Esileht Koolilaps Koolipikendus “kasvuaastaks” / esimese klassi taotlus / elukoha vahetus

Näitan 26 postitust - vahemik 1 kuni 26 (kokku 26 )

Teema: Koolipikendus “kasvuaastaks” / esimese klassi taotlus / elukoha vahetus

Postitas:

Mul on selline kompleksteema, võib-olla keegi viitsib läbi lugeda. Laps saab 7-aastaseks septembri lõpus. Oleme alustanud koolipikenduse taotlemist (jaanuari lõpus on nõustamine).

Direktor soovitas igaks juhuks esitada ka esimesse klassi astumise taotluse, juhul kui ei peaks pikendust saama. Mul on aga küsimus, et kui me juulis kolime teise linnaossa (uus kodu valmimisjärgus) ja taotluse peab esitama 15. märtsiks, siis kas ma tõesti pean taotlusesse meie praeguse rahvastikujärgse aadressi märkima, mis tähendab, et laps määratakse kooli praeguse elukoha järgi?

Samuti on mul mure koolipikenduse pärast. Olen nii palju sellest lugenud ja otsus on kindel, et soovime seda. Poiss oskab enam-vähem lugeda, 10 piires arvutada, kuid titekas on veel. Kirjatehnika on kehv ja seda ta harjutada ei taha. Joonistab siuh-säuh hästi kiiresti ja nõrga joonega. Igasugused töövihikud, mis talle ostan, lükkab kõrvale. Laulud ja luuletused ei jää meelde. Peamine on ikka mäng. Samuti olen märganud, et ta ei saa tihtipeale juhistest aru, peab ikka mitu korda seletama, mida tegema peab. Tormakas ja ebapüsiv on ka (kuigi tundub, et järjest paraneb). Õpetajad toetavad, kuid samas ütlevad, et areng on normaalsel tasemel. Tahaksin ta ikka aastaks veel lasteaeda jätta ja sel ajal ka eelkooli panna, lugemishuvi tekitada jne.

See protsess on aga nii hirmutav 🙁 Seaduse kohaselt me justkui ei tohiks pikendust taotleda, kuid foorumites lugedes on näha, et paljud ikka saavad selle.

Kui keegi on samalaadsetel põhjustel koolipikendust taotlenud, siis ehk kirjeldaksite, mis dokumendid esitasite ja kuidas protsess käis. Kas laps peab mingi testi tegema?

Kõige hullem olekski nüüd see, kui ei anta koolipikendust ja määratakse veel vanasse linnaosasse kooli ka.

+1
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 19.01 22:19; 21.01 11:20;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Kõigepealt oleks mõistlik last ja end uude kohta sisse kirjutada, et ikka kodulähedasse kooli saaks (kui peaks juhtuma, et pikendust ei saa).
Kui laps oskab enam-vähem lugeda ja 10 piires arvutada, siis on seais 50/50. Saab pikenduse või mitte.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Seadus on selline, et kui lapsevanem soovib, siis saab ta lapsele pikenduse. Komisjonil ei ole mingit õigust keelduda. Lasteaedadel pole mingit õigust hirmutada lapsevanemat kohast ilma jätma, lasteaiast lahkub laps ainult lapsevanema avalduse põhjal, lasteaial on kohustus lapsele koht hoida ja teda rühmas hoida. See protsess on palju lihtsam, kui sa ette kujutad. Teed avalduse, võtad eriarstilt paberi, lähed komisjoni, 10 minutit juttu ja kogu lugu.
Komisjoni tegelased üritavad end hirmus tähtsaks teha, aga ära tee välja, lapsevanema soov on seaduseks. Need komisjoni liikmed unustavad ära lihtsa tõe, lapsevanem hoolib oma lapsest, kui ta küsib pikendust. Haridusamet tegeleb igal aastal lastega, kelle vanemad ei saada lapsi üldse kooli, see on ju palju suurem probleem. Pikenduse andmine on kukepea selle kõrval. Need tädikesed, kes seal komisjonis istuvad, kujutavad endale lihtsalt ette, et nemad on kõrged otsustajad, tegelikult tohivad nad ainult nõu anda.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Täpselt nii ongi, nagu eelmine kõneleja kirjutas. Tahtsin samamoodi vastata. See on sinu otsus. Meil samamoodi soovitati koolile avaldus esitada jne. Mina ei esitanud ja olin oma soovis kindel. Ega kooliküpsus ei tähenda oskust lugeda ja arvutada. Enamasti on probleem just sotsiaalses ebaküpsuses. Ka meil oli. Enne nõustamiskomisjoni räägib lapsega ( ja sinuga) ka psüholoog, kes annab oma hinnangu. Teeb ka mingi ülesannetega testi, et kuidas laps lasteaias õpitut oskab (hindab seejuures ka võimet süveneda jne) Psüholoog annab siis komisjonile hinnangu. Seega temale peaks kõik selle ebaküpsuse teema ja muud mured ära seletama. Tähtis on, et jää endale kindlaks 🙂 Edu!

