Selline mure ja problem siis. Saan ise ka muidugi tagantjarele aru, et polnud vaja votta, oleks pidanud rohkem ostu vajadust kaaluma jne, aga kui asi juba tehtud ning igakuine kuumakse graafikus 200 eurot. Siiani olen siiski suutnud ilusti maksta, aga juba hakkavad probleemid ja raskused tekkima seoses kolimise ja eraldi korteri uurimisega ning selle eest makmisega, kardan, et jaan jarelmaksude tasumisel hatta. Milline oleks sellisel juhul koige oigem lahendus…..voi mida laenuandja teeb kui lihtsalt ei maksa, ignoneerid ka telefonikonesid, meeldetuletuskirju jne…kas oleks ehk oige teavitada neid enda olukorrast ja kas on voimalik leida mingi úhine kompromiss voi midagi taolist, nt uus maksegfaafik vms. ehk keegi on sellises olukorras olnud ja oskab aidata….ega jah, tagantjarele saan isegi aru, et olin rumal ja hindasin oma maksevoimekust ule aga midagi parata ka enam pole. oleks nous isegi toote tagastama neile, aga vaevalt sellega noustutakse kui asi juba igapaevaselt kasutuses….ohjah.
Teema: Kui ei joua enam jarelmaksu maksta
Mis krdi asi maksab 200€ kuus ja nii pika aja jooksul, et seda mõne kuuga kuidagi ära maksta ei pinguta. Isegi 2000€ maksev “asi” on ju vaid aasta maksmist. Aga no mis ma tean, mul nii kalleid asju pole. Vaid auto, aga selle müüks maha, kui maksta ei jõua.
Aga ilma tänitamata siis pakun välja, et võlgu jäämine ja selle ignoreerimine on ikka eriti rumal, kui just ei plaani lähiajal kolida Timbuktusse ja sinna elu lõpuni resideeruma jäädagi. Aga olles ise võlgnikega kokku puutunud, siis see pea liiva alla peitmise strateegia on ikka väga levinud. Mis arvate, et äkki võlg kaob ära või?
Kindlasti lepi järelmaksu osas midagi kokku. Näiteks uus graafik. Äkki saad summa ütleme 50€ peale kuus, kuni rasked ajad üle elad.
Asja saab ehk ära müüa ja laenujäägi kinni maksta. Muidugi eritellimusel köögimööblit või kullast proteese vaevalt keegi osta tahab…
Lisatöö võib otsida. Raske on, aga väga õpetlik. Oleneb, kaua veel maksta vaja, siis lasedki nagu orav rattas. Jube tülikas, aga oma asja saad kinni maksta.
ignoreerimine on kõige hullem, mida üks võlglane teha võib. olen ise tegelenud ettevõttele võlgu olijatega ning sellised, kes mu kõnedele mingi hetk enam ei vastanud, läksid peale kolmandat vastamata kõnet otse inkassosse. need aga, kes vastasid ning kasvõi vähehaaval võlga vähendasid, said lihtsalt ajapikendust.
Variandid:
1) Kokku leppida maksepuhkuses. Sõltub laenuandjast ja laenust, aga teatud liisingufirmad aktsepteerivad seda varianti kas rohkem või vähem vastutulelikult. Maksepuhkus tähendab tavaliselt seda, et tasud edasi intressiosa ja põhiosa ajutiselt ei maksa ning graafik tehakse pisut ümber (laenuperiood pikeneb). Sinu puhul, kui raskused on ajutised ja põhjustatud nt. kolimisest ja uue kodu otsingust, tundub see kõige õigem variant.
2) Refinantseerimine. Sõltub, missugune on selle järelmaksu intress. Tavaliselt on järelmaksu intress kusagil 16-20% vahel, samasugust intressi pakuvad pangad enamikele krediitkaartidele. Paari kuu osamakse võid katta krediitkaardilt, eriti kui krediitkaardi põhiosa tagasimakse graafik on paindlik.
