Mul on selline kompleksteema, võib-olla keegi viitsib läbi lugeda. Laps saab 7-aastaseks septembri lõpus. Oleme alustanud koolipikenduse taotlemist (jaanuari lõpus on nõustamine).
Direktor soovitas igaks juhuks esitada ka esimesse klassi astumise taotluse, juhul kui ei peaks pikendust saama. Mul on aga küsimus, et kui me juulis kolime teise linnaossa (uus kodu valmimisjärgus) ja taotluse peab esitama 15. märtsiks, siis kas ma tõesti pean taotlusesse meie praeguse rahvastikujärgse aadressi märkima, mis tähendab, et laps määratakse kooli praeguse elukoha järgi?
Samuti on mul mure koolipikenduse pärast. Olen nii palju sellest lugenud ja otsus on kindel, et soovime seda. Poiss oskab enam-vähem lugeda, 10 piires arvutada, kuid titekas on veel. Kirjatehnika on kehv ja seda ta harjutada ei taha. Joonistab siuh-säuh hästi kiiresti ja nõrga joonega. Igasugused töövihikud, mis talle ostan, lükkab kõrvale. Laulud ja luuletused ei jää meelde. Peamine on ikka mäng. Samuti olen märganud, et ta ei saa tihtipeale juhistest aru, peab ikka mitu korda seletama, mida tegema peab. Tormakas ja ebapüsiv on ka (kuigi tundub, et järjest paraneb). Õpetajad toetavad, kuid samas ütlevad, et areng on normaalsel tasemel. Tahaksin ta ikka aastaks veel lasteaeda jätta ja sel ajal ka eelkooli panna, lugemishuvi tekitada jne.
See protsess on aga nii hirmutav 🙁 Seaduse kohaselt me justkui ei tohiks pikendust taotleda, kuid foorumites lugedes on näha, et paljud ikka saavad selle.
Kui keegi on samalaadsetel põhjustel koolipikendust taotlenud, siis ehk kirjeldaksite, mis dokumendid esitasite ja kuidas protsess käis. Kas laps peab mingi testi tegema?
Kõige hullem olekski nüüd see, kui ei anta koolipikendust ja määratakse veel vanasse linnaosasse kooli ka.