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

aga tead, ole valmis ka selleks, et aasta pärast pole miski muutunud. Mõni laps ei olegi “kooli jaoks loodud” ja vajabki pidevat tagantsundimist.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Meie oleme koolipikenduse läbi teinud. Tegelikult oli päris närvesööv. Kõigepealt oli lasteaiast vaja paberid saada, meil õnneks lasteaed toetas koolipikendust ja leidis, et see on hea mõte. Selleks, et saada pädevat arvamust, käisime ise ka lastepsühholoogi juures, et see hinnangu annaks. Komisjoni saatsin mehe, sest endal poleks närv lihtsalt vastu pidanud. Mees tuli ära ja ütles, et mingi x-aja pärast saab siis vastuse. Samas püüdis komisjon meile ikka selgeks teha, et tegelikult pole talle seda koolipikendust üldse vaja, aga siiski andsid. Meie puhul oli vastus positiivne ja saime koolipikenduse. Laps jäi aastaks veel lasteaeda, käis eelkoolis ja läks aasta hiljem kooli. Meie puhul oli tegemist väga õige otsusega, laps arenes aastaga väga palju. Ka sündinud septembri lõpus. Samas meil on komisjonist juba mõni aasta möödas ja ehk praegu on asjad kuidagi teisiti. Aga loodan, et teil lähevad asjad ka siiski kenasti ja saate koolipikenduse.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Oled tubli ema ja hoolid lapsest. Koolipikenduse koha pealt on muidugi raske last nägemata hinnangut anda, aga olen nõus eelpool vastajaga – võimalik, et laps ei muutu selle aastaga nii kardinaalselt, kui loodad. Praegu on jaanuar. Su laps võib selle 7kuuga üllatavalt palju areneda ja sügisel täitsa hakkaja olla. Eks pead ise tunnetama, kas sotsiaalselt on talle tõesti kõik raske ja saaks koolis takistuseks. Kui sa just katsetega kooli teda panna ei soovi, siis akadeemiline võimekus (tunneb tähti, veerib, arvutab natuke) on täiesti ok 1.klassi astumiseks. See, et ta kodus töövihikuid ei taha lahendada, ei tähenda, et ta koolis midagi ei teeks. Emaga õppimine on hoopis midagi muud. Ja mäng on ka 1.klassis veel suur osa õppetööst.
Mina mõtleks hoolega – kuidas on lapse suhted kaaslastega, kuidas ta lasteaiatundides õppetööga tegeleb, millised on tema sotsiaalsed oskused, sh eneseteenindamine. Kas laps on ise avaldanud soovi lasteaias jätkata? Kas laps on ka nt füüsiliselt kribal ja jääb omavanustele nt jooksmises jms alla? Kui ülejäänud rühm korraga kooli läheb, kas see võiks lapsele trauma ja segaduse tekitada (ja kuidas seda lahendada)?
Räägi psühholoogiga ja kindlasti süvendatult ka lasteaiaõpetajatega, küsi otse, mida nemad arvavad ja las nad põhjendavad oma arvamusi.