Kõige selle eeldus on see, et tee matemaatika kodutöö väga täpselt ära. Arvuta välja oma sissetulekud ja väljaminekud erinevate variantide puhul kuni laenuperioodi lõpuni ja mistahes otsuste puhul veendu, et tuled sellisel moel rahaliselt toime, ilma et lapsed näljas ja pangakonto miinuses oleks.
Müüd asja ära ja maksad laenujäägi. Selline see reegel ongi. Kui ei suuda tasuda, sa ei vaja seda asja.
Mis krdi asi maksab 200€ kuus ja nii pika aja jooksul, et seda mõne kuuga kuidagi ära maksta ei pinguta. Isegi 2000€ maksev “asi” on ju vaid aasta maksmist.
Näiteks võib selleks olla imekosmeetikakohver, mis võib 1500-5000 euri maksta. Tean inimesi, kes on neid endale järelmaksuga ostnud. On endalgi suu lahti jäänud, kui neist ostudest kuulnud olen:D Ahjaa, need imetolmuimejaid ju ka müüakse hea hinnaga.
Näiteks võib selleks olla imekosmeetikakohver, mis võib 1500-5000 euri maksta. Tean inimesi, kes on neid endale järelmaksuga ostnud. On endalgi suu lahti jäänud, kui neist ostudest kuulnud olen:D Ahjaa, need imetolmuimejaid ju ka müüakse hea hinnaga.
Nojaa, aga sellised tooted on rikaste jaoks, kel pole probleemi see kohe välja osta.
Näiteks võib selleks olla imekosmeetikakohver, mis võib 1500-5000 euri maksta. Tean inimesi, kes on neid endale järelmaksuga ostnud. On endalgi suu lahti jäänud, kui neist ostudest kuulnud olen:D Ahjaa, need imetolmuimejaid ju ka müüakse hea hinnaga.
Nojaa, aga sellised tooted on rikaste jaoks, kel pole probleemi see kohe välja osta.
Vastupidi – selliseid asju ostavad need, kes tegelikult endale seda lubada ei saa(või pole otstarbekas viimast raha iga kuu sinna alla panna). Tean isegi inimest, kes ostis Kirby tolmuimeja ja maksis 150.- iga kuu selle eest, mingi aasta+ aega
Aga mis lepingus kirjas on? Kas toodet tagastada ei saa, kui enam maksta pole võimalik? Müüjal peaks ka olema varuplaan juhuks, kui ostja pole suuteline järelmaksu maksma. Või ongi kohe nii, et inkassosse ja kõik?
Aga mis lepingus kirjas on? Kas toodet tagastada ei saa, kui enam maksta pole võimalik? Müüjal peaks ka olema varuplaan juhuks, kui ostja pole suuteline järelmaksu maksma. Või ongi kohe nii, et inkassosse ja kõik?
Ja mis müüja selle kasutatud tootega sis peale peaks hakkama?!
Selline mure ja problem siis. Saan ise ka muidugi tagantjarele aru, et polnud vaja votta, oleks pidanud rohkem ostu vajadust kaaluma jne, aga kui asi juba tehtud ning igakuine kuumakse graafikus 200 eurot. Siiani olen siiski suutnud ilusti maksta, aga juba hakkavad probleemid ja raskused tekkima seoses kolimise ja eraldi korteri uurimisega ning selle eest makmisega, kardan, et jaan jarelmaksude tasumisel hatta. Milline oleks sellisel juhul koige oigem lahendus…..voi mida laenuandja teeb kui lihtsalt ei maksa, ignoneerid ka telefonikonesid, meeldetuletuskirju jne…kas oleks ehk oige teavitada neid enda olukorrast ja kas on voimalik leida mingi úhine kompromiss voi midagi taolist, nt uus maksegfaafik vms. ehk keegi on sellises olukorras olnud ja oskab aidata….ega jah, tagantjarele saan isegi aru, et olin rumal ja hindasin oma maksevoimekust ule aga midagi parata ka enam pole. oleks nous isegi toote tagastama neile, aga vaevalt sellega noustutakse kui asi juba igapaevaselt kasutuses….ohjah.
pöördu laenu andja poole ja räägi neile. teevad uue maksegraaxiku või annavad puhkust natuke
hakkavad probleemid ja raskused tekkima seoses kolimise ja eraldi korteri uurimisega
eraldi? enne kellegi teise kulul oli mugavam?
