Teema: Konkursil mittevalituks osutumine – kas sobib küsida põhjust?

Mina olen küll küsinud.
Tänan vastuse eest ja küsisin, kas on nõus veidi kommenteerima, mille poolest teine kandidaat parem oli – võib-olla saan midagi kõrva taha panna, arendada jne

Ma pigem arvan, et küsida võid, aga vaevalt kellelgi on huvi või aega mingit analüüsi hakata esitama. Tegelik põhjus võib olla ka juriidiliselt ebakorrektne nt vanus, välimus, laste olemasolu vms. Loomulikult ei hakka keegi seda ausalt välja ütlema ja saad mingi mittemidagiütleva vastuse, et “kõik on sobiv, kuid leidsime lihtsalt parema (loe: vähem palka küsiva) kandidaadi” vms. Milleks sulle selline mõttetu vastus? Keskendu parem edasistele otsingutele ja kui sa juba ise arvad, et äkki on asi välimuses, siis mis sa sinna teha saad? Lähed iluopile? Võtad hammaste parandamiseks laenu?

Keegi ei ütle päris tõelist vastust sulle nagunii, saad kindlasti mingi poliitiliselt korrektse viisaka vastuse. Küsimises muidugi midagi ebaviisakat ei ole ja oma südame rahustuseks võid seda teha. Isegi kui saaksid ausa vastuse, siis teises kohas pole sul sama vastusega ju midagi peale hakata, seal võidakse valida hoopis teiste kriteeriumite järgi.

Minule vastas kunagi ammu EBS intervjueerija samale küsimusele, et minu inglise keel ei olnud piisav 😀 Nali on selles, et ma olen inglise filoloog, elasin suht kaua UKs ja minu inglise keel on kõikide testide jne järgi kõige kõrgemal tasemel, st võrreldav emakeelega.
Intervjuu enda käigus mu inglise keelt ei testitud ja minu haridus ning UKs elamine oli CVs ilusti kirjas….Tegu oli õppekorraldaja ametikohaga, mille jaoks tegelik nõutud keeleoskus oli kordades madalam kui minul.
Nagu ütlesin – see oli ammu, aga nii tobe, et mäletan siiani.

Sageli on viimaste kandidaatide hulgas mitu inimest, kes saaksid pakutava tööga väga hästi hakkama. Aga valik tuleb teha ja siis valitaksegi näiteks mingite täiesti subjektiivsete asjade järgi, näiteks et üks on noorem, vanem, kolm last või lihtsalt meeldis rohkem, on paremini meeles, pakub mingit ametivälist lisaväärtust (näiteks on tal tore hobi, võiks näiteks organisatsioonis seda teistelegi õpetada, oskab IT-d, mingit teist keelt vms.). Asjad, mis tegelikult ei puutu üldse niiväga töösse, näited olid suvalised. Kui sind ei valitud, ei tähenda see, et su välimusel, CV-l vms midagi viga oli. Tihtipeale vastatakse nendele päringutele pealiskaudselt, miks ei valitud, siis öeldaksegi mingi suvaline põhjus, nagu siin toodud näide või saadetakse üldse sama vastus kõigile. Siis ju selge, et see ei sobi kõigi kohta. Mina kandideerisin kunagi näiteks mingile vähenõudlikule ametile ja öeldi, et sellepärast ei valitud, et mul pole IT alast haridust. Sellist haridust ei olnud seal nõutud ja ka töö ei olnud üldse IT-alane. Kodulehte ehk pidi haldama. Tihtipeale valivad tööandjad ülekvalifitseeritud inimese, kellel sellel töökohal hakkab igav ja lahkub varsti. Näiteks kandideerisin mingile analüütiku ametikohale, mis oli üldiselt peenem nimetus sekretärile. Pidi mingitest tabelitest kokkuvõtteid tegema, see oli kõik. Valiti programmeerija, kes ei pidanud sellel töökohal vastu ühte kuudki, sest tema jaoks oli see tavaliste risttabelite vorpimine täiega igav.

Küsida võib ikka, vahel saab ka vastuse, milles infot sees.
Eelkõnelejal on aga õigus. Tihti on viimases voorus kõik kandidaadid ametikohale hästi sobivad ning lõplik valik ongi subjektiivne. Seda on raske põhjendada ja saadki umbmäärase vastuse.

Mulle aeg-ajalt tundub, et inimesed üldse ei süvenegi tööle võtmisel, kes neil seal on ja mida
nad reaalselt oskavad. Määravaks saavad nii naljakad asjad- üldmulje jne.
Siin ükskord värbaja kirjutas, et selekteerib kohe välja sellised kandidaadid, kelle CV tuleb kummaliselt meiliaadressilt nt. kiisuke.
Üks tuttav, kes oli 10 aastat töötanud ühe programmiga ja olid väga laialdased ja põhjaliku oskused sellega, sai vastuseks, et ei sobi, kuna puudub vastava programmi kasutamise oskus…
Üks, kes meile kunagi tööle võeti, oli lihtsalt kõige aktiivsem suhtleja tervest grupist, samas otsiti raamatupidajat ja lõppkokkuvõttes samast grupist võeti peale teda veel järgmised tööle, kes olid oluliselt sobivamad. Värbajatel, kes inimesi tööle võtavad pole sageli õrna aimugi sellest, millised oskused ja iseloomu omadused millisel ametikohal olulised on. Neile on kuskilt ette antud, et see ja see peab olema ja siis ajavad järge ja vaatavadki mingi näitaja järgi. Samuti on koostatud enamus töö kuulutusi väga imelike nõudmistega. Ise enda kohale ma ei sobiks näiteks ühegi nõutud näitaja järgi ja ma eales ei kandideeriks oma ametikohale kuulutuse järgi (otsiti teist inimest ka ).