Elukoha suhtes kontakteeru haridusametiga. Üldiselt saab vabade kohtade olemasolul ju iga hetk kooli vahetada, pean siin silmas ka lausa 31.augustit. Aga muidugi – vabade kohtade olemasolul. Kolimise tõttu üldiselt koolid leiavad koha. Meil on äärelinnakool, liikumist on aastaringselt ja 1.septembriks pole mul isiklikult ühegi 1.klassiga jäänud nimekiri lukku. Ka 3.septembril on tuldud ja mindud, seda siis 1.klassis. Suhtle otse kooliga, suhtle haridusametiga. Ja muidugi kui saaksid uude kohta sisse kirjutada, päästaks see sebimisest.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

minu lapse 1. klassis olid pea kõik sellised kirjeldatud “lapsukesed”, kel peamine oli mäng, see muutub enamasti esimese kooliaasta jooksul. Meil käis veel 2. klassi algulgi külas poiss, kes viskus esimese asjana mänguasjade kasti peale ja siis roomas tund aega mänguautoga mööda lauaaluseid. Aga temal on tõesti ka 3. klassis probleeme keskendumisega ja tunni jälgimisega.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Seadus ütleb, et edasi lükkamise aluseks on lapse TERVISLIK seisund.
Õnneks on komisjone, kes arvestavad vanema soovi ja teiste spetsialistide arvamusega seoses lapse ebaküpsusega, kuid minu arust on ka tegemist 50:50 olukorraga.
https://www.riigiteataja.ee/akt/13349293
Vt. §3

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 20.01 14:24; 21.01 09:52;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Ma isiklikult koolipikendust ei poolda, ainult juhul kui tõesti lapsel on terviseprobleeme. Oma poiss sai 7-aastaseks oktoobri lõpus ja olen mehele väga tänulik, et tema survel läks laps kooli 6-aastaselt. Laps sai katsetega kooli sisse, kus pedagoog, logopeed ja psühholoog on kõik arvanud, et laps kooliks valmis. Veel ühe aasta lasteaias passimine ja viimase aasta programmi kordamine ei pakuks talle piisavalt väljakutseid. Õpib viietele, sotsiaalsed oskused head, kuid mõnevõrra “unustamist” jm lohakust juhtub ka nüüd 3.klassis. Kooli minnaksegi, et õppida ja sotsiaalseid oskusi arendada. Ja 20-aastaselt kooli lõpetamine ei ole minu arust ok.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 20.01 16:05; 21.01 23:12;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Meil on 2.klassi poisslaps, sai 1.sept 7 ja läks samal päeval kooli. Meil küll pole aastaga mingit “krõksu” käinud ja tal on väga raske koolis. Aasta oleks vist ikka aidanud. Samuti kõik soovitasid kooli panna ja mitte lasteaeda jätta.
Seega mina soovitan koolipikendust, neid poisse kes 6-aastaselt kooli sobivad on ikka väga vähe.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Meil esimeses klassis õppiv poiss. Sünnipäev on augusti viimane päev. Poiss hakkas 4 aastaselt lugema ja ka muud teadmised lisandusid justkui iseenesest. Sellegipoolest taotlesin koolipikendust kuna tähelepanu ja püsivus olid praktiliselt olematud. Lasteaed jäi endale kindlaks ja sealt öeldi et on kooli minekuks valmis. Tänaseks ei ole mul olnud põhjust enda otsust hetkegi kahetseda. Laps saab koolis suurepäraselt hakkama, hommikuti läheb särasilmi kooli ja kodus õppimise stressi ei ole kuna suurema osa töödest suudab tunnis ära teha. Samas tean klassikaaslasi kellel jääb kodus oluline osa lõpetamiseks ja millele siis kulub päris palju aega. Poiss on poiss ja käitumine sellele vastav. Nööri mööda käijat ma ei ole lootnudki. Meil komisjonist otsus siiski väga kergesti ei tulnud, pidin ikka päris palju võimlema pikenduse saamiseks. Eks kahtlesin isegi vahel kas ma ikka ei aja jonni ilma asjata. Tegelikult ei olegi minu arvates see tänane olukord veel nii määrav, pigem arvan et tulemust näeme põhikooli lõpus. Miks meie koolist põhikooli etapis nii palju poisse välja langeb? Meil peres kogemus ka vanema augustikuu lapsega kes läks kooli õigeaegselt. Esimeses klassis oli selline tubli jüts kes pudeliski paigal ei püsinud, temal oligi kõige keerulisem aeg põhikooli lõpp (ju kadus mingil hetkel järg ära ja selle hetke huvid olid mujal). Gümnaasiumisse ei pääsenud ning ise ei teadnud mida tahab. Päris mitu aastat erinevate koolide vahel jõlkumist (ema utsitusel) ja gümnaasiumi lõpetaski oluliselt hiljem õhtukoolis. Täna siiski üliõpilane ja teab mida tulevikult tahab. Mina jõudsin arusaamisele et mõistlikum on anda lapsele lisa mänguaasta ja loota et põhikooli lõpuks on arukest märksa rohkem. See jutt et gümnaasiumi lõpuks laps siis 20 aastane ei eruta mind üldse. Elu on näidanud et paljud poisid saavad täiskasvanuks hiljem kui seadusest tulenev 18.a. Teemaalgatajale soovin vaid tarkust oma lapse heaolu eest seismisel.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 21.01 00:01; 21.01 22:26;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mul endal ka septembrilaps. Kahjuks anti esmasel nõustamisel kohe teada, et nende arust piisavalt kooliküps.
Meil sai määravaks see, et laps soovis koos rühmakaaslastega kooli minna. (Hiljem olen näinud, et ta ongi väga kehv kohaneja võõrastega). Ses osas oli õige otsus poiss kooli panna, kuid kuni neljanda klassi lõpuni pidime iga õhtu tundide kaupa õppima. Lapsels kerge düsgraafia, mis vajas eraldi tähelepanu ja arendamist.
Seega olen pikenduse poolt, kuid kahjuks ei pea seadus aeglast küpsemist piisavaks põhjuseks – seda tuleks tõesti eelkõige poiste puhul arvestada.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 20.01 14:24; 21.01 09:52;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Tulebki komisjonile selgeks teha, et sotsiaalselt(õpihuvi puudub, püsivus, keskendumine, tööjuhenditest arusaamine jms) pole laps valmis kooli minema ja jääda endale kindlaks. Mina rõhutaksin veel elukoha muutust ka, sest sotsiaalselt ebaküpset last mõjutab see päris palju, muudab veelgi ebakindlamaks. Õpetajate sõnul tulebki sellistel lastel, kes pole olnud kooliküpsed tagasilöök alles 4-5 klassis. Erinevates linnades erinevad komsijonid(erinevad inimesed) ja tean, et Tartu omad ei taha eriti koolipikendust anda, aga kindlameelsed emad on selle siiski saanud 🙂