(sorry, tänane irinanorm oli täitmata.)
kui intress väga hull pole, pikenda laenuperioodi
Aga mis lepingus kirjas on? Kas toodet tagastada ei saa, kui enam maksta pole võimalik? Müüjal peaks ka olema varuplaan juhuks, kui ostja pole suuteline järelmaksu maksma. Või ongi kohe nii, et inkassosse ja kõik?
Mitte müüjal ei pea olema varuplaan vaid ikka ostjal.
Müüjal peaks ka ikkagi olema varuplaan juhuks, kui ostja enam toote eest tasuda ei suuda. Võibolla tõesti on tal tegelikult täiesti savi, kas ostja maksab toote eest või mitte (kirjutab saamata jäänud tulu kahjumisse) – sel juhul soovitaks teemaalgatajal jätta maksmine lihtsalt pooleli.
oleks sellisel juhul koige oigem lahendus…..voi mida laenuandja teeb kui lihtsalt ei maksa, ignoneerid ka telefonikonesid, meeldetuletuskirju jne…kas oleks ehk oige teavitada neid enda olukorrast ja kas on voimalik leida mingi úhine kompromiss voi midagi taolist, nt uus maksegfaafik
Teavita laenuandjat ja küsi uut maksegraafikut. Sealjuures pead aga vaatama, et intressimäär (oluliselt) ei tõuseks.
Maksetähtaegade, meeldetuletuste ja telefonikõnede eiramine viib sind varem või hiljem inkassosse ja siis sul enam läbirääkimise ruumi ei ole.
Teavita laenuandjat ja küsi uut maksegraafikut. Sealjuures pead aga vaatama, et intressimäär (oluliselt) ei tõuseks.
Maksetähtaegade, meeldetuletuste ja telefonikõnede eiramine viib sind varem või hiljem inkassosse ja siis sul enam läbirääkimise ruumi ei ole.
Varuplaan on inkasso ja kohus (mõnel juhul lepitakse kokku, et võla korral läheb asi kohe kohtutäituri kätte).
pane osta.ee vms. kohta müüki. Vaata palju saad – siis maksa ära ja kui jäädki veel võlgu – palu maksegraafikut. Kõrvale hoidumine tähendab kohut, inkassot, tulevikus probleeme laenu saamisega jne.
Ei taha targutada, aga olen saanud siin miinuseid, kui laidan maha järelmaksuga ostmise ehk võlgu elamise.
Ei taha targutada, aga olen saanud siin miinuseid, kui laidan maha järelmaksuga ostmise ehk võlgu elamise.
Sama siin. Olen korduvalt öelnud, et mina ei ole nii rikas, et järelmaksuga asju osta ja siis tullakse seletama KUI MÕISTLIK see teatud jutudel (aga millistel, see on siisni arusaamatu) on. Noh, et kõik need pesumasinad ja autod ja hambad mis sadadel/ tuhandetel korraga rikki lähevad on ju mõistlik laenuga võtta… No ma ei tea. Mõni on veel äge majandaja, et säästud on küll, aga rikkis külmkapi vahetab välja ja ostab ikka järelmaksuga, sest säästud on…. säästud????
Olen korduvalt öelnud, et mina ei ole nii rikas, et järelmaksuga asju osta ja siis tullakse seletama KUI MÕISTLIK see teatud jutudel (aga millistel, see on siisni arusaamatu) on.
Mul ei ole ühtegi järelmaksu kaelas ega kavatse võtta ka, aga oskan nimetada juhu, kui järelmaks on okei. Need on 0-intressiga järelmaksud, st inimene ei maksa kokkuvõttes rohkem. Kui säästud ei ole märkimisväärselt suured (alla 2000€ minu skaalal), siis on mõistlik jagada summa pikema aja peale ära, KUI see ei too lisakulutusi, va lepingu sõlmimine. Minu meelest peab inimesele jääma alati selline tagavara, et vajadusel saaks kolida (üürikasse) või odava auto osta, sest keegi meist pole lõpuni kaitstud loodus- ja muude õnnetuste eest.
