Teema: Kõnepuudega laps

Minu kõnepuudega laps peaks sel sügisel kooli minema. Ei tea ühtegi gruppi, ega foorumit, kuid iseenesest oleks koondumine hea mõte.

Liituks ka, kui keegi grupi teeks

Mallukas tegi kunagi FB-sse grupi, aga seal piinlik vaikus 😀 Eks rahvas tormas sinna kuna ikkagi ju “Malluka loodud grupp” 😉
Endal kodus 6 aastane kõnepuudega laps-reh.plaan tehtud+puue määratud. Samuti on käinud juba 3 aastat erilasteaias (Tallinnas)
Tegelikult on eraldi grupp olemas, küll mitte ainult kõnepuudega lastele, vaid üldiselt nn. puuetega lastele. Seal oleme ka kõneprobleeme arutanud.

Kägu kirjutas:

Tere!
Minu poeg on 5 aastane ja tal on kõnepuue. Kaks aastat on käinud logopeedilises lasteaiarühmas, kõne küll tasapisi areneb, kuid väga-väga aeglaselt. Sooviksin teada, kas on mingi eraldi grupp, kus saaks taoliste laste vanematega suhelda ja kogemusi vahetada? Siin foorumis on küll sellest juttu olnud, kuid need on aastatetagused teemad.
Mind huvitaks just lastevanemate kogemused, millist abi laps sai, kuidas kooliks valmistuti, kuhu kooli laps läks jne.

Ette tänades!

Kuidas teie lapsel kõnepuue väljendub ,kas ta räägib vähe või ei oska osasid tähti ?

Minu laps räägib väääga palju, isegi liiga 😀 Aga kõne on väga segane, osad häälikud/tähed puudu, asendab osasid tähti ja lisaks veel kogelemine.

Ma pole kindel, et minu “edulugu” just aitab, aga ehk tekitab mõtteid.
Mu poeg oli vist ca 3-4-aastane, kui hakkasin aru saama, et kõne areng pole päris see, mis võiks olla. Hurjutati küll, et ei tohi teistega võrrelda ja lapsed erinevad, kuid mida aeg edasi, seda kindlam ma olin, et midagi viltu. Lapse sõnavara oli hästi väike ja rääkis väga aeglaselt ja tihti segaselt, millest isegi meie, tema vanemad aru ei saanud. Kõige raskem kusjuures tundus alguses arsti ehk logopeedi juurde saada. Käisingi alguses tasulise logopeedi juures.
Kui lõpuks tasuta logopeedile saime, suunati meid uuringutele. Diagnoosiks saime ekspressiivne kõnehäire ehk et laps intelligentne ja kõik muu normis, kuid enda väljendamine on väga keeruline. Hakkasime kõneravi saama. Esialgu oli tulemust vähe näha. Ühel hetkel pakuti ka puude vormistamise võimalust, et paremini ravi saada. Ütlen ausalt – mu enda lähiringkond tol hetkel oli lausa shokeeritud, mis puue, mis asja! Ema ja ämm üksteise võidu keeldusid uskumast, et lapsel üldse väga viga midagi oleks. Kusjuuures ka lasteaia kasvatajad esialgu olid kuidagi ettevaatlikud hinnangut andma. Alles siis, kui diagnoosi paberiga lasteaeda läksin, öeldi, et nojah, on jah tal rääkimisega probleeme. Jätsin siiski puude vormistamise esialgu tulevikku ja hakkasime lisaks tasuta logopeedile vähemalt kord nädalas ka tasulise logopeedi juures käima. Lisaks veel kodus tegelesin aktiivselt lapsega logopeedide antud näpunäidete järgi. Ma möönan küll seda, et paljudel kindlasti pole kõigeks selleks ei aega ega ka raha, sest mõlemat kulus üksjagu. Esimene võit oli minu jaoks see, kui pärast uusi uuringuid öeldi, et koolipikendust pole vaja kui ma ise seda ei soovi. Viimasel aastal käis laps ka 2x nädalas eelkoolis.
Otsisime küll esialgu võimalust väiksemasse ja rahulikumasse klassi laps panna, kuid see oleks eeldanud ka pere kolimist. Nii panimegi ikkagi oma kodu lähedasse piirkonnakooli, kus ta nüüdseks käib juba 2. klassis. Tema kõnehäire annab ikka veel tunda, aga olen aru saanud, et teistele ei ole see väga märgatav. meie kodune “ülearendamine” on end kuhjaga ära tasunud, sest oma muude teadmiste ja oskustega ta kindlasti kompenseerib oma aeglast ja katkendlikku kõnet. Õpib vaid viitele.
Nüüd tagantjärgi tundub kõik nii lihtne ja ladusalt kulgenud olevat, kuid kui palju pingeid ja muret sellega oli. Kui tihti valdas lootusetuse tunne. Soovin teile just kannatlikku ja pikka meelt!

Minu 6 aastasel lapsel ka määratud keskmine kõnepuue. Alates 2 eluaastast. Saame igakülgset abi, kuigi kodus ei jõua nii palju teha, kui logopeed soovitab. Nüüd suvel ikka teeme harjutusi ja loeme aga, kui mina tööl ja laps aias, siis õhtuks oleme mõlemad väsinud ja ta lihtsalt keeldub koostööst. Praegult peamine mure on valesti õpitud sõnad (Kaks ütleb taks ) Ta polnud K tähte ja selle asendas T-ga. Nüüd sellest raske lahti saada. R on peaaegu et olemas- võiks muidugi paremioni põristada. Diktsioon on arusaadav, kui räägib rahulikult ja aeglaselt. Kui on elevil siis diktsioon vajub ära ja ei saa aru, mis öelda tahab. Mina vanemana saan aru, mis räägib aga arvan, et võõrale kõrvalseisjale jääb kõne arusaamatuks. Käib tava lasteaias ja tavarühmas, kuna siin puudub erirühm, tasandusrühm. Kuigi tallle sobiks väikerühm paremini, nii on öelnud lasteaia õpetajad. Pean ka aru, kuhu kooli panna, kas kohaliku või Tartu Hiie kooli. Õnneks on veel aasta käia lasteaias. Eks ole näha, mis tulevik toob, püüan olla rahulik.