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Aitäh julgustavate vastuste eest! Proovin siis külma närvi säilitada ja endale kindlaks jääda. Lihtsalt nii suur intuitsioon on selle suhtes. Mingeid imesid ma sellest võimalikust lisa-aastast ei oota, kuid tahan anda võimaluse.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 19.01 22:19; 21.01 11:20;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mina taotleks ka kindlameelselt lapsele antud juhul koolipikendust. Olen tööalaselt valdkonnaga seotud ja ütlen, et nende septembrilaste jaoks on üks aasta tohutu vahe ning seda eriti sotsiaalse küpsuse osas. Paraku nii on, et need, kes on septembris 7 saamas, loetakse koolikohustuslikuks, kuid tegelikkuses paljud neist siiski veel nö “mängufaasis” ja tegeliku koolivalmiduse jaoks läheb veel aega. Aasta on selles vanuses väga pikk aeg ning jägmise aasta septembris on laps tõenöäoliselt juba ilusti koolivalmis.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Minu jaoks on argument, et tegemist on septembri lõpu lapsega, tegelikult juba iseenesest päris piisav. Küllalt on siin nähtud neid, kes soovivad juba tavalistele juunilastele koolipikendust taotleda (ikka salalootuses, et siis saaks laps eliitkooli sisse). Minu lapse sünnipäev on septembri viimasel päeval ja tema sai kuu aega koolis käia 6-aastasena. Kaalusin ka koolipikendust, kuid otsustasime sellest loobuda, kuna laps keeldus lasteaia 3-tunnistest päevastest magamistest. Või kui seal magaski, siis istus seetõttu kodus pool ööd üleval ja oli hommikul tigedus ise. Nii et meie panime lapse 6-selt kooli tema tervise huvides- et pääseda lõputust päeva mahamagamisest ja seetõttu öösiti ülevalvahtimisest.