Ei taha targutada, aga olen saanud siin miinuseid, kui laidan maha järelmaksuga ostmise ehk võlgu elamise.
Sama siin. Olen korduvalt öelnud, et mina ei ole nii rikas, et järelmaksuga asju osta ja siis tullakse seletama KUI MÕISTLIK see teatud jutudel (aga millistel, see on siisni arusaamatu) on. Noh, et kõik need pesumasinad ja autod ja hambad mis sadadel/ tuhandetel korraga rikki lähevad on ju mõistlik laenuga võtta… No ma ei tea. Mõni on veel äge majandaja, et säästud on küll, aga rikkis külmkapi vahetab välja ja ostab ikka järelmaksuga, sest säästud on…. säästud
Nii on! Mind on ka siin sama asja eest tümitatud. Isegi sellist arvamust olen siin kohanud, et need, kes järelmakse-väikelaene ei võta, on majanduslikus mõttes ebaratsionaalse mõtteviisiga.
Mõne lihtsakoelisema järelmaksutaja argument laenu võtmiseks on, et kasulikum on võtta laenu ja kohe pesumasin osta, kui hakata pesumasina rikkiminekujärgselt koguma uue pesumasina raha. Arusaamata, et säästud ootamatute ja möödapääsmatute kulutuste jaoks võiks inimesel koguaeg olemas olla. Uue pesumasina ostmiseks ei pea hakkama raha koguma siis, kui see ootamatult otsad annab. Ahjaa, ja siis on mingi kindel seltskond, kelle juhtuvad kõik kohutavad asjad korraga – ühe nädala jooksul ütleb üles külmik, auto laguneb laiali, vaja ämma matused korraldada ja minna sugulase pulma. Ja siis need jõulukingid muidugi ka veel…
Olen korduvalt öelnud, et mina ei ole nii rikas, et järelmaksuga asju osta ja siis tullakse seletama KUI MÕISTLIK see teatud jutudel (aga millistel, see on siisni arusaamatu) on.
Mul ei ole ühtegi järelmaksu kaelas ega kavatse võtta ka, aga oskan nimetada juhu, kui järelmaks on okei. Need on 0-intressiga järelmaksud, st inimene ei maksa kokkuvõttes rohkem. Kui säästud ei ole märkimisväärselt suured (alla 2000€ minu skaalal), siis on mõistlik jagada summa pikema aja peale ära, KUI see ei too lisakulutusi, va lepingu sõlmimine. Minu meelest peab inimesele jääma alati selline tagavara, et vajadusel saaks kolida (üürikasse) või odava auto osta, sest keegi meist pole lõpuni kaitstud loodus- ja muude õnnetuste eest.
No aga ei ole ju ok, nagu me praegu teemaalgataja näitelgi võime tõdeda. Järelmaksu võtmise puhul on ALATI see oht, et ta ühel momendil ei olda enam maksevõimeline. Asi ei olegi ju ainult intressi maksmises, vaid just nimelt – nagu sa ise ka ütled, et mitte keegi ei ole meist lõpuni kaitstud ootamatuste ja õnnetuste eest. Mõistlik inimene ennetab selliseid olukordi. Ja ostab asja kohe välja ja on kohe ise asja omanik, ilma igasuguse hirmuta, mis siis saab, kui aasta pärast enam ei jaksa maksta. Ja kui sul ei ole raha, et asi kohe välja osta ja sa ei ole võimeline säästma, siis järelikult sa lihtsalt ei saa seda asja endale lubada. Kõlab julmalt, aga nii on. Ära osta endale asju, mille jaoks sul raha pole.
Olen korduvalt öelnud, et mina ei ole nii rikas, et järelmaksuga asju osta ja siis tullakse seletama KUI MÕISTLIK see teatud jutudel (aga millistel, see on siisni arusaamatu) on.
