. Anna oma mure ära kõrgemate jõudude kätte.
Sa saad sellel teel asutada üks samm korraga. Kuidas teada, kas samm mida soovid astuda on õige? Küsi endalt, kas see paneb Sind naeratama ja hästi tundma või tekitab raskust. Tee ainult neid pisikesi samme, mis tekitavad helget olemist.
Sa ütlesid, et praegusel ajal on väga head ajad teil mehega kuna nüüd saate viimaks rohkem kahekesi olla. kasutagi seda 9 kuud ära selleks, et panna mees uuesti endasse armuma ja endaga koos elu nautima – ma usun et jube lihtne on lahkuda äranutetud silmadega naise kõrvalt, kes mehes süütundeid tekitab. Kui aga teil on koos tore ja mõnus siis ei lähe ta mitte kuhugi! Öeldakse, et naine on pere süda ja naine hoiab pere koos. Mina Sinu asemel teeks kõik endast oleneva et meest uuesti ellu äratada ja ta silmad särama panna. Ehk saata teda teraapiasse lisaks muule?
Ma tõesti soovitan Sul nüüd end kokku võtta ja kogu oma pere jaoks saada uuesti säravaks pere südameks. Sest muidu võib juhtuda, et mees ei kannata juba praegu seda kurbust välja – sest nii kui ta vaatab Su kurbadesse silmadesse tunneb ta et on mehena läbi kukkunud. Ma ei tea ühtegi meest kes kannataks kurba naist enda kõrval. Sa küll ei saa kohe meest ise depressioonist välja tuua küll aga saad Sa ise endaga tegeleda ja ise end sellest august välja aidata.
Ma tean, et oled suure südamega ja armastav naine, kes tahaks kõigile head kuid kõigepealt hoolitse selle eest et leiaksid ise uuesti usu Sinu poolt soovitud tulevikku ja leiaksid uuesti oma armastava ja naeratava poole üles.
Kohe ei saagi suurest kurbusest suurde rõõmu hüpata. Samm-sammult aga saab. Küsi endalt iga päev – mida ma saaksin teha et end paremini tunneksin. Ja tee see ära. Ja siis küsi uuesti. See võib olla alguses väike lihtne asi – nagu hea kuum jook või shokolaad või jalutuskäik vms.
Kui oled ise paremas seisus emotsionaalselt, on mõtted ka selgemad ja saad teha paremaid ja tervemaid otsuseid.
Jõudu Sulle!

Kaks nädalat on möödas (no tähtajani aega veel on), aga sina pole midagi paremat nõu leidnud, kui palud lapselt, et see sureks ja sellega sind vastutusest vabastaks, et seda sina tegema ei peaks.
Te olete mehega rääkinud, et neljandat last teie perre praegu ei mahu ja tegelikult on teil/sul juba otsus tehtud- ei ole tore olukord, aga kui nii peab siis peab. Tegite vea ja juhtus. Kolme lapse emana samas olukorras olles teaksin, mida teeksin, muidugi raske südamega, aga ei seaks oma olemasolevat peret löögi alla.

Kuidas teemaalgatajal läinud on?

see mees on vaja steriliseerimisele saata

Kägu kirjutas:

Lase hingekesel tulla.Armas teemaalgataja kuula oma südamehäält.Ega beebid niisama tule,lase sellel hingel tulla siis maailma.

Selle teema algataja on ammu juba oma otsused teinud