Lapsel läheb koolis pigem hästi, saab kõigega hakkama nagu teisedki. Mis püsivusse puutub, siis see sõltub suures osas ka lapse enda temperamendist, samuti saab esimest ju arendada. Püsivust saab arendada, kui käia lapsega kinos, teatris, etendustel jm üritustel, kus on vaja natuke paigal istuda ja lavale vaadata. Samuti on ülihea ja mittemidagi maksev püsivuse ning kooliküpsuse kujundaja lapsele raamatute ettelugemine. Meil oli reegel, et igal õhtul saab laps vähemalt 30 minutit unejuttu ja ta peab sel ajal rahulikult paigal püsima. Kui laps hakkas voodis hüppama, siis plaksti panin raamatu kinni ning lahkusin toast.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Ja 20-aastaselt kooli lõpetamine ei ole minu arust ok.

Ja mis sellest siis on? Mul oli klassiõde, kes lõpetaski 20-aastaselt. Polnud ta saanud koolipikendust ega jäänud istuma, aga keskkoolis tahtis kooli vahetada ja vabatahtlikult kordas seetõttu ühte klassi. Lõpetas medaliga ja ülikoolis polnud enam suurt vahet kui vana keegi on, meil oli kursusel mitmeid 2. ringi tudengeid. Keskkoolis polnud samuti kellelegi probleemiks, et ta teistest vanem on, ega see välja ei paistnud ju.
Praegu oleme üle 30ne ja keskkooli lõpetamine paar aastat siia või sinnapoole vanuses ei tundu enam üldse asi, millele mõelda.

Endal läks laps kooli 6-aastaselt, aga ta oli sotsiaalselt tõesti kooliküps ning ta ise väga tahtis kooli minna. Ta on hästi korrektse loomuga ega unusta eriti midagi. Esimesse klassi minnes oskas ta juba korralikult lugeda, trükitähtedes kirjutada (kuigi mõningate vigadega) ja piisavalt arvutada. Poiss, kusjuures. Sugulase sama vana poiss läks seitsmeselt kooli ja on esimeses klassis veel üsna tuulepea ega huvitu eriti õppimisest. Nutikust on tal küll ja oskas enne kooliminekut lugeda-arvutada-kirjutada piisavalt, aga just see motivatsioon tegeleda sellega, mida parasjagu õpetaja ütleb, on vähene. Tal läheb koolis hästi, aga ta eelistaks ise kodus olla ja oma asjadega tegeleda. See on see vahe kooliküpsusel. Kui on võimalik, siis tuleks arvestada lapse individuaalse arenguga kooliküpsuseni jõudmisel, et laps saaks parima stardipositsiooni kooliteel. Hilisemas elus ei ole mingit vahet kas laps läks kooli 6., 7. või 8. aastaselt, aga õigel ajal alustatud koolitee tagab motivatsiooni vähemalt esimestes klassides, mis on õpiharjumuste ja -oskuste kujunemisel üliolulised.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Ja 20-aastaselt kooli lõpetamine ei ole minu arust ok.

Ja mis sellest siis on? Mul oli klassiõde, kes lõpetaski 20-aastaselt. Polnud ta saanud koolipikendust ega jäänud istuma, aga keskkoolis tahtis kooli vahetada ja vabatahtlikult kordas seetõttu ühte klassi. Lõpetas medaliga ja ülikoolis polnud enam suurt vahet kui vana keegi on, meil oli kursusel mitmeid 2. ringi tudengeid. Keskkoolis polnud samuti kellelegi probleemiks, et ta teistest vanem on, ega see välja ei paistnud ju.
Praegu oleme üle 30ne ja keskkooli lõpetamine paar aastat siia või sinnapoole vanuses ei tundu enam üldse asi, millele mõelda.