Mul ei ole ühtegi järelmaksu kaelas ega kavatse võtta ka, aga oskan nimetada juhu, kui järelmaks on okei. Need on 0-intressiga järelmaksud, st inimene ei maksa kokkuvõttes rohkem. Kui säästud ei ole märkimisväärselt suured (alla 2000€ minu skaalal), siis on mõistlik jagada summa pikema aja peale ära, KUI see ei too lisakulutusi, va lepingu sõlmimine. Minu meelest peab inimesele jääma alati selline tagavara, et vajadusel saaks kolida (üürikasse) või odava auto osta, sest keegi meist pole lõpuni kaitstud loodus- ja muude õnnetuste eest.
No aga ei ole ju ok, nagu me praegu teemaalgataja näitelgi võime tõdeda. Järelmaksu võtmise puhul on ALATI see oht, et ta ühel momendil ei olda enam maksevõimeline. Asi ei olegi ju ainult intressi maksmises, vaid just nimelt – nagu sa ise ka ütled, et mitte keegi ei ole meist lõpuni kaitstud ootamatuste ja õnnetuste eest. Mõistlik inimene ennetab selliseid olukordi. Ja ostab asja kohe välja ja on kohe ise asja omanik, ilma igasuguse hirmuta, mis siis saab, kui aasta pärast enam ei jaksa maksta. Ja kui sul ei ole raha, et asi kohe välja osta ja sa ei ole võimeline säästma, siis järelikult sa lihtsalt ei saa seda asja endale lubada. Kõlab julmalt, aga nii on. Ära osta endale asju, mille jaoks sul raha pole.
Idiootsus. Sama loogika järgi me ei tohiks ka lapsi saada, kuna nendega kaasneb pikk rahaline igakuine kohustus. Täna teenid küll 1700, aga äkki varsti mitte? Miks sa sellise kohustuse siis võtad, ütlevad käod. Vähemalt mitte kuni meil on pangaarvel olemas raha tema 18 aastaseks kasvatamiseks.
Võrrelda last ja järelmaksukohustust.. nojah. Aga kaudselt siiski – mõistusega lapsevanem toodabki just nii palju järglasi, kui palju ta ÜKSI suudab neid üles kasvatada. Mis iganes põhjusel siis. Loom teeb ka nii.
Ja mõistusega inimesel on ka lapse jaoks säästud. Edasi – haridus, oskused, ka tutvused. Ei jää haritud hakkamasaav inimene järglasega úksiolles hätta. Jäävad ikka need, kes iseenesestmõistetavalt teistele loodavad.
Ja kui sul ei ole raha, et asi kohe välja osta ja sa ei ole võimeline säästma, siis järelikult sa lihtsalt ei saa seda asja endale lubada. Kõlab julmalt, aga nii on. Ära osta endale asju, mille jaoks sul raha pole.
Johhaidii, ütlesin ju, et mul pole ühtki järelmaksu kaelas ega kavatse võtta ka. Ilmselgelt ei tohi inimene võtta seda kuumaksuga, mis ta rahaliselt ootamatuste saabudes uppi lööks. Enamik on ju mingi 25-50€ kuu (oleneb asjast, maksumusest ja ajast). Ütlesin ka seda, et inimesel peaks alati olema säästud ja sealt võid julgelt järeldada, et säästudes peaks olema piisav summa, et sealt vajadusel kuumakseks raha võtta. Või sina ei küündi sellise mõttekäiguni? Eeldad, et kõik on lollid ja lambad ning ette ei mõtle?
Ma leian ka, et üldiselt tasub järelmakse vältida ning üle oma võimete ei tohi elada, aga on olukordi, kus ma näen, et järelmaks ei ole saatanast.
Ja kui sul ei ole raha, et asi kohe välja osta ja sa ei ole võimeline säästma, siis järelikult sa lihtsalt ei saa seda asja endale lubada. Kõlab julmalt, aga nii on. Ära osta endale asju, mille jaoks sul raha pole.