Palgateema võib muidugi olla küll probleemiks. Kui juba alguses ennast väljendad, et ok, olen sellega alguses nõus, aga juba katseaja lõpus tahaks paremat, siis võib täiesti olla, et võetakse inimene, kes selle palga peale vaimustust üles näitas. Tavaliselt ikka katseajal saad kuulutuses lubatust väiksema palga, mitte nii, et pärast katseaega juba palk tõuseb. Kui juba alguses vaevu lepid nende pakutava palgaga, on lihtsam võtta inimene, keda see palk vägagi motiveerib, mitte sellist, kes hakkab kohe juurde nõudma. Meie asutuses on mitu korda nii olnud. On välja praagitud ka selliseid, kes kevadel tööle minnes hakkavad kohe rääkima, et suvel tahaks tingimata puhata, plaanid tehtud jne. Nõudlikkust iga inimene endale lubada ei saa, kui tema kõrval on palju sama tasemega kandidaate. Aga sellist põhjust sulle kindlasti äraütlemise kohta andma ei hakata.

Üks asi mida ka võidakse vaadata on see kuidas vanusega lood ja kuidas sa ülejäänud töötajatega sobid. Kui ma oleksin olnud 20-25 aastane poleks mind valitud, sest enamus rahvas firmas on 40+, 2 inimest alla selle, aga ka kohe saamas. Mõnes töökohas hinnatakse koos vanusega ka reaalset elukogemust kui seda vaja on ja seda 20-aastasel lihtsalt pole. Või vastupidine näidis ja kõik väga noored ja uus oleks nagu lasteaiakasvataja seal keskel.

Üldiselt, kui sul on rohkem haridust, kui küsitud pakkumises, siis muuda see ära.
Täiesti tõsiselt- kui pole küsitud kõrgharidust, siis muuda ära. Oled muidu võib-olla tulevase ülemuse jaoks liiga haritud ja ta tunneb ennast ohustatuna.
Samuti pane lihtsalt rõhk VIIMASELE töökogemusele, mis peaks olema võimalikult sarnane soovitud kohale. Kui sobiv kogemus oli tagapool CVs, siis muuda kronoloogiat. Ära ole liiga aus ja täpne CV-ga. Sellega ei jõua kuhugi, ega ei süveneta niikuinii.
Motivatsioonikirjadega ära liiga palju vaeva näe. Minu kogemus on see, et kui ma tegin kunagi nii nagu praegu soovitan, siis hakkas vägagi tööpakkumisi tulema.
Ega neid motivatsioonikirjade vahtu ka keegi eriti ei vaata. Vaadatakse, kas su oskused vastavad vajalikule ja kõik. Enda viimase töökogemuse taha CV-s kirjutad töökohustused lahti ja jälgi, et need klapiks täpselt soovitud kohaga.
Olen CV Keskuses ka kohustuslikule küsimustikule täpi kirjutanud, et sealt edasi pääseks. Kutsuti ikkagi vestlusele ja enda kunstlikud küsimused küsiti vestlusel ära.

helevalge kirjutas:

Mitte ainult nemad ei keeldunud sinu töölevõtmisest, vaid jäid ilma ka heast spetsialistist.

Jajah, Perekool ongi ainult täis juhte ja spetsialiste???? Isegi mu sugulane pole mitte lihtne kassiir, vaid vanemspetsialist kassatehnika ja teeninduse alal. Palk on muidugi “vääriline” – terve pooltuhat eurot kätte????????

Mina kandideerisin erialasele tööle (töökogemus üle 10 aasta), käisin vestlusel, tegin teste, kõik tundus olevat ilus ja tore, lõpuks helistati ja öeldi, et ma ei osutunud valituks. Personalitöötaja ütles ise, et valik oli väga raske ja millest mul puudu tuli või mida arendada võiks, ta ei oskagi soovitada. Mõni kuu hiljem sain samast ettevõttest kõne, pakuti samas valdkonnas natuke kõrgemal ametikohal tööd. Hiljem seal töötades öeldi mulle, et mind ei valitud esimesel korral, kuna arvati, et töö on liiga lihtne minu jaoks. Kui ma poleks sinna tööle saanud, siis poleks ma seda põhjust kunagi kuulnudki.

ehh 🙂
Nad oleks võinud ikka Ratase ymmarguste vastuste generaatorit kasutada 😀

Ma siin yks päev mõtlesin, et kas on vahet töövestlusel mingis klienditeenindus alal ja siis ntx IT sektoris?

Või kui palju teie vestlusel kuulnud olete, et kellegilt küsitaks kas tal pruuti/peigmeest on?
Laste kohta päring on juba nii tavaline, et jah….