Endal läks laps kooli 6-aastaselt, aga ta oli sotsiaalselt tõesti kooliküps ning ta ise väga tahtis kooli minna. Ta on hästi korrektse loomuga ega unusta eriti midagi. Esimesse klassi minnes oskas ta juba korralikult lugeda, trükitähtedes kirjutada (kuigi mõningate vigadega) ja piisavalt arvutada. Poiss, kusjuures. Sugulase sama vana poiss läks seitsmeselt kooli ja on esimeses klassis veel üsna tuulepea ega huvitu eriti õppimisest. Nutikust on tal küll ja oskas enne kooliminekut lugeda-arvutada-kirjutada piisavalt, aga just see motivatsioon tegeleda sellega, mida parasjagu õpetaja ütleb, on vähene. Tal läheb koolis hästi, aga ta eelistaks ise kodus olla ja oma asjadega tegeleda. See on see vahe kooliküpsusel. Kui on võimalik, siis tuleks arvestada lapse individuaalse arenguga kooliküpsuseni jõudmisel, et laps saaks parima stardipositsiooni kooliteel. Hilisemas elus ei ole mingit vahet kas laps läks kooli 6., 7. või 8. aastaselt, aga õigel ajal alustatud koolitee tagab motivatsiooni vähemalt esimestes klassides, mis on õpiharjumuste ja -oskuste kujunemisel üliolulised.

Sinu klassiõe näide ei ole hea, kuna see oli tema enda valik ja sisemine motivatsioon, mis suunas teda klassi kordama ja hiljem lõpetama. Mina tean näiteks mitut poissi, kes arvasid, et 18-aastaselt võiks hakata hoopis raha teenima ja on jätnud kooli 10ndas pooleli (koolipikendusega laps on 10ndas 18-aastane). Oleks nad sellel ajal olnud 11nda lõpus, oleks olnud hulga suurem tõenäosus, et oleks lõpuni käidud. Mina näen selles koolipikenduses just keskkooli osas selle tõttu kõige suuremat puudust. Ma ei räägi juhtudest, kus koolipikendus on hädavajalik, aga seda nüanssi võiks arvesse võtta ning kergekäeliselt mitte sellist otsust teha.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Seadus ütleb, et edasi lükkamise aluseks on lapse TERVISLIK seisund.
Õnneks on komisjone, kes arvestavad vanema soovi ja teiste spetsialistide arvamusega seoses lapse ebaküpsusega, kuid minu arust on ka tegemist 50:50 olukorraga.
https://www.riigiteataja.ee/akt/13349293
Vt. §3

jah, täiesti õige – selleks, et laps saaks koolipikenduse, peab omapoolse soovituse andma kas perearst või lastepsühhiaater. kui see paber on olemas, siis pole komisjonil õigust pikenduse andmisest keelduda. lasteaia arvamus jms ei oma erilist tähtsust.
ise ka augustipoisiga selle kadalipu läbi käinud ning ka meil hakkas komisjon survestama, et ikka kooli vaja minna, kasvõi kuhugi erikooli. laps luges kirjatähtedega pakse raamatuid ja arvutas saja piires, kuid sotsiaalne pool oli nõrk.
õnneks oli ka mulle enne üks arst öelnud, et vanema sõna jääb tegelikult ikka peale ning jäin endale kindlaks ning pikenduse ka saime. elu õigeim otsus 🙂
õnneks augustis ja septembris sündinud poistega pole eriti keeruline pikendust saada.
Kägu 21.01.2017 15:52 sinu näitele vaidleks vastu – koolist kukuvad välja pigem need poisid, kes on (nende jaoks) liiga vara kooli pandud ning kes on algusest saati probleemidega, sest kuna vaim pole valmis, siis ei jõua nad paigal püsida, õppida, keskenduda. kui ikka pidevalt saada õpetajate käest pahandada ja halbu hindeid, siis kipub motivatsioon koolis käia kiiresti kaduma.
kui aga aasta hiljem kooli läinud poiss kogeb algusest peale edu, siis käib ta koolis ka palju parema meelega.
need käod, kelle sügisepoisid on alles algklassides ja “saavad kõigega väga hästi hakkama” – algklassid ongi kerged, hüppeliselt raskemaks läheb alates kuuendast ning siis selgubki tihti, et lapse vaimne tase pole lihtsalt nii kaugele arenenud, et neid asju mõista. vat siis annab noorus tunda 🙁

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 21.01 20:12; 22.01 23:44;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mina taotleks ka kindlameelselt lapsele antud juhul koolipikendust. Olen tööalaselt valdkonnaga seotud ja ütlen, et nende septembrilaste jaoks on üks aasta tohutu vahe ning seda eriti sotsiaalse küpsuse osas. Paraku nii on, et need, kes on septembris 7 saamas, loetakse koolikohustuslikuks, kuid tegelikkuses paljud neist siiski veel nö “mängufaasis” ja tegeliku koolivalmiduse jaoks läheb veel aega. Aasta on selles vanuses väga pikk aeg ning jägmise aasta septembris on laps tõenöäoliselt juba ilusti koolivalmis.