Johhaidii, ütlesin ju, et mul pole ühtki järelmaksu kaelas ega kavatse võtta ka. Ilmselgelt ei tohi inimene võtta seda kuumaksuga, mis ta rahaliselt ootamatuste saabudes uppi lööks. Enamik on ju mingi 25-50€ kuu (oleneb asjast, maksumusest ja ajast). Ütlesin ka seda, et inimesel peaks alati olema säästud ja sealt võid julgelt järeldada, et säästudes peaks olema piisav summa, et sealt vajadusel kuumakseks raha võtta. Või sina ei küündi sellise mõttekäiguni? Eeldad, et kõik on lollid ja lambad ning ette ei mõtle?
Ma leian ka, et üldiselt tasub järelmakse vältida ning üle oma võimete ei tohi elada, aga on olukordi, kus ma näen, et järelmaks ei ole saatanast.
Kirjutasin “sina-vormis”, pidamata selle lausega silmas personaalselt sind. Kirjutasin üldiselt, kõigile, mitte ei hurjutanud konkreetselt sind. Imelik reaktsioon sinult. Ei saagi aru, mis mõttekäiguni küündimatusest ja lollideks-lammasteks nimetamisest sa kirjutad?
Mina kinnitan, et kõiksugu tarbimislaenud-järelmaksud võivad olla vägagi saatanast. Olen laenutöötaja ja nii vastuoluliselt kui see ka kõlab, siis soovitan väga sellistest laenudest hoiduda. Põhimõtteliselt saen ju oksa, millel ma ise istun. Aga kuna ma näen iga päev tööl neid “saatanaid” (olukordi, mis selle laenu võtmisega kaasnevad), siis ilmselt on mul ka tibake laiem pilt laenuvõtmisest, tekkida võivatest probleemidest, võlgu jäämisest jne.
Olen korduvalt öelnud, et mina ei ole nii rikas, et järelmaksuga asju osta ja siis tullakse seletama KUI MÕISTLIK see teatud jutudel (aga millistel, see on siisni arusaamatu) on.
Mul ei ole ühtegi järelmaksu kaelas ega kavatse võtta ka, aga oskan nimetada juhu, kui järelmaks on okei. Need on 0-intressiga järelmaksud, st inimene ei maksa kokkuvõttes rohkem. Kui säästud ei ole märkimisväärselt suured (alla 2000€ minu skaalal), siis on mõistlik jagada summa pikema aja peale ära, KUI see ei too lisakulutusi, va lepingu sõlmimine. Minu meelest peab inimesele jääma alati selline tagavara, et vajadusel saaks kolida (üürikasse) või odava auto osta, sest keegi meist pole lõpuni kaitstud loodus- ja muude õnnetuste eest.
No aga ei ole ju ok, nagu me praegu teemaalgataja näitelgi võime tõdeda. Järelmaksu võtmise puhul on ALATI see oht, et ta ühel momendil ei olda enam maksevõimeline. Asi ei olegi ju ainult intressi maksmises, vaid just nimelt – nagu sa ise ka ütled, et mitte keegi ei ole meist lõpuni kaitstud ootamatuste ja õnnetuste eest. Mõistlik inimene ennetab selliseid olukordi. Ja ostab asja kohe välja ja on kohe ise asja omanik, ilma igasuguse hirmuta, mis siis saab, kui aasta pärast enam ei jaksa maksta. Ja kui sul ei ole raha, et asi kohe välja osta ja sa ei ole võimeline säästma, siis järelikult sa lihtsalt ei saa seda asja endale lubada. Kõlab julmalt, aga nii on. Ära osta endale asju, mille jaoks sul raha pole.
Jah, aga kuidas on kodulaenuga? Võtad nt 60 000 eurot laenuks ja riske on kuhjaga. Rääkimata veel 100 000-200 00 eurostest laenudest.
Need on erinevad asjad. Aasta kasutatud telefoni, mille ekraan on ehk katki ja korpus kulunud, ei saa järelmaksu pakkujale tagasi viia. Võib-olla ei saa ka selle hinnaga maha müüa, mis veel on järelmaksu lõpetamiseks vaja tasuda.
Kodulaenu võtmine on samamoodi risk ja väga suur risk, kuid kodu ei ole tarbeese nagu telefon või pesumasin. Seega, on nende kahe laenu võrdlemine mõttetu. Mitte, et kodulaenu võtmist ei peaks hoolega läbi mõtlema. Vastupidi – mida suurem summa, seda rohkem peaks kaaluma. Kodulaenu võtmine on enamasti siiski vajalik ja ilmselt ka mõistlik. Uuem, ägedam ja kallim telefon ei ole eluks nii hädavajalik, et peaksid sellepärast end mitmeks aastaks laenuorjusse sättima. Minul on palju kliente, kes maksavad mitu aastat järelmaksu ja nad enam isegi ei mäleta, mille jaoks nad kunagi selle järelmaksu võtsid. Võimalik, et neil on see asi juba ammu katki, kadunud või ei ole kasutuses. Koduga vast nii ei juhtu?
Raskustesse sattudes on võimalik kodu maha müüa ja laenukohustus lõpetada. Mitte, et see kuidagi lihtne või ideaalne lahendus oleks, aga vähemalt praegusel ajal on tõenäosus vara müügiga seoses kohustus valutult lõpetada. Kinnisvara mulli lõhkemise järel oli muidugi asi halb, aga loodame, et sellist olukorda enam ei tule. Vast kõik on õppinud midagi sellest ajast – nii pangad kui ka laenuvõtjad.
Olen korduvalt öelnud, et mina ei ole nii rikas, et järelmaksuga asju osta ja siis tullakse seletama KUI MÕISTLIK see teatud jutudel (aga millistel, see on siisni arusaamatu) on.
Mul ei ole ühtegi järelmaksu kaelas ega kavatse võtta ka, aga oskan nimetada juhu, kui järelmaks on okei. Need on 0-intressiga järelmaksud, st inimene ei maksa kokkuvõttes rohkem. Kui säästud ei ole märkimisväärselt suured (alla 2000€ minu skaalal), siis on mõistlik jagada summa pikema aja peale ära, KUI see ei too lisakulutusi, va lepingu sõlmimine. Minu meelest peab inimesele jääma alati selline tagavara, et vajadusel saaks kolida (üürikasse) või odava auto osta, sest keegi meist pole lõpuni kaitstud loodus- ja muude õnnetuste eest.
No aga ei ole ju ok, nagu me praegu teemaalgataja näitelgi võime tõdeda. Järelmaksu võtmise puhul on ALATI see oht, et ta ühel momendil ei olda enam maksevõimeline. Asi ei olegi ju ainult intressi maksmises, vaid just nimelt – nagu sa ise ka ütled, et mitte keegi ei ole meist lõpuni kaitstud ootamatuste ja õnnetuste eest. Mõistlik inimene ennetab selliseid olukordi. Ja ostab asja kohe välja ja on kohe ise asja omanik, ilma igasuguse hirmuta, mis siis saab, kui aasta pärast enam ei jaksa maksta. Ja kui sul ei ole raha, et asi kohe välja osta ja sa ei ole võimeline säästma, siis järelikult sa lihtsalt ei saa seda asja endale lubada. Kõlab julmalt, aga nii on. Ära osta endale asju, mille jaoks sul raha pole.
Idiootsus. Sama loogika järgi me ei tohiks ka lapsi saada, kuna nendega kaasneb pikk rahaline igakuine kohustus. Täna teenid küll 1700, aga äkki varsti mitte? Miks sa sellise kohustuse siis võtad, ütlevad käod. Vähemalt mitte kuni meil on pangaarvel olemas raha tema 18 aastaseks kasvatamiseks.
</blockquoteNo ikka täiega loll jutt, võrrelda lapse kasvatamist ja jaburat, mõtetut laenu. Kui hätta jääd aitab sind KOV mõistlikuse piires, aga sinu järelmakse ja laene kindlasti ei aita KOV teenendada.
kui näiteks ostatakse järlemaksuga pesumasin 200 eurot kuus 24 kuuks, siis pead ostes olema kindel, et suudad iga kuu 200 eurot välja käia. lihtsan oleks iga kuu panna 200 eurot kõrvale, et kui on midagi osta vaja – on see olemas. Säästa ei suudeta, aga järelmaksuks on raha küll.