Kuidas siis kui on augustikuus sündinud poiss,kas oli mõistlik talle koolipikenduse taotlemine eelmine aasta ja mille ka saime ,sai eelmine aasta 7 aug ?

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

laps luges kirjatähtedega pakse raamatuid ja arvutas saja piires, kuid sotsiaalne pool oli nõrk.

Aga kas te sellisel juhul, kui akadeemilistelt oskustelt laps väga tubli on, pole kartnud, et tal pikenduse korral koolis esimestel aastatel liiga igav ja lihtne on – sellest võivad ju omakorda hiljem probleemid tekkida?
Meil on ka septembris sündinud poiss, praegu on ta veel 5a ja seega on järgmise aastani aega mõelda, mida teha. Oma rühmas on ta kõige noorem ja enamusest ikka mõnevõrra “titekam” küll, kõige lühem ka. Samas saab ta juba praegu hakkama lihtsamate lausete lugemisega (pakse raamatuid küll ei loe) ja arvutab ka paarikümne piires. Käelise tegevusega saab ka täiesti hakkama, kuigi see talle eriti ei meeldi. Ma kardan ka, et koolimineku ajaks võib ta veel sotsiaalselt mitte päris valmis olla, samuti kujutan ette, et nooremal ja kasvult väiksemal poisil pole klassis üldse nii mõnus olla kui vanemal ja pikemal. Aga samas arvan, et lisaaastaks lasteaeda jättes hakkaks tal seal ikka päris igav ja koolis paljudes tundides algul ka. Aga no eks ma veel vaatan, kuidas asjad aasta jooksul kulgevad, ja otsustan siis.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

mina see kägu kellel pikendusega laps täna esimeses klassis. Akadeemilised teadmised olid juba enne koolipikenduse taotlemist väga head kuid tegemist on ikkagi täiesti tavalise poisiga. Meil ilmselt vedas õpetajatega nii viimasel aastal lasteaias kui ka nüüd esimeses klassis. Tõenäoliselt on tal aeg-ajalt igav kuid täna on laps märgatavalt mõistlikum kui aasta tagasi ja teda on võimalik korrale kutsuda. Lisaks annab õpetaja talle vajadusel lisaülesandeid. Viimasel lasteaia (pikenduse) aastal käis korra nädalas ühes nn. eliitkooli eelkoolis. Sealsed tegevused ja korra nõudmine võimaldasid aru saada mida temalt koolis oodatatakse. Lasteaias on siiski peamine tegevus seotud mängimisega, ka õppimine toimub suures osas mängulisemalt. Miks me tahame et lapsed kiiresti suureks kasvaksid, parem anname aega laps olla. Poistel on nii oluline eduelamus. Vanem olles on edu saavutamine kergem ja pettumus ei teki nii lihtsalt. Viimasel lasteaia aastal mina teadmiste osas tajutavat edasiminekut ei märganudki (pärleid, millega lapsed vanemaid üllatavad, poetavad ju kõik) kuid arusaamine et nüüd läheb kooli ja vastutus muutub oli märgatav (titast sai koolilaps). Komisjonis oli suureks abiks psühhiaatri soovitus pikenduse andmiseks. Aga iga ema tunneb oma last kõige paremini ja otsus tuleb teha kõhutunde järgi.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 21.01 00:01; 21.01 22:26;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Miks kooli lõpetamine 20-aastaselt pole hea? Sest täisealine inimene soovib iseseisvust: vabadust valida aineid, teenida lisa, teha ise oma elu olulised otsused.