Minul on palju kliente, kes maksavad mitu aastat järelmaksu ja nad enam isegi ei mäleta,
No vot, sina töötad haldurina ja näed ainult hapuks läinud olukordi. Mina, täiesti tavaline inimene, näen teisi tavalisi inimesi, kes suudavad järelmakse maksta. Inimesi, kes ei sattu sinu juurde. Nii lihtne ongi.
Ilmselgelt ei tohiks iga inimene järelmaksu või väikelaenu võtta, krediitkaartidest rääkimata, aga on olukordi, kus see on õigustatud ja selle ma enne ka välja tõin.
Liialdada näitega a la 200€/2a on idiootsuse tipp. Pesumasin maksab heal juhul 500€ (kui osta uhkem) ja mida see inimene, kelle säästud ongi heal juhul 1000€, nii kaua tegema peaks? Peseb pool aastat käsitsi kraanikausis oma pesu?
Minul on palju kliente, kes maksavad mitu aastat järelmaksu ja nad enam isegi ei mäleta,
No vot, sina töötad haldurina ja näed ainult hapuks läinud olukordi. Mina, täiesti tavaline inimene, näen teisi tavalisi inimesi, kes suudavad järelmakse maksta. Inimesi, kes ei sattu sinu juurde. Nii lihtne ongi.
Ilmselgelt ei tohiks iga inimene järelmaksu või väikelaenu võttis, krediitkaartidest rääkimata, aga on olukordi, kus see on õigustatud ja selle ma enne ka välja tõin.
Ma ei näe ainult hapuks läinud olukordi. Ma näen erinevaid olukordi alustades laenu võtmisest kuni lõpetamiseni. Näen, mille jaoks laenu võetakse, näen inimese sissetulekuid ja tarbimisharjumusi. Sealt ei ole üldse keeruline pilti kokku panna, kas laenuvõtmine on nö. õigustatud või mitte.
Need kodanikud, kes enam isegi ei mäleta, mille jaoks nad laenu võtsid, ei pöördu alati võlgnevuste pärast. Pöörduvad ka muude järelteeninduslike teemadega ja siis jutu käigus selgub, et enam pole meeleski… Paraku iseloomustab see väga hästi üht keskmist tarbimislaenude võtjat. Ma ei jaksa ära imestada inimeste suhtumist laenu võtmisse.
Kui sa teaksid, kui suur osa laenuvõtjatest jääb oma laenudega võlgnevusse või hilineb, siis sa ilmselt oleksid minuga nõus. Veatuid laenutasujaid on kindlasti vähemuses. Hämmastav on, et seejuures sõimatakse ja kirutakse laenuandjaid maapõhja – eks ikka sellepärast, et nood laenu tagasi tahavad ja veel rohkem sellepärast, et nendele “vereimejatele” peab veel intressi maksma. Laenuvõtmise momendil on saamahimu inimese pimestanud ja siis ta on muidugi paljuga nõus, mida hiljem liigkasuvõtmiseks nimetab. Siirast tänulikkust koostöö eest ei kohta peaaegu mitte kunagi. Ja ma ei tööta kiirlaenu kontoris, kus utoopilised intressid. Aga mida sa siin rõõmustadki laenuga ühele poole saamisega, kui enam ei mäleta mille peale laenu võeti või kui seda asja pole enam olemaski. Loomulikult teeb viha, et maksad nagu mitte millegi eest.
Paraku iseloomustab see väga hästi üht keskmist tarbimislaenude võtjat.
Kes ütles, et ma keskmisest räägin? Mainisin, et räägin normaalsetest, tavalistest, vastutusvõimelistest isikutest, kel lihtsalt pole sel hetkel majanduslikult mõistlik korraga välja misiganes summat, mille ulatuses nad laenu soovivad. Inimestest, kel on antud hetkel kiiremas korras seda eset vaja.
Veatuid laenutasujaid on kindlasti vähemuses
Lollus.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