Mina lõpetasin kooli 18,5-aastasena, paljud koolikaaslased olid 19,5. Mõned ei elanud enam vanematega, üks tüdruk oli juba emaks saanud, paljud tegid tööd nv ja õhtuti. Täisealiste, kellele seadus juba lubab alkoholi juua, autot juhtida ja abielluda, surumine kooliraamidesse oli kohati naeruväärne. Ma pooldaks isiklikult, kui nt koolis oleks 11 aastat ja ülikoolis 6. Seal on õppimine vabatahtlik, õppesisu ja -mahtu saab ise määrata, võimalik ka tööl käia parallelselt. Soome süsteem, kus elatakse õppelaenudest kuni 30a., on mulle ebasümpaatne.

See kõik ei tähenda loomulikult, et sunnin oma last 18-aastaselt tööle. Kuid pean normaalseks, et täisealiseks saamisel tekib tal iseseisvumise soov. Mitte ei arva, et ema-isaga on elu niigi hea, milleks pingutada.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 20.01 16:05; 21.01 23:12;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Aga kas te sellisel juhul, kui akadeemilistelt oskustelt laps väga tubli on, pole kartnud, et tal pikenduse korral koolis esimestel aastatel liiga igav ja lihtne on – sellest võivad ju omakorda hiljem probleemid tekkida?

ei kartnud, sest tähti õppima hakata oleks tal ka õigel ajal kooli minnes igav olnud.
praegu laps juba põhikoolis ning koolis on vahvad õpetajad, kes lähenevad individuaalselt ning leiavad lastele lisategevusi. päris individuaalset õppekava pole, kuid osades ainetes on tal oma lisaülesanded, mida ta teeb, kui igav on.
kui ma oleks ta õigel ajal kooli pannud, siis oleks tal tõenäoliselt tänu oma sotsiaalsele ebaküpsusele väga raske olnud leida oma kohta klassis, mis oleks kindlasti avaldanud mõju ka õppimisele ning soovile koolis käia. praegu õpib rõõmuga ning sõbradki olemas.
ma ei leia, et 19sena kooli lõpetada oleks hilja. saabki läbi mõelda, mida edasi teha. lapsi toetan niikuinii seni, kuni õpivad.
tuttavate hulgas on mitu, kes on lapse saanud 16aastasena – kas nemad tulnuks siis 3aastasena kooli panna, et saaks kooli enna lapse saamist ära lõpetatud?
kedagi ei keelata ka gümnaasiumi kõrvalt tööle minna, paljud käivadki ja teenivad endale raha.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 21.01 20:12; 22.01 23:44;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Miks kooli lõpetamine 20-aastaselt pole hea? Sest täisealine inimene soovib iseseisvust: vabadust valida aineid, teenida lisa, teha ise oma elu olulised otsused.

Mina lõpetasin kooli 18,5-aastasena, paljud koolikaaslased olid 19,5. Mõned ei elanud enam vanematega, üks tüdruk oli juba emaks saanud, paljud tegid tööd nv ja õhtuti. Täisealiste, kellele seadus juba lubab alkoholi juua, autot juhtida ja abielluda, surumine kooliraamidesse oli kohati naeruväärne. Ma pooldaks isiklikult, kui nt koolis oleks 11 aastat ja ülikoolis 6. Seal on õppimine vabatahtlik, õppesisu ja -mahtu saab ise määrata, võimalik ka tööl käia parallelselt. Soome süsteem, kus elatakse õppelaenudest kuni 30a., on mulle ebasümpaatne.

See kõik ei tähenda loomulikult, et sunnin oma last 18-aastaselt tööle. Kuid pean normaalseks, et täisealiseks saamisel tekib tal iseseisvumise soov. Mitte ei arva, et ema-isaga on elu niigi hea, milleks pingutada.

Aga miks peaks täiskasvanuks saamisega nii hirmus kiire olema? Lapsepõlv on niigi lühike. Täiskasvanu saab olla 50+ aastat, mis kaotus see paar aastat ikka on? Hoopis postiivne ju, et saab veel mõne aasta mõistust koguda, enne kui olulisi otsuseid vastu võetakse.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Näitan 26 postitust - vahemik 1 kuni 26 (kokku 26 )


Esileht Koolilaps Koolipikendus “kasvuaastaks” / esimese klassi taotlus / elukoha vahetus

See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.